Kõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt: · Väliskõrv · Keskkõrv · Sisekõrv Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia). Kõrvalest Kõrvalest on nähtav osa kõrvast, mis on nahaga kaetud ja koosneb kõhrest. Kõrvalesta abil toimub helide koondamine kuulmekäiku. Kõrvalestal on oluline osa ka ruumilisel kuulmisel. Inimese kõrvalesta saab kasutada peale kuulmistajule ka kõrvarõngaste riputamiseks ja nõelraviks. Armastajatele on kõrvalest erogeenne tsoon. Paljudel imetajatel (kass, koer, hobune) kõrvalest liigub ja pöördub heliallika suunas. Ruuporitaolise kuju tõttu koondab helid kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni
silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põse limaskest, igemed kõrvalesta-oimu närv – n. oimu nahk, parootis, välis- & keskkõrv auriculotemporalis keelenärv – n. lingualis keelenärvist eristub keelealune n. keelealune närv – n. sublingualis keel, suupõhja limaskest, neel alumine sombunärv – n. alveolaris suupõhja lihased, alumised hambad ja inferior igemed lõuatsinärv – n. mentalis lõuats, alamokk eemaldaja närv – n
Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on
3. N mandibularis segaiseloomuga 1. Eesmine tüvi ( põhiliselt eferntne) n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralissamanimelised lihased, põse limaskesta ja naha aferentne innervatsioon 2. Tagumine tüvi (põhiliselt aferentne): · N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht eferente osa, alumised hambad ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk · N lingualis suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest 2. N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv Nucl n facialis branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid Nucl salivatorius sup visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju Nucl gustatorius maitsmistundlikkus Ganglion geniculi tundeneuronite kehad Harud: 1
Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on
ELULUGU Vincent van Gogh sündis Lõuna Hollandis Põhja Brabandis. Tal oli kaks venda ja kolm õde. Vincent võttis tõsiselt oma venna Theo soovitust kunsti õppida. "Natüürmort: Vaas 12 päevalillega" (1888) Ta kannatas elu viimasel kümnel aastal psüühikahäirete all. Kroonilise kõrvavalu tõttu lõikas ta ka endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära. "Iirised" (1890) 27. juulil 1890 tulist as van Gogh endale revolvrist rindu. Theo kinnitusel olid tema viimased sõnad: "Tähistaevas" (1889) "Kurbus kestab igavesti." Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Tänapäeval on van Goghi maalid maailma kõige "Dr
Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt: 1) Väliskõrv 2) Keskkõrv 3) Sisekõrv Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia). Väliskõrv. Väliskõrv koosneb kahest osast- kõrvalest ja väline kuulmekäik. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvalestade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5cm pikkune toru, mille lõpus on õhuke, pingul nahk-trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kärplased (Mustelidae) Perekond: Kärp (Mustela) Liik: Tuhkur (Mustela putorius) Tunnused Pikk torujas keha, lühikesed jalad Selg väga painduv Kael pikk ja jäme Küüsi ei saa sisse tõmmata Isastel kehamass 2x suurem Karvkatte värvus erinev (valgest mustani) Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) eluviis Öine Üksiklane Toitumine: jänestest ja suurtest lindudest kuni putukate ja vihmaussideni Suhtlemine: hirmununa klähvib ja uriseb, sisistab, kisab valjult Paljunemine Paaritumine märtsist augustini
11.l Mis on kuulmine? Kuulmine võimaldab meil eristada helilained ja kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulamisorganism on kõrv Heli liigub kuulmekäiku-trummikilesse-kuulmeluuketele-teole ja lõppeb oimusagara kuulmiskeskuses Kõrv tabab õhuvõnkeid sagedusel 16-20000 hertsi(16-infraheli 20000-ultraheli) Kõrva ehitus Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Keskõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Kuulmetõri Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena Sisekõrv
KÕRV ja KUULMINE Kõrva ehitus Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli
NÄGEMISMEEL: Sarvkest-kaitse, hoiab silmamuna koos. Vikerkest ja silmaava-reg. valguse hulka. Silmalääts-teravustab pilti. Klaaskeha-tagab rõhu. Nägemisnärv-viib infi nägemiskeskusesse. Võrkkest-tekib kujutis, nägemisretseptorid(kolvikesed-tajuvad värve, kepikesed-must-valge) Soonkest-toidab, veresooned. Ripskeha-muudab läätse kuju. KUULMINE: tasakaalu-ja kuulmiselund-kõrv. KOOSNEB: 1. väliskõrv 2. keskkõrv 3. sisek. Väliskõrv: kõrvalesta ül. on püüda helilaineid -> kuulmekäiku, selle lõpus on trummikile mis kaitseb mikroobide ja külma eest. Keskkõrv:õhuga täidetud õõs, kus on kuulmeluud-trummikilelt saadud heli võimendamine Sisekõrv:ühes õõnes kuulmis, teises tasakaaluelund. Tigu-võnkumine tekitab närviimpulsi TASAKAAL-kui keha asend muutub, hakkavad liikuma kristallid ja vedelik, mis ärritavad vastavaid meelerakke. MAITSMINE/HAISTMINE/KOMPIMINE: selleks, et maitset tunda on vaja sülge ja
kohtus Vincent paljude maalikunstnikega ning asus katsetama vesi- ja õlivärve. 1885. aastal valmis tema esimene suurepärane töö "Söekaevurid". 1886. aastal õppis ta Antverpeni Kunstiakadeemias. Kahe aasta pärast sai ta lähemalt tuttavaks Gaughin´iga, kellega plaanis koos tööle hakata, nagu hiljem selgus, olid nende kahe mehe vaated kunstile üsna erinevad. Ühel päeval viis Gaughin Vincenti kunsti üle vaieldes endast nii välja, et viimane lõikas ära oma vasaku kõrvalesta. Vincent viidi haiglasse, kuid peale seda oli ta psüühiliselt väga ebastabiilne. Vaatamata läbielatule ta seisund paranes ning ta alustas taas maalimist. Selle perioodi maale peetaksegi Vincent van Gogh´i parimateks. Järgnevatel aastatel sattus tema vend Theo rahalistesse raskustesse ning Vincenti vaimne seisund halvenes taas ta tundis, et on oma vennale koormaks. 27. juulil 1890 läks Vincent jalutama ning tulistas endale revolvrist kuuli rindu
Missugune haigus neid põhjustas, selle üle on vaieldud palju, aga selgust ei ole. Rohkem kui 150 psühhiaatrit on talle pakkunud umbes 30 erinevat diagnoosi. Kõige tähtsamad nendest on skisofreenia, bipolaarne häire, süüfilis, mürgistus allaneelatud värvidest, epilepsia ja porfüüria. Haigust süvendasid alatoitlus, ületöötamine, unetus ja alkoholism, eriti absindi liigne tarbimine. Kroonilise kõrvavalu tõttu lõikas ta ka endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära. 27. juulil 1890 tulistas van Gogh endale revolvrist rindu. Pärast surma korraldati tema mälestusnäitused Brüsselis, Haagis, Pariisis ja Antverpenis.
Kõrvahaiguste uurimismeetodid Kõrva anatoomia Kõrv jaguneb: · Väliskõrv · Keskõrv · Sisekõrv Arina, Kadi 2 Väliskõrv Kõrvalest- väline nähtav osa, mis ümbritseb välimist kuulmekäiku Välimine kuulmekäik- kanal, mis ühendab kõrvalesta trummikilega. Arina, Kadi 3 Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Arina, Kadi 4 Sisekõrv · Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Arina, Kadi 5 Kõrva füsioloogia
Linnaelamute ehitamisel jälgiti endiselt gooti traditsioone. Madalmaade skulptoritel tuli peamiselt kaunistada ehitisi ning valmistada hauamonumente. Suurmeister Cornelis Floris'e, kes on eriti tähtis ka arhitektina, skulptuuriteostes on huvitav dekoratiivne ja ornamentaalne külg. Ta oli mõjurikas omapärase keeruka ornamendistiili loojana. Sellesse stiili kuulusid näiteks kartussid, puuviljavanikud, väänlevad vormid, mis meenutasid kõrvalesta jne. Ka Prantsusmaa skulptorite sagedaseks tööks olid hauamonumendid, mis rõhutasid inimkeha kaduvust. Germain Pilon, kelle töödest on palju säilinud, teostas kuningapaari lebavad marmorkujud portreeliste ja elavatena. Nagu oli tema loodud Henri II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonument. Saksamaal, vastandina Itaaliale ja Prantsusmaale, on võrdlemisi vähe kiviplastikat. Parimad saavutused
· Madalmaade arhitektuuril oli suur mõju kogu Põhja Euroopale · Kujunes välja omapärane manerismi variant · Madalmaade maneristliku arhitektuuri ja dekoratiivkunsti suurmeister oli CORNELIS FLORIS ( 1514 1575) .Tema peateos oli Antverpeni raekoda , mille renessansliku fassaadi keskel gootipärane kõrge viil. Floris on ka mitme hauamonumendi autor. Ta lõi omapärase keeruka ornamendistiili , kuhu kuuluvad näiteks puuviljavanikud, kartusid, kõrvalesta meenutavad väänlevad vormid jne. · Madalmaade stiilist võtsid eeskuju Põhjamaade lossiehitajad, eriti Taanis (Kronborgi loss), kuid madalmaade kunst oli eeskujuks ka Eestile. Kunst Eestis 16. Sajandil: · MICHEL SITTOW (U.1469 1525)- töötas mitme Euroopa valitseja õukonnas portreemaalijana. Madalmaade peenmaalitehnika meisterliku valdajana maalis ta suhteliselt väikesemõõtmelisi pilte, mille tumedal neutraalsel taustal ta kujutas
Verbaalset kommunikatsiooni nõudvad tööd tööd, mille tegemiseks või juhtimiseks peavad inimesed olema võimelised omavahel suhtlema. Kontsentratsiooni nõudvad tööd tööd, mille tegemiseks peab töötaja mõtlema, arutlema, tegema otsuseid, pidevalt kasutama mälu ja kontsentreeruma tegevusele. Müra kahjustav toime - kuulmiskahjustused Inimese kuulmisorganiks on kõrv, mis koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kõrvalesta ülesanne on helilainete suunamine välisesse kuulmekäiku, kus need panevad võnkuma trummikile. Keskkõrvas asuvad vasar, alasi ja jalus (kuulmeluud) kannavad võnkumise edasi esikuaknale. Kuulmeluude kaudu heli ülekanne võimendab seda 30 dB. Kuulmetõri, ehk Eustachiuse tõri on ühendatud ninaneeluga ja selle ülesandeks on välis- ja sisekõrva rõhkude tasakaalustamine.
· N mandibularis n mentalis (alahuule ja lõuatsi innervatsioon) N auriculotemporalis (lateraalne haru) rr parotidei (gl parotidea'le) harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele rr temporales superficiales (oimupiirkonna nahale) N lingualis (mediaalne haru, üldtundlikkus keelest; ühineb VII närvi haru- chorda
7. Kuidas meeleelundid töötavad? Igas meele punktis on reageerivad rakud, mis reageerivad just kindlale ärritusele. 8. Võrdle erineva eluviisi ja toitumisega loomad nägemist! Näited! Kotkas- lendab kõrgel ja näeb väga teravalt ja hästi päeval, Kass- näeb päeval, aga näeb ka öösel. 9. Millised meeli elusorganismidel veel on? Näited! Pimepunkt, närilise uriini rajanägemine (maol), soojustundlkud *** (maol). 10. Milleks on vaja kõrvalesta? Millisel loomarühmal on kõrvalest? Et heli jõuaks kõrva, imetajatel. 11. Miks on kuulmine vahel tähtsam kui nägemine? Näited! Kui pimedas ei näe siis tuleb liigelda kas kompimise või hääle abil, nt oled keldris kus pole tuld. 12. Millega loomad kombivad? Näited! Kombitsatega, vurrudega, tundlad. Nt, putukas katsub maad või midagi muud tundlatega. 13. Miks vajavad loomad haistmis- maitsmismeelt? H- muidu nad ei tea kust toitu otsida, nt lõvi looduses;
Missugune haigus neid põhjustas, selle üle on vaieldud palju, aga selgust ei ole. Rohkem kui 150 psühhiaatrit on talle pakkunud umbes 30 erinevat diagnoosi. Kõige tähtsamad nendest on skisofreenia, bipolaarne häire, süüfilis, mürgistus allaneelatud värvidest, epilepsia ja porfüüria. Haigust süvendasid alatoitlus, ületöötamine, unetus ja alkoholism, eriti absindi liigne tarbimine. Kroonilise kõrvavalu tõttu lõikas ta ka endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära. Skisofreeniat on põdenud ka Margaret Mary Ray, kes sa kuulsaks kuna jälitas David Letterman'i ja Story Musgrave'i. Skisofreeniat põdes ka isik, keda on peetud jazzmuusika alusepanijaks, Charles "Buddy" Boldenile. Selle juhtumi puhul võib tänada, et skisofreenia kui haigus on olemas, sest arvatavasti selle puudumisel poleks ka Bolden hakanud arendama jazzmuusikat ning jäänud oma liistude juurde, milleks oli ragtime. Jazzmuusikutest põdes skisofreeniat veel Tom Harrell
130. Lümfisõlme ehitus, ülesanne Ovaalsed või ümmargused herneter suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub mitu toomasoont, väljub vaid aga 1-2 viimasoont. Katab sideokoeline kihn, eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes palju pilujaid ruume lümfisiinuseid. 131. Regionaalsed lümfisõlmed Ülejäse: küünar- ja kaenlaaeuk Alajäse: põlveõndlas ja kubemes Pea ja kael: kukal, kõrvalesta ees ja taga, lõuaalune kolmnurk, kägiveenide läheduses Rindkereõõs: hingetoru ümbrus, keskseinand, kopsuvärat Vaagen ja kõhuõõs: piki suuremaid veresooni, peensoole kinnistiarteri läheduses
Kõrv ja kuulmine Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all- ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel
kiirem tulema. Hingamisteed tuleb avada keerata kannatanu külili ja pea lükata rahulikult kuklasse. Kukkumisel võib avaneda sama pilt, kuid arvestama peab selgroovigastuse ohtu ! Siis ei tohi kannatanut keerata! PULSS Katsu südamelööke tunda kannatanu kaelalt (unearterid on kõrisõlme kõrval!)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule ! Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta "rullimisega". Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad: a) Kapillaarne verejooks
kiirem tulema. Hingamisteed tuleb avada – keerata kannatanu külili ja pea lükata rahulikult kuklasse. Kukkumisel võib avaneda sama pilt, kuid arvestama peab selgroovigastuse ohtu ! Siis ei tohi kannatanut keerata! PULSS Katsu südamelööke tunda kannatanu kaelalt (unearterid on kõrisõlme kõrval!)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule ! Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta “rullimisega”. Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad: a) Kapillaarne verejooks
moorulana seos koloniaalsete organismidega, süda pulseeriva torukesena seob kaladega, loote karvastik seob imetajatega, suure varba vastandumine teistele varvastele viitab seosele primaatidega) 4. Vestiigiumid- elundid, mis eksisteerivad nüüdisaegsetel isenditel ja nende lähieellastel, kuid mis järk-järgult minetavad oma bioloogilise tähtsuse ja taandaernevad (Inimesel on umbes 90 vestiigiumi). Näiteks: kolmas silmalaug (maod), kõrvalesta liigutavad lihased, tarkusehambad, karvkate kerel, ussripik. 5. Atavismid- tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas, kuigi nende avaldumine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu. Näiteks: üleni karvane inimene, mitme piimanäärme paariga inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine. 6. Divergents- evolutsiooni protsessis toimuv eristumine. Ühtsest lähtetüübist erinevate
23. Lümfisõlme ehitus, ülesanne Ovaalsed või ümmargused herneter suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub mitu toomasoont, väljub vaid aga 1-2 viimasoont. Katab sideokoeline kihn, eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Lümfisõlmes palju pilujaid ruume lümfisiinuseid. 24.Regionaalsed lümfisõlmed Ülejäse: küünar- ja kaenlaaeuk Alajäse: põlveõndlas ja kubemes Pea ja kael: kukal, kõrvalesta ees ja taga, lõuaalune kolmnurk, kägiveenide läheduses Rindkereõõs: hingetoru ümbrus, keskseinand, kopsuvärat Vaagen ja kõhuõõs: piki suuremaid veresooni, peensoole kinnistiarteri läheduses
dentales inferiores ja rr. gingivales inferiores (alumised hambad ja igemed) c) N. mentalis: väljub alalõuakanalist foramen mentale kaudu, innerveerib alalõua ja lõuatsi nahka 2. N. auriculotemporalis (lateraalne haru-peamiselt nahk): kahe juurena kaarjalt välja ( põske) ja üles välise kuulmekäigu poole a) Rr. parotidei glandula parotideale b) Harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele. c) Rr. temporales superficiales: oimupiirkonna nahale 3. N. lingualis (mediaalne haru-peamiselt limaskestad): kulgeb tiiblihaste vahel ja m. hyoglossuse välispinnal limaskesta all ettepoole a) N. sublingualis: eraldub gl. sublingualise tagumise serva juures, innerveerib suupõhja limaskesta b) Rr
Kõrv Väliskõrv,Keskkõrv ja Sisekõrv Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja väliskuulmekäigust. Väliskuulmekäik algab lehtritaolise süvendina kõrvalesta välisel pinnal, mille ees on kõhreline kõrvanukk, mis katab eestpoolt väliskuulmekäigu avaust. Väliskuulmekäik kulgeb S-kujulise kanalina horisontaalselt sisse- ja vähe ettepoole. Väliskuulmekäik on keskmiselt 3,5cm pikk ja lõpeb kuulmekilega. Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne.
Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kõrvad kui kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast (lisa 2). Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all- ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. isegi väga valju kõnet, ta ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid. Heli tugevust mõõdetakse detsibellides. Väga tugevad helid põhjustavad kõrvades valu
hormoon, aitab veresuhkrul normis olla 4. Glükogeen-hormoon, kui veresuhkur liiga madal 5. Klorofüll-fotosüntees Süsivesikud: kitiin-kaitse, tselluloos-ehitus, glükoos-energia, Lipiidid: raskude, rakumembraan-ehitus, varasu.energia Denaturatsioon-struktuur DNAs hävib ja keha ei saa toimida Miks tuleb? Ebasobiv temp. Ph tasakaalust väljas, mehhaaniline Evolutsioon: fossiilid, looteline areng(loode teeb väga rutto bioloogilise arengu läbi) ja mandunud elundid-sabakont,tarkusehambad,kõrvalesta liigutaja lihased. Homoloogilsed elundid: väliselt erinevad, teke on sarnane, ülessanne muutunud Mikroevolutsioon-liigi sisene, tekib uus liik vms Makroevolutsioon- tekivad uued sugukonnad Divergents-mõledakse algkuju välja ja hakatakse omadusi muutma tänu elupaikadele Konvergents, liigid päritolult erinevad, aga väliselt sarnased(kala ja vaal) Lemark- 18.saj, evolutsiooniteooria, terviklik aga tõestamata, organism tahab keeruliseks saada Darwin- 19
südametegevus; alla 1,5 sek ja hüpereemilised limaskestad – kõrge kehatemperatuur, septiline seisund, erutus) *jälgimiseks sobib suu/igemete limaskest, hobusel ka ninasõõrme limaskest Anesteseeritud loomal saab jälgida südametegevust/hingamist/ hapnikusisaldust perifeerses veres (HR - heart rate, RR –respiratory rate, O2, CO2) pulssoksümeetri abil. Pulssoksümeetriandur kinnitatakse looma keele või kõrvalesta külge, hobusel ninaseptile. Pulssoksümeetri kasutamisel võib esineda ka valeandmeid ja valehäireid. Kindlam on kontrollida paralleelselt auskultatsiooni ja palpatsiooni abil. Kehatemperatuuri mõõtmine on oluline väikeloomal, eriti väiksed koerad/kassid/kutsikad ja kassipojad/närilised. Üldanesteesias loomal võib tekkida hüpotermia. Ka ärkaval loomal võib olla hüpotermia. Hüpotermia T 300 C lähedal on eluohtlik
(kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva,
(kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on
välja selgitada ja valida kaitsevahend. Mürakaitsevahendid peavad olema mugavad. Kui töötajale ühte tüüpi kaitsevahend ei sobi, peab tööandja võimaldama valida teistsugust. Isikukaitsevahendi valikul on soovitav selgitada välja, kas töötaja üldse saab töötada kõrvaklappidega, kas need ei takista tööd ega halvenda töötamist. Kui see on nii, siis tuleks kasutada kõrvatroppe, mis tihedalt suruvad kinni kuulmekäigu. Kõrvatropid on suhteliselt mugavad, nad ei tekita kõrvalesta higistamist. Kui mürakaitsevahendit (kõrvaklappe) momendil ei kasutata, tuleb hoida seda kindlas kohas nt. riietusruumis oma kapis. Mürarohkes keskkonnas niisama seistes, kaitsevahend amortiseerub ja aparaadi mürakaitsevõime langeb. Nõutav on ka, et igale töötajale antakse just temale sobiv mürakaitsevahend. Teiste töötajate mürakaitsevahendit ei kasutata. See kehtib nii kõrvaklappide kui kõrvatroppide kohta. Harjumatu
kehakaal varieerub 11-20 grammi ümber (Masing, 2001). Kannus on sirge ja ulatub -ni sabalennuse servast. Sabalennuse alumisele küljele ulatuvad valged peened karvad mis asetsevad ka jala alaosal (MacDonald, Barrett, 2002). Tiigilendlase nina on punakaspruun ja lühike. Kõrv ehk kõrvalest on 16-19 mm pikk. Kõrvalest on pikliku kujuga, õhuke ja läbipaistev. Kõrva traagus on töbmi tipuga, veidi ettepoole kõverdunud. Traagus on lühem kui pool kõrvalesta (Masing, 2001). Kõrvalesta välisserv on tiigilendlasel ilma märkavate sälkudega ja tavaliselt on sellel 5 põikivolti (MacDonald, Barrett, 2002). Tiigilendlane toitub enamasti madalal veepinnal lendavatest putukatest. Lend on suhteliselt jõuline ja kiire. Lennu ajal kallutab end küljelt küljele, tõstes vaheldumisi tiibu; lendab enamasti veekogu kaldast kaugemal (Masing, 2001). Ööloomana lendab 20
Kui aga rääkida inimsese kuulmisest, siis inimese kõrva võib võrrelda mikrofoniga, mis teisendab heli elektrosignaalidest. Selle kaassündinud „inimmikrofoni“ omaduses, mis muusikat akustilisel kujul salvestab, on muusika sügavaseks mõistmiseks ilmselt olulised. Kõrva ehitus Inimese kuulmispsühholoogia on tihedalt seotud kõrva ehitusega. Inimese kõrv jaguneb 3-ks eraldiseks osaks, mis on üksteisega ühendatud. a) Väliskõrv Väliskõrva ehk kõrvalesta ülesanne on helilained kinni püüda. Helisignaali, mille kõrvalest kinni püüab, satub välisesse kuulmekäiku, kus ta liigub kuni trumminahani. Akustiliselt toimib väline kuulmekäik resonaatorina, mille tugev maksimum asub 4 kHz juures, sellega kõrva tundlikkust vastavas sagedusdiapasoonis suurendades. b) Keskkõrv Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. See toimub trumminaha abil. Trumminahka võib võrrelda mikrofoni membraaniga
sattunud võõrkehi ja -aineid. · Joonis lk 178 + tv joonis 5 130. Regionaalsed lümfisõlmed. Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nimetatakse regionaalseteks lümfisõlmedeks. · Ülajäsemel on 2 peamist lümfisõlmede piirkonda küünraaugus ja kaenlaaugus.(küünralümfisõlmed, kaenlalümfisõlmed) · Pea ja kaela piirkonnas asuvad arvukad lümfisõlmed kuklas, kõrvalesta ees ja taga, lõuaaluses kolmnurgas ning kaelal kägiveenide läheduses. (kaelalümfisõlmed) · Rindkereõõnes paiknevad lümfusõlmed hingetoru ümbruses, keskseinandis ja kopsuväratis. · Alajäsemel asuvad lümfisõlmede rühmad peamiselt põlveõndlas ja kubemes. (kubemelümfisõlmed) · Vaagna ja kõhuõõne lümfisõlmed paiknevad piki suuremaid veresooni, eriti rohkesti on neid peensoole kinnistiarteri läheduses.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk http://www.american-hearing.org/images/ear.jpg Kõrv jaguneb kolmeks osaks: 1. V ä l i s k õ r v koosneb kõrvalestast ja väliskuulmekäigust, mille ülesandeks on helivõngete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine. Kõrvalest koosneb õhukese nahaga kaetud elastsest kõhrest. Kõrvalesta alumine osa - kõrvanibu - ei sisalda kõhre, vaid kujutab endast rasvkoega nahakurdu. Kõrvalesta välimine vaba serv on sisse pööratud ja teda nim. palistuseks. Palistuse ülemises osas võib paljudel inimestel täheldada väikest köbrukest - Darwini köbrukest. Palistusega paralleelselt kulgeb vastaspalistus. Sügav õõnsus vastaspalistuse ees on süvik, mille põhjas saab alguse välimine kuulmekäik. Süviku ees paikneb tugev kühm - kõrvalestanukk e
3.1 Kõrva ehitus Kõrva peamised ehituslikud osad välis-, kesk- ja sisekõrv. Väliskõrv koosneb pea välisküljel paiknevast elastsest kõhrelisest toestikust ja seda katvast nahast (kõrvalest) ning väliskuulme käigust. Viimane on ühenduses keskkõrvaga- trummiõõnega-, kus asetsevad kolm kuulmeluukest (vasar, alasi ja jalus). Teisel pool kuulmeluukesi on sisekõrva osad tigu ja poolringkanalid. 3.2 Kuulmise abivahendid Nähtavat osa kõrvast nimetatakse kõrvalestaks. Kõrvalesta kurdude palistuste ülesanne on koondada helisid. Vanasti kasutasid kuulmispuudega inimesed abivahendina kuuldetoru, mis kogus ja koondas rohkem helilaineid kuulmekäiku ja seega parandas kuulmist. 3.3 Kõrvavaik Kõrvavaiku eritavad väliskuulmekäigu servanahas asetsevad vaigunäärmed. Kleepuv vaha koos väliskuulmekäigus olevate karvakestega toimib lõksuna, püüdes tolmu ja mustust enne, kui see jõuab õrna trummiõõnde. 3.4 Heli ja kuulmine
gustatorius – erivistseraal-aferentne Nucl. solitarius – vistserosensoorne Nucl.pontitus n. trigemini – somatosensoorne Nucl.spinalis n. trigemini - somatosensoorne b) Nimetada 1 tundeganglion – gang. geniculi ja 2 vegetatiivset ganglioni – gangl. pterygopalatinum et submandibulare c) Lõppharud nimetused ja funktsioon. Komponendid 1. n.auricularis posterior (somatosensoorne) - innerveerib: m. auricularis posterior, m. occipitalis, välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha 2. r. digastricus (branhiomotoorne) - innerveerib: m. digastricus’e tagumist kõht, m. stylohyoideus 3. näoharud - (somatosensoorne) - innerveerivad: gl. parotis, m. frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülahuule, põsepiirkonna, alahuulelihaseid ja lõuatsi lihaseid, platysma ! 4. N. Trigeminus ! a) valu ja temperatuuri tundlikkuse tuum – nucl. spinalis n. trigemini b) tundeganglion - ganglion trigeminale b) n
Tätoveerimine on väga levinud tõukoerte puhul, kes on registreeritud Eesti Kennelliidus ja kellele on sealt antud oma number. Varasematel aastatel tätoveeriti number koera kõrvalestale või kubemepiirkonda ning teoreetiliselt on tänu numbrile võimalik leida koera omanik. Häda on aga selles, et koera eluaja jooksul võib tätoveering muutuda loetamatuks. Omanik muidugi teab, mis numbrit ta koer kannab, võõras aga ei pruugi looma kõrvalestalt leida muud kui sodipodi. Kui kõrvalesta nahk on tume, võib number olla tätoveeritud kubemepiirkonda, võõra looma kõhualust aga naljalt keegi uurima ei kipu. Nii võibki tätoveering kasutuks osutuda. Tilluke mikrokiip Mikrokiip on tibatilluke elektrooniline asjake, mis siiratakse umbes riisitera suuruse kapsli sees koerale (või ükskõik millisele loomale) kaela vasakule küljele naha alla. Kiibile on salvestatud kordumatu numbrikombinatsioon, mille saab vastava lugeja ekraanile tuua.
78. millistest osadest koosneb Luulabürint (sisekõrva esik, poolringkanalid, tigu), kilelabürint (ovaalkotike, ümarkotike, sisekõrv? poolringjuhad, teojuha), nende vahel perilümf (endolümf asub kilelabürindis) 79. mis ülesanne on sisekõrval? Aitab tasakaalu säilitada tasakaalu 80. kus paiknevad Sisekõrvas kuulmisretseptorid? Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva 3 kulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku 81. Kuidas tekib kuulmisaisting?
kahjulike mikroobide eest. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest – vasar, alasi, jalus – mille ülesanne on helivõngete võimendamine. Sisekõrv koosneb kahest osast: Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse.
Kui ta jälle pea püsti tõstis oleks ta nagu täiesti teises kohas, ükski koht ei tundunud tuttav. Ta sattus segadusse. Ta ei saanud aru kuidas tema ees oli järsku vanaraamatupood. Miski tundmatu sisemine jõud sundis teda raamatupoodi sisenema. Raamatupoes oli mingi eriskummaline lõhn. Karina käis raamatupoes ringi, katsus erinevaid raamatuid nagu otsiks midagi kindlat kuid ei teadnud mida. Poes oli ka keegi mees ratastoolis, Karina pani tähele , et mehe vasaku kõrvalesta ülemine osa oleks justkui ära lõigatud. Järsku ilmus tema ette poemees: lühikest kasvu , tõmmu näo , süsimustade silmade ning kuldsete prilliraamdega vanamees. Poemüüja pistis Karinale pihku ühe väikese kulunud kuid haruldase välimusega väikest formaati raamatu. Öeldes, et kui sa seda raamatut enda käes hoiad siis võid lugeda sellest omaenda elu. Karinal tekiks nagu kontakt raamatuga ning ta soovib seda iga hinna eest endale osta
Viimaste poolest oli eriti rikas Venemaa, kus bojaarid kandsid veel XVII sajandil maaniulatuvate käistega kasukaid. XIII saj. algul tulid tarvitusele Hiinast pärinevad nööbid ja naisterõivaid hakati kaunistama pitsidega. Taskurätikud olid suureks harulduseks: kui Richard II need XIV saj. lõpul Inglismaale tõi, peeti teda seepärast naiselike kommete austajaks. Ka meeste pikki juukseid peeti veel XI sajandil liig naiselikuks ning enamasti kanti kõrvalesta kõrguselt lõigatud soengut. Keskaja inimesed hoolitsesid ka oma puhtuse eest. Mõnel lossil oli köögi kõrval eriline ruum, kus daamid võisid pidustuste ajal üheskoos vanni võtta. Seep jõudis Euroopasse Idast ja algul tarvitati seda vedelal kujul. Praegusaja seebitükkide vormi sai ta XII sajandil. Seep jäi siiski luksuskaubaks, kuigi Hispaanias valmitati seda küllalt palju. Mida suuremaks muutusid feodaalide rikkused, seda pillavamalt hakkasid nad käituma.
4 aastat. ( Euroopa imetajad) Mink paaritub veebruarist- aprillini. Poegimine toimub aprillis- mais. Suguküpseks saavad nad 10-11 kuuselt. Tiinus kestab 30- 35 päeva. Pesakonnas 4-9 poega ja aastas 1 pesakond. Pojad võõrduvad emapiimast 5-6 nädalaselt. Eluiga 10 a tehistingimustes, kui looduses palju vähem. ( Euroopa imetajad) Tuhkur ( Mustela Putorius ) Kehaehitus ja välimus Tume- kuni mustjaspruun, koonuots ning silma- ja kõrvalesta vaheline ala valged. Talvel annab tumedama ja hõredama pealiskarva alt paistev kahvatukollane aluskarv loomale eripärase välimuse. Noorloomadel on esimesel talvel tihe tuhmkollane kasukas. Karvavahetus toimub mais- juunis. Tüvepikkus isastel 610- 1300 g, emastel 310- 600 g (sünnikaal 9-10 g ). Anaalnäärmed toodavad nõret, mida kasutab lõhnamärgistamisel aga ka enesekaitsel.( Euroopa imetajad) Leviala
kõrvad mustad. Kellel olid kõrvad mustad, sellel oli veidike häbi ka, ning mõnikord käskis õpetaja minna kohe pesema. Kui keegi tüdruk oli ennast meikinud, saadeti ta kohe WC-sse pesema. Tüdruk sai riielda. Kui ta vabatahtlikult nägu pesema ei läinud, võttis õpetaja kratist kinni ja pesi näo ise puhtaks. Kõrvarõngaid ega muid ehteid ei tohtinud kanda. Kui kellelgi olid näiteks kõrvarõngad kõrvas, siis sikutati kõrvast, mõnikord võis tunduda, et õpetaja tõmbab lausa kõrvalesta ära. Poistel ei tohtinud kindlasti olla pikad juuksed, nagu tänapäeval mõnel on, poistel pidid juuksed olema lühikesed. Valitud olid korrapidajad. Ülemise ja alumise koridori korrapidaja, veel ka trepikorrapidaja, välisuksekorrapidaja ja õuetrepikorrapidaja. Trepikorrapidaja pidi jälgima, et trepi peal ei joostaks ega visataks sodi maha. Mõnikord seda ignoreeriti, kui korrapidaja ega õpetaja ei näinud
Nina lihased Musculus nacalis o: maxilla eesmine pind i: nina tipu ja ninatiiva piirkond f: ahendab ninasõõrmeid Muscuius orbicularis occuli o: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti + pars palpebralis (silmalaud) + pars orbitalis (ümber silmakoopa ) f: tõmbab kulme alla ja põski üles Väliskõrva lihased Musculus auricularis superior o: fascia teporalis i: kõrvalest f: tõmbab kõrvalesta üles Koljulae lihased Musculus occipitofrontalis o: kuklaluu tagapind i: kulmude nahk galea aponeurotica!!!! + f: peanaha liigutamine ette ja taha VAAGNAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm Musculus gluteus minimus o: ala ossis ilii (linea glutea anterior et posterior vahel) i: trochanter major f: reie abduktsioon Musculus gluteus medius o: ala ossis ilii (linea glutea anterior et posterior vahel) i: trochanter major
külgmine kõht (: vahelduva m. auricularis kontraktsiooni anterior, korral toimub posterior, liikumine ette- superior) - taha, radiaalselt ümber samaaegselt - kõrvalesta tõusevad kulmud ja laubal tekivad horisontaalsed kurrud. Silma sõõrlihas Ninalihas
Ei soovitata kõrvavalu korral, kuna lapsel on ebamugav. Hinnatakse, et lapsel ei oleks välise kuulmekäigu avauses silmaga nähtavat kõrvavaiku. Kõrvavaik võib muuta mõõtmistulemuse mitteusaldatavaks. (Epstein 2002, Hockenberry ja Barrera 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Termomeetri otsik viiakse ettevaatlikult ühe cm sügavusele kõrva. Selleks kasutatakse välise kuulmekägu sirgestamist. Metoodika oleneb lapse vanusest. Alla 3 aasta vanustel lastel võetakse kinni kõrvalesta ülemisest osast ja seda tõmmatakse veidi alla ja tahapoole. Üle 3 aasta vanustel lastel aga veidi üles- ja tahapoole. (Hockenberry ja Barrera 2007, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) 16 Foto 14. Kehatemperatuuri mõõtmine kõrvast üle 3 aasta vanusel lapsel (Wilson ja Hockenberry 2008). Kehatemperatuuri mõõtmine pärasoolest (rektaalselt)
annaabi.ee 
