Musta pori varjus (0)

Sarnased õppematerjalid

25

odt

Mihkel Raud ja tema edulugu

sündis ühine laps Kaarel Eno Raud 1997. aastal. Abielu aga kaua kestma ei jäänud, paar lahutati juba mõne aasta pärast. (http://publik.delfi.ee/news/inimesed/uks-kireloom-kustus-ja-teine-suttis-mihkel- raua-suhte-saaga?id=64611328) 2005. aasta maikuus asus Mihkel õppima London University of Arts'i kommunikatsioonikolledzis ajakirjanduse eriala, lõpetas ta 2006. aastal. (http://www.postimees.ee/1471713/mihkel-raud-laheb-londonisse-oppima) Mihkli elu esimene raamat, autobiograafia, ,,Musta pori näkku" ilmus 2008 aastal ja tõi kaasa enneolematu edu. 2010, aastal ilmus teine raamat, põnevusromaan ,,Sinine on sinu taevas". 6  Maagilisel kuupäeval 07.07.07 abiellus Mihkel uuesti, seekord kinnisvaramaakleri Pärle Sepping'uga, lahutati viis aastat hiljem. (http://publik.delfi.ee/news/inimesed/mihkel-raud-lahutas-teise-abielu? id=64975570) Kolmandat korda abiellus Mihkel kõigest pool aastat hiljem pärast lahutust,

Kuulsused

42

doc

Nüüdiskirjandus

See võte, mida Kivirähk kasutab, võiks kõige lihtsamal moel nimetada liialdamiseks. See muudabki selle ajalookäsitluse nö pingevabamaks ja vabastab ta kannatuse koormast. Kaheldamatult on tegemist tõsiste sündmustega, mis tõid palju kannatusi eesti rahvale, kuid neid jutte lugedes võib nendest mingit lõbu tunda. Igaljuhul on tegemist sellise huumoritraditsiooniga, mida Eestis seni tunduvalt vähem kasutati ­ see oli jõhkram, teravam, absurdsem, sürrealistlikum, seotud musta huumoriga. Need lood tõukuvad ka minigtest teistest kultuuris ringlevatest tekstides, imagodest või filmidest. Ennekõike rahvakultuuris ringlevatest materjalidest. Seal ühendatakse täiesti erineva tasandi märgid, isikud, protsessid. Näiteks paneb ta Poola allveelaeva juhiks ilukirjandusliku kapten Nemo. Nii segatakse ajaloolist fiktsioonilisega. See kõik on omavahel sünteesitud. Sellist tüüpi kirjutamisviisi demonstreerib väga hästi raamatu lõppu lisatud isikunimede register

Kirjandus

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID  TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

130

rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia

99

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus

54

docx

Kirjanduse eksamipiletid

6. Bettie Alveri looming ja üks luuletus peast Sündinud Jõgeval. Kuulus Arbujatesse. Õppis Tartus gümnaasiumis. Abielus Heiti Talvikuga. Tema pärisnimi on Elisabet Lepik. Tegu oli Eesti luuletajaga. Tema auks on püsitatud mälestusmärk Jõgevale, kus toimuvad ka Betti Alveri luulepäevad ,,Tähetund". Temale on loodud ka majamuuseum. Aastast 1990 antakse tema nimelist preemiat. Ta on maetud Raadi kalmistule. Tema teostes kordub Musta Varju tegelaskuju, mis süboliseerib vaenulikkust. Tuntuim lasteluuletus: ,,Tulipunane vihmavari", ,,Lähen müüjaks". Kirjutas vähe lasteluulet. Looming: ,,Tuule armuke" debüüt gümnaasiumis, sai II koha. Poeem ,,Lugu valgest varesest". Esikkogu ,, Tolm ja tuli" 1936.a. Ta hindab vaimsust ja laidab väikekodanlikkust. Õhuke luulekogumik ,,Tähetund". Luulekogu ,,Elu helbed" 1971, ,,Korallid emajõel" 1986. Peale surma on avaldatud kogutud teosed, kus 1 osas luuetused ja 2 osas proosad

Kirjandus

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

füüsiliselt kuritarvitanud. Oma raamatus kirjeldab Miller psühhoanalüüsile toetuvalt kolme koletist - Hitlerit, ühte narkosõltlast ja ühte sarimõrtsukat. Nende tegude kirjeldused ajavad hirmu nahka! Ent kas tõesti saab kuritegelikult koheldud laste lugudest teha järelduse, et igasugune vanemapoolne mõjutamine on lapsele surmavalt ohtlik? Psühhoanalüütilisele teooriale ülesehitatut on raske kritiseerida, tõdesid musta kasvatuse kriitikud Oelkers ja Lehmann (1983). Nende arvates on Alice Milleri arutluste empiirilised alused haprad ja ainevalik subjektiivne, järeldused aga lennukad ja põhjapanevad: pedagoogikat vajavad kasvatajad, mitte lapsed! Alice Milleri antipedagoogiline hoiak ei ole suunatud mitte ühe kindla kasvatusviisi vastu, vaid kasvatuse vastu üldse, ka antiautoritaarse kasvatuse vastu. Kasvatus on tema sõnul

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

53

doc

Kirjanduse eksam 10 klass

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" ­ vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)