Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
Ribosoom :
Ülesanne – Valkude sünteesimine
Ehitus-kaheosalised rakuorganellid ,mis koosnevad ribosoomi-RNA(rRNA) ja valgu molekulidest.Puuduvad membraanid .
Mitokonder:
Ülesanne- Rakkude varustamine energiaga
Ehitus-Ümber kaks membraani:Sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan. Välismembraan katab ja kaitseb,Sisemembraani sopistus ehk kritsades muundatatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivamaks. Pikliku kujuga isseisvad üksused, oma ribosoomiga. Paljunevad pooldumise teel.
Tsütoplasmavõrgustik:
Ehitus:membraanidest torkueste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Täodab suuremaosa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude tuumamembraaniga. Jaguneb kaheks: kareda pinnaliseks ja siledapinnaliseks. Karedal on ribosoomid , siledal ei ole.
Ülesanne: Karedal-Valkude süntees ribosoomides,sünteesitud valkude kogunemine ja transport. Siledal- Süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogunemine ja transport.
Golgi kompleks :
Ülesanded:Ainete sorteerimine , töötlemine ja pakkimine.
Ehitus: Koosneb membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteemist.
Lüsoomid:
Ehitus:umbes ühe mikromeetrilise läbimööduga põiekesed. Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed ja nad sisaldavad mitmesuguseid orgaanilisi aineid lagundavaid ensüüme.
Ülesanne:Ainete lagundamine.
Tsütoplasma:
Ehitis: geelisarnane aine,milles paiknevad kõik rakuorganellid.Koosneb veest ja vees lahustunud prgaanilistest ja anorgaanilistes ainetest.
Ülesanded:Seob rakuorganellid ja rakutuuma ühtseks tervikuks ning tagab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus,jääkainete eristumiskohaks ja aitab säilitada raku kuju
Tsütoskelett:
Ülesanne: seob raku ühtsaks tervikuks,ühendab rakuosad ,annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja rakuorganellide liikmises
Ehitus: Moodustuvad valguniidid on erineva läbimööduga.Peened valguniidid moodustuvad rakus ruumilise võrgustiku ja annavad sellega rakule mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju.Keskmise jämedusega valguniidid annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju. Jämedad valguniidid on seest õõnsed. Ülesandeks organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine raku jagunemisel.
Bioloogia mõisted #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaijaliisa Õppematerjali autor
Ribosoom : Ülesanne ja ehitusMitokinoder-Ülesanne ja ehitusTsütoplasmavõrgustik-Ülesanne ja ehitusGolgi kompleks-Ülesanne ja ehitusLüsoom-Ülesanne ja EhitusTsütoplasma-Ülesane ja EhitusTsütoskelett-ülesanne ja ehitus

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia KT- Rakk
6
docx

Bioloogia KT- Rakk

Kude- sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Epiteelkude- keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest, osaleb haavade paraneminel, eritab nõresid Lihaskude- kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine. Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme. Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida orga

Bioloogia
Loomaraku organellid
3
docx

Loomaraku organellid

Loomaraku organellid Organell Ehitus Ülesanne Suurus/arv Ribosoom Ümmargune struktuur, Valkude sünteesimine. Ühes rakus võib olla mis koosneb rRNA-st ja miljoneid ribosoome. valkudest. ( membraan puudub. ) Mitokonder Pikliku kujuga ning neil Rakkude varustamine Ühes rakus on sadu on oma ribosoomid, energiaga. mitokondreid. ( Mida DNA ja RNA rohkem energiat rakk molekulid. Mitokondri vajab seda rohkem ümber on 2 membraani: mitokondreid on.) sile välismembraan ja sisesopistunud sisemembraan. Tsütoplasma- Membraanidest KP: Valkude süntees Üle kogu raku.

Bioloogia
Bioloogia kolmas kursus
5
docx

Bioloogia kolmas kursus

Raku Teooria: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas ● Eeltuumsed ehk prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas (bakterid [arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid] ning on ainuraksed), paljunevad pooldudes või pungudes ● Päristuumsed ehk eukarüoodid - rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas (protistid, taimed, seened ja loomad) Esimesena võttis mõiste “rakk” kasutusele Inglise füüsik Robert Hooke 17. Saj Iga raku ehitus on vastavuses tema ülesandega organismis. Sarnase ehituse ja elutugevusega rakud moodustavad koe. EPITEELKUDE Iseloomustus: katab keha ja elundite pinda. On kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval. Rakuvaheainet on v?

Kategoriseerimata
Rakuõpetus-raku nimi-ülesanne ning ehitus ja koostis
2
odt

Rakuõpetus, raku nimi, ülesanne ning ehitus ja koostis.

Raku nimi Ülesanne Ehitus ja koostis Rakumembraan Piiritleda rakku, katta ja kaitsta, Rakumembraani peamiseks tagada ainevahetus raku ja koostisosaks on fosfolipiidid. väliskeskonna vahel, hoida Molekulid on polaarsed. stabiilselt sisekeskkonda, Fosfaatrühma sisaldav osa, vahendada infot. Tagab teatud veega seostuv, rasvhappe jääke reaktsioonid. Ainete liikumine sisaldav osa fosfor. Loomsete läbi membraani: 1. Difusiooni rakkude membraanid sisaldavad teel. 2. Osmoos. 3.Valkude abil. kolesterooli. 4. Fagotsütoos. 5.ATP Rakutuum Reguleerib kõiki rakus Tavaliselt raku keskel ümar või toimuvaid protsesse. Juhib raku ovaalne.Tuum

Bioloogia
Rakuorganellid ja nende ülesanded
1
pdf

Rakuorganellid ja nende ülesanded

RAKUORGANELL EHITUS ÜLESANNE ribosoom kaheosaline (väiksem alamüksus ja suurem alamüksus), valkude sünteesimine koosneb rRNA ja valkude molekulidest, membraanid puuduvad mitokonder kahe membraaniga (välismembraan, sissesopistunud sisemembraan), välismembraan katab ja rakkude varustamine kaitseb, sisemembraani energiaga kristades muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks tsütoplasmavõrgustik kared

Rakubioloogia
Rakk-- tsükoloogia-rakuõpetus
4
docx

Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus)

Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed ­ organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse:

Bioloogia
Rakumembraan
2
docx

Rakumembraan

rakuosad ühtseks tervikuks. lagundamine. Tagada rakku Mitokonder sattunud võõra orgaanilise koosnevad sildeast aine lõhustamine. Toimub välismembraanist ja rakusisene seedimine. kurrulisest sisemembraanist. Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärilikkusaine. Kahe ei leid

Bioloogia
Rakk ja rakuteooria
8
doc

Rakk ja rakuteooria

KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1.Rakuteooria( teadlased, teke, väited). Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik r

Rakubioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun