Rakuorganellid ja nende ülesanded (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Bioloogia mõisted

Ribosoom: Ülesanne ­ Valkude sünteesimine Ehitus-kaheosalised rakuorganellid,mis koosnevad ribosoomi-RNA(rRNA) ja valgu molekulidest.Puuduvad membraanid. Mitokonder: Ülesanne- Rakkude varustamine energiaga Ehitus-Ümber kaks membraani:Sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan. Välismembraan katab ja kaitseb,Sisemembraani sopistus ehk kritsades muundatatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivamaks. Pikliku kujuga isseisvad üksused, oma ribosoomiga. Paljunevad pooldumise teel. Tsütoplasmavõrgustik:

Bioloogia

3

docx

Loomaraku organellid

Loomaraku organellid Organell Ehitus Ülesanne Suurus/arv Ribosoom Ümmargune struktuur, Valkude sünteesimine. Ühes rakus võib olla mis koosneb rRNA-st ja miljoneid ribosoome. valkudest. ( membraan puudub. ) Mitokonder Pikliku kujuga ning neil Rakkude varustamine Ühes rakus on sadu on oma ribosoomid, energiaga. mitokondreid. ( Mida DNA ja RNA rohkem energiat rakk molekulid. Mitokondri vajab seda rohkem ümber on 2 membraani: mitokondreid on.) sile välismembraan ja sisesopistunud sisemembraan. Tsütoplasma- Membraanidest KP: Valkude süntees Üle kogu raku.

Bioloogia

2

odt

Rakuõpetus, raku nimi, ülesanne ning ehitus ja koostis.

Mitokonder Rakkude varustamine Ümbritsetud kahe energiaga. membraaniga. Välismembraan sile, sisemembraan kurruline. Kurrud moodustavad harjakesi, nende vahel maatriks, milles on DNA, RNA ja ribosoomid. Karedapinnaline Valkude süntees ribosoomides, Kare endoplasmaatiline tsütoplasmavõrgustik sünteesitud valkude kogumine retiikulum(rER) on ja transport. membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternite

Bioloogia

6

docx

Rakuõpetuse kordamisküsimused kontrolltööks. 11 klass

Närvi- ja lihasrakud 11.Millised rakud on lühiealised? Naha- ja vererakud 12.Millest sõltub rakkude kuju? Sõltub sellest, millist ülesannet rakud täidavad ja millise koe koosseisu nad kuuluvad 13.Milles seisnes Theodor Schwanni tähtsus rakubioloogias? Jõudis järeldusele, et ka loomad koosnevad rakkudest, üks rakuteooria rajajaks 14.Milles seisnes Robert Hooke tähtsus rakubioloogias? Võttis kasutusele mõiste ’’rakk’’ 15.Epiteelkoe ülesanded? Eraldab keha väliskeskkonnast, kaitseb välismõjude eest, eritab nõresid 16.Närvikoe ülesanded? Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine, salvestamine 17.Mis on sünaps? Närvirakkude kokkupuutekohad, kus ärritus antakse ühelt rakult teisele 18.Kirjelda närviraku ehitust? Keha, pikk jätke, mitu mitmeharulist lühikset jätket 19.Kuidas liigitatakse lihaskoe rakke? Vöötlihaskude, siselihaskude, südamelihaskude 20

Bioloogia

5

docx

Bioloogia kolmas kursus

Ülesanne: kontrollib ainete transporti rakku ja rakust välja, kaitseb rakku välismõjude eest, ühendab rakke omavahel ja tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ainete liikumine läbi rakumembraani: 1) passiivne transport ei vaja täiendavat energiat ● Difusioon - aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. See toimub seni, kuni konst. on võrdne. ● Membraanivalgud - tahked ained läbivad nende abil rakumembraani, transporditav aine seostub valguga, mis juhib ta läbi rakumembraani justkui läbi kanali (nt glükoos, aminohapped). ● Osmoos - vee molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Vesi liigub osmoosi teel rakku ja tekitab seal siserõhu. 2) ainete aktiivne transport vajab aga lisaenergiat ja transportvalke ning toimub madala konst. kõrgema konst

Kategoriseerimata

6

docx

Bioloogia KT- Rakk

kuju, tagab taimede püstise asendi, kaitseb rakku siserõhu ehk turgori eest Rakumembraan- eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast, kontrollib ainete transporti rakku ja välja, toimuvad keemilised raktsioonid, kaitseb välismõjude eest, info liikumine raku ja väliskeskkonna vahel Tsütoplasma- raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid, sisaldad raku elutegevuseks vajalikke aineid, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, aitab säilitada raku kuju, aminohapete sünteees, glükoosi lagundamine, paknevad raku rasvade ja glükoosivaru ning lahustunud ioonid, päristuumsetel pidevas liikumises, eeltuumsetel on liikumatu Tsütoskelett- valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks, ühendab omavahel raku- ja tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja

Bioloogia

12

docx

Bioloogia - rakk

mööda kanalite süsteemi nendesse raku osadesse, kus neid vajatakse.  Siledapinnaline ER – süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport  Karedapinnaline ER – valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport.  Ribosoomid – koosnevad valkudest ja RNA-molekulidest; valgu süntees  Mitokondrid – kahekordse membraaniga rakuorganellid ; rakkude varustamine energiaga ; sisaldavad eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosome (valgu süntees) ; kindlustavad hingamise raku tasandil ; toitainete lõhustamisel hapnikuga eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP)  Golgi kompleks – rakuorganell, kus sorteeritakse ja töödeldakse mitmesuguseid aineid. ; võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud aineid.

Bioloogia

3

docx

Raku organellid, nende funktsioon ja iseloomustus

Membraanide struktuuri lühiiseloomustus Rakumembraan koosneb lipiitidest, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne lõpposa. Tänu oma sellele ehitusele lipiidid sattudes vette muutuvad liposoomiks- lipiidide struktuur vees: lipiidid moodustava kaksikkihti, kusjuures iga kihi lipiitide (hüdrofiilsed) pead on pööratud vee poole ja (hüdrofoobsed) saabad on pööratud kihi sisse poole (üksteisele vastu), kus ei ole vett. Selline struktuur on väga stabiilne ja kord vesikekskkonnas tekkinud ei lagune enam. Membraanis olevad lipiidid võivad vahetada koha, pöörata enda ümber. Membraanise võivad siseneda ka teised molekulid, millel on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Kui selline molekul siseneb, siis väheneb membraani dünaamilisus, aga just sellised molekulid reguleerivad rakumembraani dünaamilisust. Üheks selliseks ühendiks on kolesterool, mis paikneb lipiidide vahel. Membraanis peale lipiide on ka valgu molekulid. Valgu molekuli osa (või terve valk), mis koosneb ami

Geenitehnoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)