"Külmale maale" E. Vilde realistlik romaan (5)

Eduard Vilde (1865 -1933)
Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas.
Aastatel 1878–1882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis
Aastatel 1883– 1886  töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887–1890 ajalehe  Postimees  toimetuses. Aastatel 1890–1892oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 1893–1896 töötas taas Postimehe toimetuses.
Aastal 1896 elas ta Moskvas.
Aastatel  1897 – 1898  toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 1898–1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 1901–1904Tallinnas ajalehe  Teataja  ja  1904 –1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses.
1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa  Linda Jürmanniga (1880-1966) Šveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal,USA-s (1911), Kopenhaagenis (1911–1917) ja mujal
Pärast  Veebruarirevolutsiooni  tegutses ta 1917–1918 Estonia teatri dramaturgina.
Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses - 1919. aasta algul määras Eesti Ajutine Valitsus Vilde teadetebüroo juhatajaks Kopenhaagenisse ning sama aasta lõpus saadikuks Berliini [1].
Aastatel 1920–1923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas.
Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule.

"Külmale maale"
E.Vilde
 
Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi . Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega.
Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi.
Kodus ootab haige ema poega , kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed , peagi selgub ka, miks. Külla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja valgustab, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Esiti ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lühikesed jalad. Jaan lubab lapsi valusasti karistada. Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud. Muidu on Jaan aus mees, temale on kõige tähtsam just ausus.
Kuna Jaanil tööd polnud, polnud ka raha. Esiteks viidi laadale lehm. Lapsed nutsid, aga süüa oli vaja. Lehm müüdigi hädise seitsme rubla eest maha, sest kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab.
Ühel ööl tulid Väljaotsa