Majavamm ja arvutused (1)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Vamm ,Seened Referaat
Juhendaja : Koostaja :Ago Võhma Rühm:E-08B
12.05.2009 Maja vamm
Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad , mis eritavad pruuni pulbritaolist Kliki pilt suuremaks eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 ­ 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga . Eosed on idanemisvõimelised 5 6 aastat.
Majavammi kasvuks vajalikud tingimused
Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 ­ 40% (õhukuiva puidu niiskusesisaldus on ca 18%). Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb , kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga . Heade tingimuste juures võib kasvada 5 ­ 6 mm päevas.
Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C. Seen talub isegi miinuskraade. Kasv peatub +28°C juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 minuti jooksul hoitud +35°C temperatuuril eeldusel , et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. Saneerimine
Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus. Selleks võib olla katkine vihmaveetoru, mis suunab katuselt tuleva vee seina sisse, vale maapinna kalle ja vesi jookseb keldrisse, vahelaes olevate veetorude leke või neile tekkiv kondensvesi. Konstruktsioonid tuleb avada ja lasta tuulduda ning kuivada.
Saneerimise ajal tuleb kanda näo ees maski, sest seene eosed mõjuvad hingamisteedele ärritavalt.
Ruum tuleb koristada niiskust hoidvatest materjalidest ja vähemalt saneerimise ning kuivatamise ajaks täiesti tühjaks kolida . Lammutustööd tuleb teha äärmise ettevaatusega, sest eosed pudenevad igale poole ja uue nakkuse risk on alati suur. Nakatunud materjalid ei tohi uute asendusmaterjalidega kokku puutuda. Eosed võivad levida ka saneerija riietuse kaudu.
Seenest nakatunud puit tuleb alati eemaldada ja põletada. Kindluse mõttes peab puitosad eemaldama 60 ­ 70 sm silmaga nähtavast niidistikust kaugemal. Kasu on suurendusklaasist ja mikroskoobist. Kõiki konstruktsioone tuleb hoolega uurida. Kui nakatunud puit puutus kokku pinnasega, tuleb see 15 20 sm ulatuses eemaldada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Lokaalse kahjustusega kivikonstruktsioone on võimalik kuumutada infralambiga.
Majavammi saab vältida
Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada . Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine. Seened
Sobivates tingimustes (suhteline õhiniiskus 70­95 %, puidu niiskusesisaldus 35­120%, temperatuur kusagil 24º C) hakkavad puidu pinnal kiiresti arenema hallitusseened. Hallitusseened arenevad kõige sagedamini niiskel lõigatud välispuidul, aga ka niisketes tingimustes olevatel ehituskonstruktsioonidel ja esemetel. Puidu pinnal esinev seenemütseel ja viljakehad on nähtavad üksikute laikude või lauskirmena. Värvuselt võib see olla rohekas, must, sinakasroheline, helesinine, roosa või ka mõnda muud värvi. Hallitusseente kasv puidul põhjustab puidu pinnapealse värvumise, sügavusega umbes 1 mm. See ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab puidu välisilmet. Pärast puidu kuivamist on hallitus kergesti eemaldatav, jättes siiski mõnikord puidu pinnale määrdunud või värvilised laigud. Pinda tuleks pesta sooja vee, pesuaine ja valgendi (naatriumhüpoklorit) seguga . Hoonetes esinevad hallituskahjustused tavaliselt katuseräästastel, verandade ja rõdude lagedel ning muudes mittekütmata kohtades. Hallitusseened kahjustavad värve, eriti neid, mis baseeruvad linaseemneõlil. Kohtades kus on oht hallituse tekkeks, tuleks kasutada fungitsiide (seenihävitavad ained) sisaldavaid värve. Niisketes tingimustes asuva puidu kaitseks sobib kasutada Boracoli lahust. Puidul kasvava hallituse korral on meil tegemist siiski ennekõike välimuse probleemiga ­ puidu tugevust hallitusseened eriti ei mõjuta. Küll näitavad nad seda, et puit on liiga niiske. Unustada ei tohiks ka väga olulist tõsisasja ­ igasugune hallitus on inimese tervisele ohtlik.
Majavammi levikuviisid : Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on