Majavamm ja arvutused (1)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Vamm ,Seened Referaat
Juhendaja : Koostaja :Ago Võhma Rühm:E-08B
12.05.2009 Maja vamm
Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad , mis eritavad pruuni pulbritaolist Kliki pilt suuremaks eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 ­ 5 mm jämedusteks, mõnikord ka jämedamateks nöörideks. Eosed levivad tuule ja putukate abil või satuvad hoone konstruktsioonidesse koos uue puiduga . Eosed on idanemisvõimelised 5 6 aastat.
Majavammi kasvuks vajalikud tingimused
Seene kasvuks sobilik puidu niiskusesisaldus on 20 ­ 40% (õhukuiva puidu niiskusesisaldus on ca 18%). Kui puidu niiskusesisaldus on üle 55%, siis seen sureb , kuid alla 15% kasv ainult peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga . Heade tingimuste juures võib kasvada 5 ­ 6 mm päevas.
Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C. Seen talub isegi miinuskraade. Kasv peatub +28°C juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 minuti jooksul hoitud +35°C temperatuuril eeldusel , et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. Saneerimine
Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus. Selleks võib olla katkine vihmaveetoru, mis suunab katuselt tuleva vee seina sisse, vale maapinna kalle ja vesi jookseb keldrisse, vahelaes olevate veetorude leke või neile tekkiv kondensvesi. Konstruktsioonid tuleb avada ja lasta tuulduda ning kuivada.
Saneerimise ajal tuleb kanda näo ees maski, sest seene eosed mõjuvad hingamisteedele ärritavalt.
Ruum tuleb koristada niiskust hoidvatest materjalidest ja vähemalt saneerimise ning kuivatamise ajaks täiesti tühjaks kolida . Lammutustööd tuleb teha äärmise ettevaatusega, sest eosed pudenevad igale poole ja uue nakkuse risk on alati suur. Nakatunud materjalid ei tohi uute asendusmaterjalidega kokku puutuda. Eosed võivad levida ka saneerija riietuse kaudu.
Seenest nakatunud puit tuleb alati eemaldada ja põletada. Kindluse mõttes peab puitosad eemaldama 60 ­ 70 sm silmaga nähtavast niidistikust kaugemal. Kasu on suurendusklaasist ja mikroskoobist. Kõiki konstruktsioone tuleb hoolega uurida. Kui nakatunud puit puutus kokku pinnasega, tuleb see 15 20 sm ulatuses eemaldada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Lokaalse kahjustusega kivikonstruktsioone on võimalik kuumutada infralambiga.
Majavammi saab vältida
Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada . Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine. Seened
Sobivates tingimustes (suhteline õhiniiskus 70­95 %, puidu niiskusesisaldus 35­120%, temperatuur kusagil 24º C) hakkavad puidu pinnal kiiresti arenema hallitusseened. Hallitusseened arenevad kõige sagedamini niiskel lõigatud välispuidul, aga ka niisketes tingimustes olevatel ehituskonstruktsioonidel ja esemetel. Puidu pinnal esinev seenemütseel ja viljakehad on nähtavad üksikute laikude või lauskirmena. Värvuselt võib see olla rohekas, must, sinakasroheline, helesinine, roosa või ka mõnda muud värvi. Hallitusseente kasv puidul põhjustab puidu pinnapealse värvumise, sügavusega umbes 1 mm. See ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab puidu välisilmet. Pärast puidu kuivamist on hallitus kergesti eemaldatav, jättes siiski mõnikord puidu pinnale määrdunud või värvilised laigud. Pinda tuleks pesta sooja vee, pesuaine ja valgendi (naatriumhüpoklorit) seguga . Hoonetes esinevad hallituskahjustused tavaliselt katuseräästastel, verandade ja rõdude lagedel ning muudes mittekütmata kohtades. Hallitusseened kahjustavad värve, eriti neid, mis baseeruvad linaseemneõlil. Kohtades kus on oht hallituse tekkeks, tuleks kasutada fungitsiide (seenihävitavad ained) sisaldavaid värve. Niisketes tingimustes asuva puidu kaitseks sobib kasutada Boracoli lahust. Puidul kasvava hallituse korral on meil tegemist siiski ennekõike välimuse probleemiga ­ puidu tugevust hallitusseened eriti ei mõjuta. Küll näitavad nad seda, et puit on liiga niiske. Unustada ei tohiks ka väga olulist tõsisasja ­ igasugune hallitus on inimese tervisele ohtlik.
Majavammi levikuviisid : Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väikesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad, linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha.
Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobivasse kohta. Viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise on võimalik majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele.
Ebapiisav ruumide ja konstruktsioonide ventilatsioon
Põrandad
Üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks. Kui tuuletõkkeks paigaldatakse laakide alaossa kile, tõrvapapp või muu materjal, mille veeauru läbilaskvus on väga väike, pole põrandaalusest tuulutusest kasu, sest põrandakonstruktsioonidesse sattunud niiskus püsib seal pikka aega.
Põrandaaluse tuulutuse loomisel on oluline jälgida, et õhu liikumisel peab õhk põrandaalustesse konstruktsioonidesse kusagilt sisse ning kusagilt välja pääsema. Ühe tuulutusava korral õhk ei liigu. Seda asjaolu silmas pidades tuleb teada, et tihti on hoonel ka kandvate vaheseinte ja küttekollete all vundamendid , mis takistavad õhuliikumist põranda all.
Seinad
Seinte puhul jaguneb probleemistik kaheks. Esiteks: niiskuse liikumist takistavate (hüdroisolatsiooni) materjalide mittekasutamine. Kui tegemist on niiskete ruumidega (vannituba, kelder , pesuruum jne.), on oluline paigaldada hüdroisolatsioon. Vastasel korral liigub niiskus suurema kontsentratsiooni (suhtelise õhuniiskuse) poolt väiksema poole ja nende vahele jäävate konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Teiseks: niiskuse liikumist takistavate materjalide (hüdroisolatsiooni) vale kasutamine.
Kus seintesse on paigaldatud hüdroisolatsioon on oluline sellele kogunenud niiskuse eemaldamine kas nõrgumise või ventileerimise (aurustamise) teel. Tihti on hüdroisolatsioon paigaldatud tihedalt kahe konstruktsiooni vahele ja nimetatud konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Kui tegemist on tselluloosi sisaldavate materjalidega (s.h. puit), mille absoluutne niiskustase tõuseb üle 25%, on seeneeoste idanemise tõenäosus suur.
Niisked ruumid
Ruumides, kus suhteline õhuniiskus on kestvalt kõrge ( saun , vannituba, köök jne.), on vajalik ka piisav ruumi ventilatsioon. Vastasel korral tõuseb ruumide piiretes ja ruumides olevate konstruktsiooni detailide absoluutne niiskus ning majaseene eoste idanemine on tõenäoline. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata keldrite ventilatsioonile. Asendades keldriaknad uute pakettakendega muudetakse oluliselt keldri ventileeritavust ja selle tulemusena tõuseb suhteline õhuniiskus üle 70%, mis võib kuu aja jooksul tõsta materjalide absoluutset niiskustaset üle 10%.
EELDATAVAD TÖÖD :
· niiskusallika tuvastamine ja likvideerimine, · seeneliigi tuvastamine ja kaardistamine, · seenkahjustuse eemaldamine, · seenkahjustuse järelkoristamine ja desinfektsioon , · ventilatsiooni puhastamine, desinfektsioon.
Hallituse eemaldamine
Mitte kõik ei ole teadlikud, kui kahjulik on hallitus inimese tervisele. Märg või niiske koht soodustab hallituse teket. Võib öelda, et peaaegu iga ehitusmaterjal imeb niiskust. Hallitus on aga võimeline lõhkuma betooni, telliskive, puitu jne. Antud probleemi likvideerimiseks on vajalikud õige tehnilised teadmised. Eriti ohtlikud on teetorustiku avanid ( uputus ) ja tulekahju kustutamisel kogunenud vesi. Meie aitame Teid hoiduda nendest ebamugavustest.
Selleks vajalikud tööd:
· niiskuse tekke allika leidmine, · niiskuse likvideerimine, · hallituse leidmine, · hallituse likvideerimine, · desinfektsioon, puhastus, · ruumi kuivatamine , · ventilatsioonisüsteemi puhastus ( hooldus ).
Firma nime kes toodavad maale vahendeid Pest -Chemical OÜ
Pest-Chemical OÜ on keskendunud niisugustele toodetele ja probleemidele, mis seonduvad inimese elukeskkonda kahjustavate bioorganismidega. Näiteks võib tuua majavammi ja ulukite peletusvahendid ning olme- ja taimekahjurite tõrjevahendid. Pest-Chemical OÜ asutati 1997. Meie areng on olnud stabiilne ja liikunud pidevas tõusujoones. Oleme arenenud üheks juhtivaks tõrjevahendid importivaks ja vahendavaks firmaks Eestis. Pest-Chemical tahab olla oma klientidele usaldusväärne koostööpartner, kes tunneb põhjalikult oma tooteid ja kahjurorganisme ning kellega asjad sujuvad.Meie peamisteks hankijateks on Detia Degesch Saksamaalt, LavTox Taanist, Gyllebo Gödning AB Rootsist, Lybar Tshehhist, Kollant Itaaliast , samuti USA-Läti ühisfirma American Equipment & Supply ning Läti- Tsehhi ühisfirma DDD-Servis. 2007.aasta majandustulemuste põhjal saavutas Pest-Chemical OÜ tiitli "Edukas eesti ettevõte".krediidiinfo on tunnistanud meid reitingu AAA vääriliseks.
BORACOL 20-2Bd : dinaatriumoktaboraatterrahüdraat 20%, bardac 1%, monopropüleenglükool majavammi jt puidu seenkahjustajate tõrje puit ja kivipindadel. Boracoli kasutatakse lahjendamata. Vahend kantakse pinnale pintsli , rulli või pritsiga. Pritsimine on lubatud ainult professionaalide poolt, kasutades täielikku kaitsevarustust. Puidu poorid peavad olema avatud, st puhastatud lakist-värvist. Kahjustunud puit tuleb eemaldada. Boracol kantakse pinnale kahes osas 24 tunnise intervalliga. Võib kasutada ka kahjustunud detaili sissekastmist või pihustamist. Majavammi puhul tuleb kogu nakatunud puit eemaldada ning majavammi koldest kogu puit 1 m raadiuses töödelda Boracol 20-2 Bd-ga. Kui nakatunud puit jääb ehituskonstruktsiooni alles, tuleb mädanenud osa siiski eemaldada ja allesjäänud puit pintseldada põhjalikult Boracoliga ning immutada seestpoolt puuraukude kaudu. Selleks puuritakse 20 cm vahega 10 mm diameetriga augud (2/3 materjali paksusest) ja täidetakse kaks korda Boracoliga 24 tunnise intervalliga.
Kandekonstruktsioonid tuleb vajadusel toestada
Eestis kõige targem tegelan kes teab majavammist kõige on Urmas Kõljalg
Arvutus kelder Keldri pindala on 100m2 seinad on yle krohfitud ja põrand on betoonist.Aine maxab 1545kr 10liitrit ja on vaja teha hävitav töötlus.
Arvutan palju l2heb liitreid 100:2=50 kokku l2heb 50 liitrit
Arvutan vedeliku maksumuse kokku 1545*5=7725kr
Arvutus pööning Pööning on 120m2 ja seinad on puidust. Aine maxab 1545kr 10liitrit ja on vaja teha hävitav töötlus.
Arvatan välja palju l2heb liitreid 120:4=30liitrit
Arvutan palju läheb aine maxma 1545*3=4635kr