KOOL NIMI Eesti naiste kõrgushüpe Referaat Juhendaja : (koht) 2012 1. Kõrgushüpe Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. 2. Eesti naiste kõrgushüpe
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks
KERGEJÕUSTIK 1. Kui pikk on staadioniring? Staasdioniringi pikkus on 400 meetrit. 2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Võistlejal on lubatud üks valestart. 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Ei või. 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Esimese kurvi lõpuni joostakse oma rajal ning seejärel jätkatakse jooksmist siserajal. 9
naelte pikkus ületada 25 mm. Hooaja tähtsamateks võistlusteks maailmas peetakse Euroopa- ja maailmameistrivõistlusi, nende kõrvale on aga kerkinud igal aastal Tallinnas peetav Reval Hotels Cup. 2.1 Meeste seitsmevõistlus ja kümnevõistlus Meeste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus meestele, mis koosneb sisehallis kahel üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras peetavast seitsmest alast. Esimese päeva aladeks on 60m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teise päeva aladeks aga 60m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000m jooks. Kümnevõistluse peetakse välistaadionil ning selle kavva kuuluvad esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivshüpe, odavise ja 1500 m jooks. 2.2 Naiste seitsmevõistlus Naiste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus naistele, mis koosneb kahel üksteisele
2014 aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid 12. 17. augustini Sveitsid Zürichis. Võistlused peeti Letzigrundi staadionil. Millistel kergejõustiku aladel võisteldi ? Kergejõustiku aladeks meestel olid üleüldiselt olid: 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton, 400x100m teatejooks, kettaheide ja odavise. Kergejõustiku aladeks naistel olid üleüldiselt: 800m jooks, 1500m jooks, maraton,400m tõkkejooks, 3000m jooks ,kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide ja seitsmevõistlus. Eestlastest sportlased osalesid aga sellistel aladel: (mehed) 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton , tõkkejooks, 400x100m teatejooks, kettaheide, odavise. (naised) 800m jooks, 1500m jooks, maraton, 400m tõkkejooks, 3000m jooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide, seitsmevõistlus. Võistlejad ning nende saavutatud kohad(mehed) mees sportlased ala(d) tulemus(ed) koht
Kõrgushüpe Triinu Tuberik 9.klass Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 44,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Hoojooksu minimaalne pikkus on 15 m, võimaluse korral 25 m. Kõrgushüppes saab võistleja iga kõrguse ületamiseks teha 3 katset.
...................................................................... 8 Olümpiamängude medalivõitjad...............................................................................................10 Kokkuvõte................................................................................................................................. 11 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................12 Sissejuhatus Kõrgushüpe seisneb horisontaalse lati ületamises ilma seda puutumata, kasutades üksnes keha jõudu. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal.
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Kõrgushüpe............................................................................................................. 3 Kaugushüpe............................................................................................................ 5 Kettaheide.............................................................................................................. 6 Kuulitõuge.............................................................................................................. 7
sportlasele eelnevalt teada tulemus, mida sportlane kavatseb saavutada. Kõigil teistel aladel saab tulemus teatavaks alles pärast katse sooritamist või distantsi läbimist. Kõrgushüppe ajalugu ulatub kaugesse minevikku. See ala oli populaarne eri aegadel erinevate rahvaste seas. Muinasgermaanlastel tunti ,,kuninglikku hüpet" üle kõrvuti seisvate hobuste. Osal Kesk-Aafrika suguharudel on tänaseni iga-aastaste rahvapidustuste tõmbenumbriks hooga kõrgushüpe. Vatussi suguharu liikmed sooritavad äratõuke 12-15 cm kõrguselt trampliinilt (lame kivi, termiidikuhil) ja ületavad kõrguse 2.40-2.50. 60 aasta vältel on otsitud liigutuste ratsionaalset vormi, mis võimaldaks latti ökonoomselt ületada. Otsingute käigus avastati üle kümne erineva lati ületamise viisi, mida võib liigitada nelja põhimõtteliselt erinevasse hüpete guppi: üleastumishüpe, väljaastumishüpe, rullhüpe ja sisejalahüpe.
Eesti võistlejaid oli kokku üheksa ja üks võistleja oli varus, ainsa medali (hõbe) teenis Gerd Kanter kettaheitega. Eestit esindasid: Marek Niit - 100 ja 200m jooks (100m 5. koht, 200m jooks 5. koht) Gert Kanter kettaheide (hõbemedal) Märt Israel kettaheide (4. koht) Mikk Pahapill kümnevõistlus (100m jooks 27. koht, 400m jooks 21. koht, 110m tõkkejooks 20. koht, 1500m jooks 9. koht, kaugushüpe 23. koht, kuulitõuge 24. koht, kettaheide 16. koht, kõrgushüpe 17. koht, teivashüpe 13. koht ja odavise 10. koht) Andres Raja kümnevõistlus (100m jooks 10. koht, 400m jooks 12. koht, 110m tõkkejooks 7. koht, 1500m jooks 15. koht, kaugushüpe 10. koht, kõrgushüpe 11. koht, kuulitõuge 10. koht, kettaheide 7. koht ja odavise 14. koht) Anna Iljustsenko kõrgushüpe (5. koht) Grit Sadeiko seitsmevõislus (110m tõkkejooks 11. koht, 200m jooks, 800m jooks 26. koht, 22. koht, kõrgushüpe 18. koht, kuulitõuge 24. koht, kaugushüpe 19
MJ meesjuuniorid; P poisid. M 187 10.Ringis toimuvad kuulitõuke ja kettaheite katsed. Odaviske katsed toimuvad hoovõturajal. M 187 11.Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. M 187 12.Oda teravik peab tervenisti maanduma sektorijoonte siseservade vahele. M 187 13.Meeste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks; Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. M 200 14.Seitsmevõistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval, päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks; Teine päev - kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. M 200 15Maratoni raja pikkus on 30 km. M 240 16.-võistlusriietuse ja -jalatsite, rinnanumbrite mittevastavus nõuetele M 143
MM-võistlused Dageus 2011 Naised Triinu Arula 7.d 2.10.11 Sisukord Anna Iljustsenko kõrgushüpe............................lk 3 Grit Sadeiko seitsmevõistlus.............................lk 4 Maris Mägi 400 m jooks....................................lk 5 · Kasutatud kirjandus..........................................lk 6 Anna Iljustsenko Kõrgushüpe Kergejõustiku MM-il Daegus läks viimase Eesti sportlasena starti Anna Iljustsenko naiste kõrgushüppes, kes küll ületas algkõrguse 1.89, aga 1
Kümnevõistluse alad Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: Esimene päev Teine päev 100 m jooks 110 m tõkkejooks Kaugushüpe Kettaheide Kuulitõuge Teivashüpe Kõrgushüpe Odavise 400 m jooks 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Võistlusalade kirjeldused 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja saada
Põltsamaa Ühisgümnaasium KÕRGUSHÜPE Põltsamaa 2009 Kõrgushüpe Kõrgushüpe seisneb horisontaalse lati ületamises ilma seda puutumata, kasutades üksnes keha jõudu. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. Võistluskorraldus
Mitmevõistluseid on kolme tüüpi: 1) Kümnevõistlus, millest osavõtjad on mehed. 2) Seitsmevõistlus, kus osalevad naised ja sisehallides peetav seitsmevõistlus kus osalevad mehed 3) Viievõistlus, osalevad nii mehed kui ka naised. Kümnevõistluseid peetakse kahepäevase etapina. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kümnevõistluste aladeks on: esimene päev: · 100 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe · 400 m jooks teine päev · 110 m tõkkejooks · kettaheide · teivashüpe · odavise · 1500 m jooks Seitsmevõistlus mis peetakse kahepäevase etapina. Seitsmevõistluse aladeks on: esimene päev: · 60 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe teine päev: · 60m tõkkejooks · teivashüpe · 1000 m jooks Viievõistluste aladeks on: · kaugushüpe · odavise · 200m jooks · kettaheide
viimase ala. Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma. Kümnevõitlus Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: esimene päev * 100 m jooks * kaugushüpe * kuulitõuge * kõrgushüpe * 400 m jooks teine päev * 110 m tõkkejooks * kettaheide * teivashüpe * odavise * 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal
- Õhulennu kaugus määratakse kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. 7. Enamlevinud vead kaugushüppes - Kiiruse langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 6. Kõrgushüpe: 1. Kõrgushüppe osad - Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: HOOJOOKS, ÄRATÕUGE, ÕHULEND (lati ületamine) ja MAANDUMINE. Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku pöörlemist. Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. 2. Hoojooksufaas - Hoojooks on kaarekujuline; alguses on ta sirgjooneline (36 sammu), millele järgneb kurv (45 sammu).
Kõrgushüpe Referaat Jaanuar 2008 Kõrgushüpe seisneb horisontaalse lati ületamises ilma seda puutumata, kasutades üksnes keha jõudu. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. Võistluskorraldus
Kehaline kasvatus Naiste Seitsmevõistlus Referaat Tallinn 2010 Seitsmevõistlusest on kaks versiooni: välivõistlus naistele ja sisevõistlus meestele. Alad jagatakse kahele päevale. Naiste võistlus: 1. päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooks 2. päeval kaugushüpe, odavise, 800m jooks Punktide arvestamise süsteemi arendas välja Dr Karl Ulbrich. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks.Spordijalatsitel ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja
olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks.Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks.tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa.
KONTROLLTÖÖ KERGEJÕUSTIK 10.-12.kl 1. Kui pikk on staadioniring? 400 m 2. Nimeta jooksude liigid Lühi-(kuni 400m), kesk-(kuni1500m) pikamaa(alates 3000m), tõkke-, takistus ja teatejooks 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Odavise, kettaheide, vasaraheide, kuulitõuge 4. Nimeta hüppealasid. Kaugushüpe, kõrgushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi?(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse
25 Liina Tšernov 4.25,18 1500 m 29 Liina Luik 2:41.48 Maraton 43 Leila Luik 2:45.49 Maraton 47 Lily Luik 2:48.49 Maraton Evelin Talts Katkestas Maraton 24 Maris Mägi 1.03,04 400 m tõkkejooks 16 Jekaterina 10.03,60 3000 m Patjuk takistusjooks 7 Elerin Haas 1.94 m Kõrgushüpe 14 Grete Udras 1.85 m Kõrgushüpe 15 Kätlin Piirimäe 15.66 m 3 Kuulitõuge 22 Kati Ojaloo 59.63 m Vasaraheide 15 Grit Šadeiko 6014 Seitsmevõistlus 19 Mari Klaup 5765 Seitsmevõistlus Eesti võistlejate hinnang Risto Mätas (odaviskaja): “Kui ma selle tulemuse ära viskasin, siis ma teadsin, et vähemalt kaheksa hulgas on koht kindel
Muidugi medalite hulk aastatega kasvab.Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. (Annaabi.ee 2013) Pilt 1 Gerd Kanter heiteringis 2.MITMEVÕISTLUS Kümnevõistlusi korraldatakse meestele, naistele on aga seitsmevõistlus.Kümnevõistlus kestab kaks päeva.Esimesel päeval toimuvad järgmised alad:100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks.Teisel päeval:110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m jooks.Iga ala pealt saab teatud arvu punkte vastavalt tulemusele.Kõigi alade lõppedes liidetakse punktid kokku ja selgitatakse paremusjärjestus. ,,1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules
päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses 5/11 4.2. KÜMNEVÕISTLUSE ALAD Kümnevõistluse võistlustel võisteldakse 10 kergejõustikualal (võistlevad mehed): esimene päev · 100 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe · 400 m jooks teine päev · 110 m tõkkejooks · kettaheide · teivashüpe · odavise · 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. 5. SEITSMEVÕISTLUS Esimene päev: · 100m tõkkejooks · Kõrgushüpe · Kuulitõuge · 200m jooks Teine päev: · Kaugushüpe · Odavise · 800m jooks 6. HEITED-TÕUKED Heite-tõuke aladeks on kergejõustikus:
Kõrgushüppe määrused Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Kõrgushüppe postid asuvad üksteisest 4m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30mm läbimööduga latt mis ei tohi kaaluda üle 2kg. Latt peab olema täiesti sirge. Latt on asetatud postide vahele hoidjatele, see ei tohi keskelt alla vajuda üle 2cm. Hoojooksu pikkus on 15m, kui võimalik, siis 25m. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Iga võistleja saab teha ühelt kõrguselt kolm katset. Hüppestiile on mitmeid: tavaliseks saanud hüpe nn. flopp (kus latt ületatakse selg ees, maandutakse turjale) ja karjapoiss/käärid (hüpatakse külg ees, üks jalg ees, teine järgi, maandutakse jalgadele). Lati kõrgust peab tõstma korraga vähemalt cm, mitmevõistluses tohib latti korraga tõsta 3cm kaupa. Kõrgushüppe maailmarekord meestel on 2.45 mille püstitas Javier Sotomayor ja naistel 2.09, mille ületas Stefka Kostadinova.
Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus). Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas). Eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) - Eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes.
(raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul
viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Üksikalade tulemused Esimene päev (27. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 100 m jooks 10,68 933 933 2 Kaugushüpe 7,76 1000 1933 2 Kuulitõuge 15,11 796 2729 2 Kõrgushüpe 2,00 803 3532 5 400 m jooks 46,71 973 4505 3 Teine päev (28. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 110 m tõkkejooks 14,48 913 5418 5 Kettaheide 43,66 739 6124 4 Teivashüpe 5,00 910 7067 2 Odavise 65,82 826 7893 2 1500 m jooks 4.29,48 748 8641 1 Ateena 2004 Sai 8235 punktiga 8. koha.
1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade 1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall
Referaat Kümnevõistlus" " teostaja: Nimi 8a klass Sisukord Sisukord Sissejuhatus Võistlusalade kirjeldus Erki Nool Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Ajalugu Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast: 100m jooks, Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks, 110m tõkkejooks, Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene. Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur ala, kuninglik
Tavaliselt joostakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, mille järel jooksjad siirduvad staadioni siserajale. 4×400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala (tavaliselt märgitud sisiste joontega), kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. KÕRGUSHÜPE Kõrgushüpe on olümpiavõistlustel kavas nii üksikalana kui ka ühe alana meeste kümnevõistluses ja naiste sitsmevõistluses. Kõik tänapäeva kõrgushüppajad kasutavad Fosbury flopi tehnikat (latt ületatakse selg ees ja maandutakse turjale) Sportlaste arvates on see stiil kerge õppida, ka võlub noori lati sel moel ületamise efektne viis. Tipptasemel floppimine nõuab väga head painduvust ja täpset tahakallutust lati ületamise ajal.
BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Keily Türnpu 11b Õpetaja: Eve Seedre Sisukord 1. Toimumisaeg ja osalejad lk. 3 2. Medalid lk. 4 - 5 3. Kettaheide lk. 6 4. 200m jooks lk. 7 5. 1500m jooks lk. 7 6. Kõrgushüpe lk. 8 7. Kuulitõuge lk. 8 8. Kümnevõistlus lk. 9 9. Doping lk. 9 10. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Toimumisaeg ja osalejad Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.23
Kui diktor Erik Lillo küsis, mida Erki Stockholmist saada tahab,vastas Erki, et ainult kulda. Selle ta ka sai. 1998. aastal tuli ta Budapestis Euroopa meistriks ning tõusis uue olümpia künniselfavoriidiks. 27. ja 28. september 2000 olid need päevad, mil Nool liikus Sydney olümpiastaadionil kümnevõistluses kuldmedali suunas. Eestlane alustas võistlust ilmse kullasoosiku tsehh Tomas Dvoraki vastu suurepäraselt. 100 m 10,68, kaugushüpe 7.76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt. Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargnesid seejärel kettaheites. Esimene katse võrku 0
3. Kergejõustiku alad 6 3.1 Jooksud ja käimine 8 3.1.1 Kiirjooks (sprint) 9 3.1.2 Teatejooks 10 3.1.3 Tõkkejooks 10 3.1.4 Kesk- ja pikamaajooks 12 3.1.5 Takistusjooks 12 3.1.6 Võistluskäiminr 13 3.2 Hüppealad 13 3.2.1 Kõrgushüpe 14 3.2.2 Kaugushüpe 14 3.2.3 Kolmikhüpe 15 3.2.4 Teivashüpe 15 3.3 Tõukealad 16 3.4 Mitmevõistlus 16 Kasutatud kirjandus 18 Lisad 19 2 1.Sissejuhatus
..................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe ............................................................................................................................6 Kuulitõuge ..............................................................................................................................6 Kõrgushüpe ............................................................................................................................ 6 400m jooks .............................................................................................................................6 110m tõkkejooks ....................................................................................................................6 Kettaheide ............................................................................
..................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge...............................................................................................................................6 Kõrgushüpe.............................................................................................................................6 400m jooks..............................................................................................................................6 110m tõkkejooks.....................................................................................................................6 Kettaheide..............................................................................
Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Seda võistlust peetakse nii maanteedel kui staadionitel. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval · 100m jooks · kaugushüpe · kõrgushüpe · kuulitõuge · 400m jooks Teisel päeval - · 110m tõkkejooks · kettaheide, · teivashüpe · odavise · 1500m jooks. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud
Üldiselt kergejõustikust. · Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km käimine, 5000 m jooks ja 800 m jooks.
lükatakse puus ette. Vahetult enne maandumist sirutatakse käed ja jalad maksimaalselt kaugele ette. 4. Enamlevinud vead kaugushüppes - Kiiruse langus hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdav tegevus äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). Tippimine või sammude venitamine hüppepakule lähenedes. Ülakeha liigne ettekallutamine õhulennu lõpuosas. 6. Kõrgushüpe: 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast - Õhulennu kõrgus määratakse kolme parameetriga: äratõuke kiiruse (4,9-5,2m/sek), äratõukenurga, väljalennunurga (50-60o) ja massikeskme kõrgusega. 2. Kõrgushüppe osad: 1) Hoojooksufaas - Hoojooks on kaarekujuline; alguses on ta sirgjooneline (3–6 jooksusammu), millele järgneb kurv (4–5 jooksusammu). Hoojooksu esimestel sammudel asetatakse jalg maha pöiale
Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28.David Ferrer 29.Nicolas Almagro 30.Tommy Robredost
- 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateujumine, Mait Riisman - veepall, Viljar Loor -võrkpall 8. Mitme päeva käigus toimuvad meeste kümnevõistlused? - 2 päeva käigus (Esimene päev: 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400 m jooks; Teine päev: 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks. 9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel? - 1912 Stockholm, 1 hõbe(Martin Klein - Kreeka-rooma maadlus vabakaalus) ja 1 pronks (Mart Kuusik - sõudmine) 10.Mitu medalit on saanud Erika Salumäe olümpiamängudelt? - 2 (1988 Soulis ja 1992 Barcelonas, mõlemad kullad trekisõidus) 11.Mitu hõbemedalit on Eesti sportlased olümpiamängudelt saanud? - 23 12
märts 1981 Christchurch 30 km jooks-1:28.00-Takayuki Matsumiya (Jaapan), 27. veebruar 2005 Kumamoto Maraton-2:04.26-Haile Gebrselassie (Etioopia), 30. september 2007 Berliin 100 km jooks-6:13.33-Takahiro Sunada (Jaapan), 21. juuni 1998 Tokoro 3000 m takistusjooks-7.53,63-Saif Saaeed Shaheen (Bahrein), 3. september 2004 Brüssel 110 m tõkkejooks-12.87-Dayron Robles (Kuuba), 12. juuni 2008 Ostrava 400 m tõkkejooks-46,78-Kevin Young (USA), 6. august 1992 Barcelona Kõrgushüpe-2.45-Javier Sotomayor (Kuuba), 27. juuli 1993 Salamanca Teivashüpe-6.14-Sergei Bubka (Ukraina), 31. juuli 1994 Sestriere Kaugushüpe-8.95-Mike Powell (USA), 30. august 1991 Tky Kolmikhüpe-18.29-Jonathan Edwards (Suurbritannia), 7. august 1995 Göteborg Kuulitõuge-23.12-Randy Barnes (USA), 20. mai 1990 Westwood Kettaheide-74.08-Jürgen Schult (Saksa DV), 6. juuni 1986 Neubrandenburg Vasaraheide-86.74-Juri Sedõhh (NSV Liit), 30. august 1986 Stuttgart Odavise-98
Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. Käimine Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Mitmevõistlus Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel
Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Neist kergejõustikus neli. Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad 1912 2008 Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial. Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpiaaasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2
.........................................................................................................3 4. Kettaheide...............................................................................................................4 5. 200m jooks..............................................................................................................4 6. 1500m jooks............................................................................................................5 7. Kõrgushüpe.............................................................................................................5 8. Kaugushüpe............................................................................................................5 9. Kolmikhüpe.............................................................................................................6 10. Kuulitõuge...............................................................................................................6
das klettern ronima der kletterer ronija fussball spielen jalkat mängima der fussballer jalka mängija der fussballspieler ka jalka mängija das tennis tennis spielen tennist mängima der tennisspieler M tennise mängija der tennisspielerin N tennise mängija der tennisschläger tennise reket der leichtathlet Mkergejõustiklane der leichtathletin Nkergejõustiklane die disziplinen der leichtathletik kergejõustiku alad der hochsprung kõrgushüpe der diskuswerf kettaheide der kugelstoss kuulitõuge der hürdenlauf tõkkejooks der weitsprung kaugushüpe der 800-m lauf 800 m jooks der dreisprung kolmikhüpe das snowboard lumelaud der snowboarder lumelaua sõitja M der snowboarderin lumelaua sõitja N das free climping vaba ronimine, ilma rakmeteta der eiskunstlauf iluuisutamine der eiskunstläufer(in) iluuisutaja der eisschnellauf kiiruisutamine der eisschenellläufer(in) kiiruisutaja
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik vajutab stardipüstoli päästikule. 6.Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Sinu vastus oli: Üks. 7.Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Sinu vastus oli: Ei või. 8.Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Sinu vastus oli:
73 7. 15 Raigo Toompuu kuulitõuge 18.27 20. 23 Mikk Pahapill seitsmevõistlus 6362 1. 15 Andres Raja seitsmevõistlus 5800 11. 15 Maris mägi 400 m 53.43 7. 20 Kadri Viigipuu 60 m tõkkejooks 8.34 21. 27 Anna Iljustsenko kõrgushüpe 1.85 10. 16 Ksenija Balta kaugushüpe 6.87 1. 18 Kaire Leibak kolmikhüpe 13.99 9. 21 Liane Pintsaar kolmikhüpe 13.41 19. 21 Kaie Kand viievõistlus 3650 13. 15 Sirkka-Liisa Kivine kaugushüpe 6.51 6. 18 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis
5 – 6 aastased Kõnd/jooks kolonnis, ühekaupa, peatustega, takistustega, erinevas tempos, kitsal rajal, rütmi järgi, kandadel, päkkadel, edasi-tagasi, pöia sise- ja välisserval, kükk-kõnd. Hüppamine sulghüplemine paigal, pööretega, harkihüplemine paigal, liikudes, põlvetõstehüplemine paigal, edasiliikumisel, galopp vasakule, paremale, hüplemine ühel jalal, sügavushüpped, kaugushüpe paigalt, hoojooksult hüpe üle takistuse ja takistusele, kõrgushüpe otsehoolt, hüpitsaga hüplemine. Pall viskamine üles, maha, vastu seina ja püüdmine, vise vert. märklauda, paarilisele parema ja vasaku käega, läbi rippuva rõnga. Palli põrgatamine kahe käega, vasaku ja parema käega. Rõnga veeretamine. Roomamine kõhuli ja selili põrandal, võimlemispingil. Pugemine tunnelis lisaülesannetega, takistuste all. Ronimine varbseinal vahelduva sammuga, toengpõlvituses kaldlaual, ripped köiel, vahenditel.
1. loeng Kommunikatsioonimudel. Stiilimõiste kujunemislugu. Stiiliõpetus ehk stilistika. Isikustiil, funktsionaalstiil Sõnaga stiil puutume kokku paljudes valdkondades, nt stiilne riietus, hea tööstiil, ajaleheartikkel on lodevas stiilis, gooti stiilis kirik, floppstiilis kõrgushüpe, J. Krossi nõudlik stiil jne. - niisiis mitme valdkonna termin. Stilistikakursus keskendub termini filoloogilisele aspektile, selles valdkonnas kujunes mõiste välja kõige varem ja tekkimispaik oli Antiik-Kreeka. Stiilimõiste kujunemisloost Stylos (kreeka keeles sõna), stilus (ladina keeles pulk, millega kirjutati vahatahvlile; terav ots oli kirjutamiseks, lame ots kustutamiseks ja vaha tasandamiseks) ,,Tal on hea sulg" kirjutaja omapära
annaabi.ee 
