TALTECH Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID Referaat Koostaja: Maria Dolgyi Õppejõud: Tarvo Niine Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU..................................................................
33600 28026 25365 Maantee Raudtee Meretee 16 Õhu 13.9 2015 2016 Vee transpordi ja raudtee transpordi vähenemine: • Eesti sadamates käideldi 2016. aastal 33,6 miljonit tonni kaupa, mida on 4% ehk 1,3 miljonit tonni vähem kui aasta varem. • Kaubavedu sadamate kaudu vähenes mullu transiitkaubaveo vähenemise tõttu. • Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kahanes aastaga 2% ja oli 2016. aastal ligi 204 400 TEU-d. Konteinereid veeti sadamate kaudu laevadega Eestist välja ligi 100 300 TEU-d ning võeti sadamates vastu 104 100 TEU-d. • Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11 miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem
kindlal temperatuuril säilitatavate kaupade transpordiks. Näiteks lilled või värsked puu- juurviljad. Samuti külmutatud liha või kala. Külmikpoolhaagis 3. Kallurpoolhaagis: on kasutusel põhiliselt ehitustel, puistmaterjalide veoks. Neid kasutatakse aga ka põllumajandussaaduste transpordiks ning jäätmekäitluses. Tõstejõud on 27730 kg. 30 4. Konteinerpoolhaagis Konteinerpoolhaagised on mõeldud erinevate merekonteinerite veoks. Kandevõime on 38 tonni 5. Autoveopoolhaagis Autoveopoolhaagis ehk autotreiler on autode transpordiks ettenähtud poolhaagis. Tõstejõud on 12550 kg. 31 6. Tsisternpoolhaagis Tsisternpoolhaagiseid on kahte liiki: Vedelike transpodiks (bensiin, masuut, vedelad kemikaalid, vesi, piim, vein j.n.e.) Puistainete transpordiks (tsement, väetis, graanulid, jahu, suhkur j.n.e.) Kandevõime on 38 tonni. 7. Raskeveopoolhaagis
ligi 2,8 miljoni tonnini, kuid vähenes aastaga üle kümnendiku. Lämmastikuühendite ja väetiste (v.a looduslikud väetised) vedu andis üle 2,6 miljoni tonni ja see kasvas aastaga 11%. Metsandus- ja metsavarumistoodete vedu ulatus 1,6 miljoni tonnini (kasv 9%) ning puidust ja korgist toodete (v.a mööbel) vedu 1,5 miljoni tonnini (kasv 16%). Määramata kaubad konteinerites või vahetusveovahendites andsid samuti 1,5 miljonit tonni ning nende vedu kasvas aastaga 18%. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kasvas aastaga 30%, transiitkonteinerite vedu 70%. Eesti viies suuremas sadamas (nn põhisadamad, kus lastitakse ja lossitakse aastas üle ühe miljoni tonni kaupa — Tallinna sadam (sh Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam, Saaremaa sadam), Sillamäe sadam, Kunda sadam, Pärnu sadam ja Vene-Balti sadam) lastiti ja lossiti 2011. aastal 45,7 miljonit tonni kaupa (kasv aastaga 5%). Kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu, 2011
Joon. 3.51. Joon. 3.52. Vedeldatud naftagaasi tanker. Konteinerilaev (Containership, Container Cartier) 25 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Standartiseeritud mõõtmetega merekonteinerite veoks konstrueeritud laev. Enamasti paigutatakse konteinerid lastiruumides üksteise peale juhttaladest moodustuvatesse pesadesse (pesa- või kärg-konteinerilaev). Suur osa konteinereid veetakse tekil. Lastimahutavuse mõõtühikuks on TEU (Twenty foot equivalent unit) 20-jalase konteineri ekvivalentühik. Suurimad konteinerilaevad võtavad pardale juba üle 14000 TEU. Suurtest konteineriteminalidest ja vastupidi toimetatakse konteinereid väiksemate fiiderkonteinerilaevadega.
annaabi.ee 
