Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erituselundkond (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
ERITUSELUNDKOND
Sissejuhatus
Erituselundkonna moodustavad neerud,
kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti
Lisaks erituselundkonnale täidavad
eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud
Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke
jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja
kopsudest välja hingatava õhuga
Neerud (ladina k. renes)
On punakaspruunid oakujulised paariselundid
Kaaluvad 150­200g
Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi
pool lülisammast nimmepiirkonnas
Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli
kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra
kõrgemal
Neerude ehitus ja talitlus
Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb
rasvkihn ja neerufaasia ­ nende abil kinnituvad neerud
kõhuõõne tagaseinale
Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja
sisemiselt paiknevast säsiollusest
Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron,
milles toimub uriini valmistamine
Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd
Neerudel on kaks kapillaaride süsteemi
Neerude funktsioonid
Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis
Osmootse rõhu säilitamine
Happe­leelis-tasakaalu regulatsioon
Jääkainete eemaldamine organismist
Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon
Vereloome regulatsioon
Arteriaalse vererõhu regulatsioon
Neerude verevarustus
On hea verevarustus, et tagada rohke esmasuriini
teke ja jääkainete eemaldamine organismist.
Arvestades neerude kogu massi ­ see on umbes 300g
­ on neerud väga intensiivselt verega läbivoolutatud.
Kõige parem on verevarustus neeru koore osas, säsi
osas see väheneb.
Mõlemast neerust voolab läbi 1300 ml verd minutis.
Neeru vereringet reguleerib neer ise ­ seda
nimetatakse autoregulatsiooniks.
Uriini tekkimine
Esmase uriini tekkimine:
Neeru suubuv arter hargneb neerukehakeses
kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk
kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega
läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane
uriin mis liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole.
Uriini tekkimine:
Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi
glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile
mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad -
moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi
kusejuha kaudu kusepõide.
Nefronid
Mõlemas neerus on umbes miljon
mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida
nimetatakse nefroniteks
Nefronis on väike karikakujuline neerukehake
Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise
ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid
Neerukehakesest algab neerutoruke, mille
ümber on samuti põimunud palju kapillaare
Nende ühinemisel moodustuvad suuremad
veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub
Nefroni ehitus
Kusepõis
Asub häbemeliiduse taga ja toetab
vaagnapõhju lihastele
Mahutab umbes 200-400ml. Võib mahtuda ka 1
liiter
Kusepõie seina ehitus:
-limaskest
-lihaskest
-serrooskest ehk kõhukelme
Kopsud
Välja hingamisel eemaldub kopsudest ja verest
16,4% hapnikku (O2) ja 4,1% süsihappegaasi
(CO2). Väiksel määral
eritub ka veeauru.
Sissehingamisega
suurendatakse vere
O2 varusid.
Nahk
Läbi naha vabaneb
inimene mitmesugustest
jääkainetest
Naha alustest kihtides
paiknevad higinäärmed,
mis toodavad higi
Jääkaineks on higi, mis
peamiselt koosneb veest
On erituselundina
vähetähtis
TÄNAME
TÄHELEPANU EEST!
Vasakule Paremale
Erituselundkond #1 Erituselundkond #2 Erituselundkond #3 Erituselundkond #4 Erituselundkond #5 Erituselundkond #6 Erituselundkond #7 Erituselundkond #8 Erituselundkond #9 Erituselundkond #10 Erituselundkond #11 Erituselundkond #12 Erituselundkond #13 Erituselundkond #14 Erituselundkond #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadbak Õppematerjali autor
Slaidiesitlus erituselundkonnast.

Sarnased õppematerjalid

Referaat-Erituselundkond
7
doc

Referaat: Erituselundkond

Erituselundkond Referaat Tallinn 2007 Sisukord Erituselundkond .......................................................................................................................................3 Neerud...........................................................................................................................3 Uriin .......................................................................................................................................4 Teised erituselundkonna osad...................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist a

Bioloogia
Neerud
4
docx

Neerud

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Neerud Referaat Anneli Mihkelson 9. Klass Pärnu 2009 Neerud on punakaspruunid oakujulised paaris elundid, mis kaaluvad 150­200g, ja paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub12. rinnalüli ja 1.3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neerude funktsioonid · kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · osmootse rõhu säilitamine · happe­leelistasakaalu regulatsioon · jääkainete eemaldamine organismist · bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon · vereloome regulatsioon Neeru sisesekretoorne funktsioon See on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis regu

Bioloogia
Erituselundkond
3
doc

Erituselundkond

Erituselundkond Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 ­ neer ­ erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 ­ kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 ­ kusepõis ­ elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 ­ kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eemaldavad uriiniga verest j?

Üldbioloogia
Erituselundkond
2
rtf

Erituselundkond

Eritus elundkond Algab neerudega ja lõpeb kusitiga. Elutegevuse käigus moodustab organism mitmesugused mitte omastavad ainevahetuse produktid, mille kuhjumine rikub organismi sisekeskkonna konstantsust- homöostaas (kusiaine, soolad, süsihappegaas) Organismi viiakse pidevalt toidu ja joogiga vett ja seal lahustunud aineid. Neer On 150g raske. Tiheda konsistensiga punakas-pruun, parenhümatoosne elund (paaris). Mõõtmed: 12x6x3 cm. Neer asetseb viimase rinnalüli ja esimese kahe nimmelüli kõrgusel. Parem neer on vasakust veidi all pool, sest maks surub teda alla poole. Neerude ülemised poolused on teineteisele lähemal kui alumised. Neerude kinnitamiseks pole olemas ligamentaarset hoide aparaati. Nad püsivad oma asendis tänu neeruväratisse sisenevatele veresoonte doonusele, neerukihnule ja kõhulihaste pressile. Tugeval kõhnumisel ja kõhulihaste lõtvumisel võib tekkida rändneer

Bioloogia
Kuse-ja suguelundid
14
docx

Kuse-ja suguelundid

Mis elundkondasid hõlmab Kuseelundid, suguelundid urigenitaalsüsteem? Millega on urogenitaal elundkonnad Arengu ja asukohaga seotud? Miks peab ainevahetuse jääkproduktid Ainevahetuse jääkproduktide kogunemine verre kutsub esile organismist eemaldama? enesemürgituse. Nimetage eritusfunktsioone täitvad elundid Kopsud - süsihappegaas, vesi organismis neerud - uriin jämesool - roe nahk - higi Mille kaudu eritatakse liigne vesi ja Kopsude kaudu süsihappegaas? Mille kaudu eemaldatakse kehast Jämesoole kaudu. erütrotsüütide laguproduktid, sapipigmendid ning mitmed mineraal soolad? Neerude funktsioon ● Eemaldavad vett, soolasid, valkude laguprodukte

Patoloogia
Urogenitaalsüsteem
17
doc

Urogenitaalsüsteem

Kuse- ja suguelundid K U S E- J A S U G U E L U N D I D Kuse-suguelundkond (urogenitaalsüsteem) hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Nimetatud elundkonnad täidavad erinevaid funktsioone, kuid on arengu ja asukoha poolest teineteisega seotud. KUSEELUNDID Kuseelundkonna ülesanded ja liigitus Ainevahetuse jääkproduktid peab organismist eemaldama, sest nende kogunemine verre kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsiifilisteks erituselunditeks - kuseelu

Bioloogia
Eritumine
7
pdf

Eritumine

A. Vahtramäe 2012 1 Eritumine Organismi põhiliseks erituselundiks on neerud. Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Erituselundite peamiseks ülesa

Meditsiin
Füsioloogia konspekt eksamiks
34
docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha,

Anatoomia ja füsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun