Musta pori varjus (0)

Musta pori varjus Mihkel Raud ,,Musta pori näkku" Tammerraamat, 2008
Maiken Mägi Võru Kesklinna Gümnaasium 11.b klass Juhendaja Raili Leesalu Selle raamatu valimiseks oli mitmeid põhjusi. Esiteks oli raamat mul kodus olemas ja juba ka sirvitud; teiseks on Mihkel Raud minu silmis hästi mitmekülgne ja austust vääriv isiksus ning kolmandaks on see raamat Eestis midagi teistsugust, erilist ning on tekitanud palju kõmu ja uudishimu. ,,Musta pori näkku" on 280-leheküljeline nö rokibiograafia, mis sisaldab endas M.Raua mälestusi ja elukogemusi alates lapsepõlvest kuni tänapäevani välja. Autoril on Eno Raua poja ning Singer Vingeri kitarristina olnud harukordne võimalus olla osa arenevast Eesti muusikamaailmast. Tal on olnud võimalus näha, kuidas paljud praeguses Eestis tähtsal kohal asuvad inimesed alustasid oma karjääri ning teekonda tippu. Kui tuua näiteid, siis teiste seas on huvitavad isiksused Tarmo Kruusimäe ja Hendrik Sal- Saller . Raamatu sihtgruppi on raske määratleda, sest juba minu peres luges teose läbi kolm inimest, kes erinesid üksteisest mitmeti: soo vanuse ja huvide poolest. Võib-olla ühendabki antud raamatut lugevaid inimesi uudishimu meediakõmu vastu, kuna raamatust on palju räägitud-kirjutatud ning kriitikud on seda kiitnud. Tegelaskond on väga lai ja värvikas, teosest käis läbi vähemalt 20 erinevat inimest. Neid on kirjeldatud selles mõttes väga valimatult, et midagi pole ilustatud ega mainimata jäetud, isikutest luuakse selge pilt. Raamatu sõnavara ja kõnekujundid on samuti värvikad ning jutud selles raamatus pole just kõige süütumad. Esitatakse palju kontsertide kirjeldusi, nende eel- ja järellugusid ning muljeid nendest ; festivalidel käimisi; kuulumist erinevate bändide koosseisu ning arengut koos nendega; joominguid, pidusid ja muuhulgas ka vaimuhaiglas viibimist . Sealt siis pärinebki palju erinevaid karaktereid. Kuigi oli huvitav, oli ka mingis mõttes liiast kõigest toimunust lugeda, sest sõnavara oli kohati häiriv. Raamat vastas sellegipoolest minu ootustele, sest oli ka nimetatud miinuseid kõrvale jättes huvitav lugemisvara ning raske käest panna. See meeldiski mulle kõige rohkem, et kirjeldatud sündmused olid huvitavad, tegelasi oli palju ja erinevaid ning raamatul oli ka oma kindel sõnum. Mihkel Raud avas oma mineviku, et aidata meil aru saada, miks mõned asjaolud on praegu just nii, nagu nad on. Lõppsõnast on pärit ilus mõte: ,,Mõistmata, kust me tuleme, on meil võimatu aru saada, kus me praegusel hetkel oleme. Sellest, kuhu tee meid edasi viib, rääkimata."