Tšehhi (1)

TŠEHHI
Tšehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola.
Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tšehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tšehhi ja Slovaki vabariigiks. Tšehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna.
LOODUS
Tšehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tšehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid . Idaosas muutub see Tšehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse.
Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja Böömi mets, loodes Maagimäestik, põhjas ja kirdes Sudeedid, viimase keskosas asub Tšehhi kõrgeim tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid .
Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tšehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega . Kunagi laiusid siin pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad , kõrgemal aga kuusemetsad . Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid . Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja kuusemetsakultuure.
KLIIMA
Tšehhimaal on valitsev paraskontinentaalne kliima, mis on tingitud maa mandrisisesest asendist. Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood. Sudeetides on jaanuaris –7 kraadi ja suvel +11 kraadi, sademeid tuleb 1500 mm/a. Lumi püsib seal üle nelja kuu. Maa idaosas on vastavalt –2 kraadi ja +20 kraadi, sademeid 500 mm/a ning püsivat lumikatet ei kujune.
RAHVASTIK
Tšehhimaa on tihedasti asustatud, kolmveerand rahvastikust elavad linnades. Tihedamini on asustatud majanduspiirkonnad nagu Praha ja Brno kaevanduste ümbrused. Tšehhid moodustavad elanikkonnast tervelt 95%, sellega on nad üks ühtlasema rahvusliku koosseisuga maa Kesk. Euroopas. Vähemusrahvastest on peamiselt esindatud sakslased .
MAJANDUS
Tšehhi on maavarade poolest suhteliselt rikas. Enne kaevandati siin kulda ja hõbedat ning rauda, nüüd toodetakse aga kivi- ja pruunsütt (Sileesia bassein), pliid , tsinki, vaske, uraani, grafiiti , naftat ja maagaasi. Aga ka kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett.
Suurema osa oma energiavajadusest katabki Tšehhimaa ise. Umbes ¾ elektrist toodetakse pruun- ja kivisöest, kuid natuke veetakse ka sisse naftat. Tähtsat osa etendavad ka tuumaelektrijaamad. Traditsiooniliselt tugevad tööstusharud on metallurgia ja masinaehitus . Mustmetallurgiakombinaatides toodetakse terast ja malmi, masinaehitustoodangust on tähtsal kohalmetallimahukad kui ka kõrge kvalifikatsiooniga tööd nõudvad tooted. Tuntud on ju Tšehhimaa autod, mootorrattad, trammid, trollid , elektrirongid, lennukid jm transpordivahendid. Nõutakse ka Tšehhimaa meditsiiniinventari ja telekommunikatsioonivahendeid. Keemiatööstuses on juhtival kohal väävelhappe, kunstväetiste- ja kiudude tootmine.
Rohkesti eksporditoodangut annavad ka vanad tekstiili- ja jalatsitööstus. Ajalooliselt on tuntud ka keraamikatööstus ning õlletööstus.
Põllumajandus on kõrgelt arenenud, kasvatatakse otra, nisu, söödakultuure, kartulit , suhkrupeeti, rapsi, humalat ja ka lina. Loomakasvatuse põhiharud on veise-, sea-, linnukasvatus , Böömimaa lõunaosas ka kalakasvatus.
Riigile on oluliseks ka turism ja tervisveekuurordid.