Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põrn (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
KOOL
Põrn
referaat
 
NIMI
Tallinn 2013
Sissejuhatus
Olenemata sellest, et enamikul inimestel on põrn, ei mõelda eriti põrna kui organi olulistest funktsioonidest inimorganismis. Põrn asub keha vasakus küljes ning annab tunda siis, kui füüsiliselt üle pingutatakse. Muul ajal seda eriti tähele ei panda ning väidetavalt võib selleta edukalt eladagi, kuigi elu ilma põrnata on teatud mõttes siiski piiratud – immuunsüsteemi ja vere uuenemise protsess on selleta häiritud, lisaks on raskem taluda ka füüsilisi koormusi.
Antiikaja arstid arvasid, et põrn toodab sappi , mis põhjustab kurbust, halba tuju ja närvilisust (selle loogika järgi langetati melanhoolse temperamendiga inimestele diagnoos – suurenenud põrn). Tänapäeva teadus on selle aga ümber lükanud, eksiarvamused põrnast on paraku tugevalt juurdunud, et ka tänapäeva inglise keeles tähendab sõna „spleen“ nii põrna kui tusadust, viha ja pettumust.
Ajaloos on asetatud haavadele loomade põrnasid, et haigustest lahti saada – põrn võitleb infektsioonidega. See on ka ainus elund, mis kontrollib vere immuunsust.
Paljud põrna funktsioonid on ikka veel lõpuni uurimata mistõttu täpselt ei teatagi, kui oluline tähtsus on põrnal meie organismis.
Asukoht jne
Põrn asub selgroogsete kõhuõõne vasakus ülaosas, vasaku roidekaare all.
Ühe küljega vastu diafragmat , teisega vastu mao põhja ning vastu vasakut neeru. Väljast ümbritseb teda kõhukelme. Kaalub umbes 150–200g.
Põrna kude koosneb punasest ja valgest pulbist (pehmest koest). Punases peremehetsevad erütrotsüüdid, valges lümfotsüüdid. Need toodavad antikehi ning hävitavad organismi ähvardavaid baktereid, viiruseid ning võõrrakke ja –aineid.
Põrna aktiivsuse tipptund on kella 10 ja 12 vahel. Sel ajal adapteerub ta kergemini füüsilise koormusega, omastab paremini ravimeid, biolisandeid, vitamiine, makro- ja mikroelemente. Kella 22 ja 24 vahel on neid mõttetu võtta ja ka füüsiliselt ei soovitata sel ajal keha koormata. Biorütmide seaduse järgi on see põrna puhkeaeg , nii et ei tasu tema vastupidavust proovile panna.
Eelneva soojenduseta energiliselt liikuma hakkamise tagajärjel tõmbub põrn järsult kokku, heites veresoontesse vere lisaportsjoneid, mis on hädavajalikud hapniku toomiseks suure koormusega töötavatele lihastele . Sel juhul tunneb treenimata inimene tavaliselt torkivat valu või ebamugavustunnet vasakus küljes.
Põrn kui sisseehitatud filter vere puhastamiseks. Elueliksiir, mis on kätketud veresoontesse, vajab pidevat puhastamist ja uuendamist. Iga minut läbib põrna 100 — 200 ml verd, mis vabaneb seal viirustest , bakteritest, mürgistest ainetest, lisaks veel vanadest ja kahjustatud rakuelementidest.
Põrna nimetatakse õigusega erütrotsüütide surnuaiaks, kuid viimne puhkepaik pole seal mitte ainult erütrotsüütide jaoks. Kõik vererakud uuenevad pidevalt; punased elavad kuni neli kuud, valged — 2-3 ööpäevast kuni 200 päevani, vereliistakud aga suudavad vastu pidada kõigest ühe ööpäeva. Ja kuigi me seda ei tunneta, lasub põrnal kolossaalne pidev koormus – üldises voolus on vaja üles otsida ja välja praakida sobimatud elemendid.
Põrna tegevuse soodustamiseks oleks taiplik pakkuda kogu kehale normaalset temperatuuri ja piisavalt vabadust. Alakeha soojas hoidmine on mitmeti oluline, lisaks tuleks vältida tõmbetuult ning ka jäsemete külmasolekut. Hoiduda tuleks ka korsettidest ja pigistavatest vöödest.
Lisaks saab põrnale head teha vaske sisaldavate toitude söömisel. Võib väita, et põrn töötab vase baasil. Vaske leidub ohtralt kakaos, lambalihas, vasikalihas, eksootilises kaamelilihas, läätsedes, mereandides, õuntes, kirssides, vaarikates, murakates, jõhvikates, baklažaanides, pähklites ja mitmesugustest seemnetes. Peale nende söömist võib põrna ergutuseks peale juua näiteks rohelist teed. Piima ei tohi vaske sisaldavatele toiduainetele peale juua — piimavalk, kaseiin , takistab selle elemendi imendumist. Fütoterapeudid süüa rohkem rohelist värvi köögivilju — paprikat, tomateid, musti sõstraid (igas olekus), keeta nõgesesuppi, hapukapsasuppi, juua kibuvitsatõmmist ning unustada ei tohiks ka tsitruselisi — neis leidub külluses C-vitamiini, mis on eluliselt vajalik põrnale ning kogu vereloomesüsteemile tervikuna.
Et põrn puhastaks korralikult verd, peab iga päev tarbima ligi 2 liitrit vett. Kui te ei peleta õigeaegselt janu, pakseneb veri ja kasvab jääkainete kontsentratsioon ning siis on neid filtreerida palju raskem.
Põrn saab paremini hakkama oma loomuliku filtri kohustustega pärast aroomiteraapiaseansse. Selleks sobivad sidruni , bergamoti, greibi , sandli, aniisi, liivatee, eukalüpti, mandariini ja kummeli eeterlikud õlid.
Lisaks saab ennetada põrna ebeefektiivset toimimist vaktsineerimisega. Näiteks enne ekskootilistesse maadesse suundumist.
Troopilise malaaria puhul hävivad erütrotsüüdid, põrn täitub neist ning suureneb, seejärel aga langeb hoopis rivist välja. Kavatsedes külastada niiskeid subtroopilisi ja troopilisi maid, tundke huvi, kas teie hotellis tehakse spetsiaalset putukatõrjet — need hotellid, kus peetakse lugu oma reputatsioonist, teevad seda 2 korda päevas, päikesetõusu ja -loojangu ajal.
Põrnal on väga õrn kapsel: isegi kerge löök palliga kõhtu või kukkumine vasakule küljele võib põhjustada selle lõhkemist ja ohtrat verejooksu. Võiks harjutada ohtlikes situatsioonides kätega oma vasakut külge kaitsma.
Soovitus delfi naistekalt- põrnamassaaž kurbuse ja halva tuju vastu:
  • Asetage vasaku käe peopesa vasaku roidekaare juurde ning jääge sellesse asendisse pooleks minutiks, kujutlege, et soojendate oma soojusega põrna.
  • Seejärel tehke mõne minuti jooksul kergeid silitavaid liigutusi kellaosuti suunas ja vastupidi.
  • Mõlema käe nelja ühendatud sõrmega koputage kergelt nahale 7. ja 8. roide vahel vasakul küljel. Sellist massaaži tuleks teha iga päev.

Kasutatud kirjandus
http://www.chp.edu/CHP/organs+spleen+functions
http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/see-salaparane-porn.d?id=11808268
Põrn #1 Põrn #2 Põrn #3 Põrn #4 Põrn #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor henry kaasik Õppematerjali autor
Lühireferaat põrnast. Vajalik elund organismile, mille eemaldamine võib mõjuda tervisele saatuslikult.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Patofüsioloogia
10
doc

Patofüsioloogia

Hemolüütiline aneemia Hemolüütiline aneemia on erütrotsüütide enneaegsest vananemisest tingitud aneemiavorm. See võib olla nii pärilik kui ka omandatud ja viitab defektile kas membraanis, kujus, metabolismis või tsütoplasmaatilises sisalduses. Olenemata täpsest haiguse põhjusest on ühiseks nimetajaks vähenenud deformatsioonivõime, mis omakorda viib raku kiirendatud destruktsioonini. Siin mängib tähtsat rolli põrn oma unikaalse mikrovaskulatuuriga. Võimalik on ka, et hemolüütilise aneemia korral hakkavad põrna normaalsed mehhanismid vigaste erütrotsüütide eemaldamiseks ülemäära töötama. Sümptomiteks võivad olla õhupuudus, väsimus, südamekloppimine, suurenenud põrn jne. Medikamentidest tingitud hemolüütiliste aneemiate ravis kasutatakse kõige sagedamini glükokortikosteroide, rauapreparaate, foolhappe preparaate.

Arstiteadus
Bioloogia kordamine kontrolltööks-1
14
docx

Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

 Haigusetekitajaid hävitab kaitsesüsteem ehk immunsüsteem, mis teageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele.  Organismi esmased kaitsetõkked: nahk, limaskestad, erinevad kehavedelikud (tupevedelik, pisarad) Teine kaitse on immuunsüsteem.  Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende mürke enne kui need haigust põhjustavad.  Immuunsüsteemi moodustavad harkelund, lümfisõlmed, põrn ning valged vererakud. Valged vererakud jagunevad õgirakkudeks (moodustuvad luuüdis) ja lümfotsüütideks (moodustuvad harkelundis). Valged vererakud ringlevad kehas mööda vere- ja lümfisooni ning paljud neid kogunevad lümfisõlmedesse ja põrna.  Suured lümfisõlmed suubuvad veenidesse.  Harkelund on nääre, mis asetseb rinnaku taga.  Põrn on kõhuõõnes paiknev elund, milles valged vererakud hävitavad kahjulikke

Bioloogia
Süda-vereringe-veri-hingamine
1
rtf

Süda, vereringe, veri, hingamine

keemiliste reaktsioonide ahela. Lõpptulemusena tekib haavale tihe fibriinist võrgustik, millesse takerduvad vererakud ja suletakse vigastatud koht 7. mis aine tagab hapniku transpordi Hemoglobiini sisaldav erütrotsüüd 8. mis on immmuunsus, mis rakud ja mis elundid on immuunsusega seotud Immuunsus-organismi võime tõrjuda aktiivselt õgirakkude ja antikehade kaasabil haigustekitajaid ja kehavõõraid orgaanilisi ühendeid. Immuunsusega on seaotud lümfisõlmed ja põrn ning lümfotsüüdid 9. võrdle kaasasündinud ja omandatud immuunsust Kaasas- bioloogilisest eripärast tulenev vastpanuvõime haigustekitajale Omandadtud-kujuneb elu jooksul, ei pärandu geneetiliselt 10.nimeta ja iseloomusta hingamiselundeid Ninaõõs-ül sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine Neel-ristuvad õhu ja toidu liikumisteed Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest Hingetoru-seal soojeneb õhk veelgi Bronhid-juhivad õhu kopsudesse

Bioloogia
Troopilised haigused
3
doc

Troopilised haigused

kapillaare; võib viia kooma ja surmale), blackwater fever (maksakahjustus), neerukahjustus (hemoglobineemiast põhjustatud). Võimalik, et parasiite täis vererakud blokeerivad ajus väiksemaid veresooni -> aju võib saada seeläbi kahjustatud; kooletatüüpi kahjustus -> kõhulahtisus; ikterus - biliaarne · Hingamisprobleemid ­ põhjustatud akumuleerunud vedeliku poolt kopsudes · Organpuudulikkus ­ põhiliselt põrn, maks, neerud on ohustatud · Tõsine aneemia Väga madal veresuhkur ­ võib olla põhjustatud ka kviniinide poolt ÜL 2. 40-aastane naine käis Kongos 1-nädalasel turismireisil. Ta ei konsulteerinud reisi eelselt infektsionistiga. Seetõttu ei vaktsineerinud ta ennast ega teinud kemoprofülaktikat. Reisilt tagasi tulles tekkis 2 nädala pärast väike palavik, halb üldine enesetunne, mis kahe päeva pärast asendus kõrge palavikuga (üle 40ºC), higistamisega, pea- ja jäsemetevaluga.

Mikroobifüsioloogia
Vereringe
3
doc

Vereringe

põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see omakorda võib lõppeda surmaga. Immuunsüsteem kaitseb organismi sinna tunginud haigusetekitajate eest. Ülesandeks on hävitada organismi tunginud haigusetekitajad. See kaitsasüsteem reageerib kõikidele kehavõõrasteleühenditele ja rakuudele: võõrvalkudele, viirustele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn, harkeelund. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütie hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste bakterite ja teiste kehavõõrate rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Lümfisõlmed on ovaalsed elundid, mis paiknevad paiknevad lümfisoonte koondumis- kohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse satunud mikroobe. Kui on põletik suurenevad haiguskohtade lähedal suvad lümfisõlmed oluliselt.

Bioloogia
Vereringeelundkond-Immunsüsteem-Hingamiselundkond
3
docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

Vere valgelibled e leukotsüüdid - Kaitsevad haigustekitajate eest. · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. · Eluiga u 2-4 päeva, tuumaga, värvusetud rakud, arv kõigub ( 4000-9900 rakku mm3 kohta ) Trombotsüüdid ­ vereliistakud, mis osalevad vere hüübimises. Immuunsüsteem - Kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Elundid on : · Lümfisõlmed ­ veri rikastub lümfotsüütidega, hävitatakse kehasse sattunud mikroobid. o Põrn ­ moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad vananenud erütrotsüüdid, vere varupaik. o Harkelund ­ kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. · Organismi aktiivse kaitse tagavad õgirakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid,lümfotsüüdid,mis sünteesivad antikehi. · Õgirakud söövad haigustekitajaid(fagotsütoos), antikehad nõrgestavad haigustekitajaid.

Bioloogia
Lümfisüsteem - ülevaade üldisest ehitusest
4
rtf

Lümfisüsteem - ülevaade üldisest ehitusest

Lümfisüsteem Systema lymphaticum Lümfisüsteemi kuuluvad: Lümf, lümfotsüüdid, lümfisooned, lümfisõlmed, lümfifolliikulid, tonsillid, difuusne lümfikude, põrn ja harknääre (tüümus). Lümfisüsteemi ülesanded: 1.Vedelikubilansi tasakaalustamine kudedes ning kudede puhastamine rakurusudest jne. 2.Rasva jne. imendamine soolestikust. 3.Organismi kaitse mikroobide vastu. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi

Meditsiin
Hingamiselundkond
14
doc

Hingamiselundkond

Hingamiselundkond. Hingamiselundkond ­ elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine ­ hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine ­ hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun