Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millised olid tsunfti plussid ja miinused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olid tsunfti plussid ja miinused?
Millised olid tsunfti plussid ja miinused?
Keskaegses linnas tahtsid mitmed inimesed kuuluda tsunfti. See oli igaühe unistus sinna saada. Kuid igal asjal on oma head ja halvad küljed. Millised olid tsunfti plussid ja miinused?
Tsunfti liikmeks said eelkõige need, kes omandasid kodanikuõigust ja abiellumist. Kuna tsunfti kuulumise protseduur oli liiga kallis, siis sellele aitas kaasa see, kui noored sellid abiellusid meistri tütre või lesega. See tegi tsunfti vastuvõtmise palju kergemaks. See on positiivne tsunfti tunnus, sest et tänu sellele said sellid kergemini tsunfti.
Veel üks positiivsetest tsunfti külgedest oli kindlasti ka hea väljaõpe. Tänu meistritele said õpipoisid endale parema töökogemuse ja arendasid enda oskusi tänu sellele rohkem. Neil kulus aastaid korraliku väljaõppe saamiseks oma meistri käe all. See oli hea, et meistrid õpetasid õpipoisse ja selle, sest et ise õppides oli väga raske saada eksamile. Keskajal üks positiivsetest tsunfti külgedest oligi see, et igaüks vajas keskajal korralikku väljaõpet ja tänu meistritele nad selle ka said.
Keskajal koostasid meistrid eksamid. Kuid eksami hind oli paljude jaoks väga kallis ning kõik seda endale lubada ei saanud. Selle tagajärjel juhtuski see, et eksam oli nii koostatud, et paljud inimesed ei saanud meistriks ja sellepärast tekkisid tsunftijäneseid. Nad hakkasid müüma oma valmistatud tooteid ebaseaduslikult ja salaja. See oli suur risk nende kõikide jaoks, kes sellega tegelesid. See oli kindlasti üks miinustest, sest ebaseaduslikult asjade müümine on kuritegu ja sellega ei tohi tegeleda.
Üks miinustest oli veel ka tsunftisundus . Selle tagajärjel tõrjuti välja mittesakslased ehk undeutchid ja tsunfti jäid ainult sakslased . Tsunfti põhikirja skraa järgi määrati ära, kes saab meistriks ja kes tsunfti liikmeks. Sellel ajal tuli valmistada oma meistritöö ja maksta käsiraha . Mõnel alal lubati ka undeutchidel meistriks tõusta , aga seda vaid siis kui sakslasi ei jätkunud. Keskajal oli tsunftisundus halb, sest et see polnud üldsegist vajalik ning ilma selleta oleks ka hakkama saanud ning see ongi negatiivne tunnus.
Veel üks hea külg tsunfti juures oli ka see, et kui juba tsunftide hulka kuulusid, siis oli elu palju kergem ja parem. Seda said ainult need meistrid, kes said seaduslikult turule. Nad said pidevalt ringi reisida, et õppida uusi tehnikaid mida oma kodumaal turul müüa edasi müüa. Ning tänu turule, sai iga meister ka oma märgi, millega ta oma tööd märgistas. Keskajal oli see väga hea, sest et nendel, kes tsunfti kuulusid, said elus palju paremini hakkama.
Keskaegses linnas oli tsunftide miinusteks see, et tekkisid tsunftijänesed või see, et oli tsunftisundus, kuhu said sisse ainult sakslased. Kui oli halbu külgi, siis leidus muidugi ka positiivseid tunnuseid tsunftide kohta. Plussideks oli see, et sellid said tänu kodanikuõiguse omandamisele või abiellumisele tsunfti paremini sisse, nad said meistritelt korralikku väljaõpet või ka see, et tsunftidele oli elu palju kergem. Kuigi tsunftidel oli mitmeid halbu külgi, arvan siiski et sinna kuulumine oli rohkem positiivne.
Millised olid tsunfti plussid ja miinused #1 Millised olid tsunfti plussid ja miinused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karooo Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tsunftikorraldus keskajal
6
doc

Tsunftikorraldus keskajal

TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister rikkaks ei saanud, aga seisusekohaselt elas ära! · NB! Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: poliitiline ühing eesmärgiks poliitiline võitlus feodaali või rikaste kaupmeeste vastu

Ajalugu
Tsunftid ja gildid
9
doc

Tsunftid ja gildid

Veelgi enam ­ kogu töö, alates tooraine hankimisest ja lõpetades eseme valmimisega, tegid enamjaolt ühed ja needsamad käed. Keskajal kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd keskajal tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Ajapikku mitmekesistusid inimeste vajadused, suurenesid käsitööliste oskused, tekkisid üha uued ja uued käsitööalad. Soodsatel tingimustel arenesid mõned neist kõrgele erialatasemele. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi ­ kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju

Ajalugu
REFERAAT-linnade majandus; käsitöö ja kaubandus
10
docx

REFERAAT: linnade majandus; käsitöö ja kaubandus

REFERAAT AJALUGU ,,LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS ,, Rakvere Eragümnaasium Nanci Ristla Anett Uska Kätlin Männik 10.A 27.02.2010 2. SISUKORD 1.Tiitelleht...................................................................................................... .............................................................1 3. MAJANDUSHARUD Põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Täiendava elatise hankimises tähtsat osa etendasid a) põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel b) aiandus ja kariloomade pidamine , vajati transpordiks ja sõiduks hobuseid. Linnaelanike madalamatesse kihtidesse kuuluvad voorimehed jagunesid: 1)veovoorimeesteks 2) sõiduvoorimeesteks. Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati

Ajalugu
Talurahvas keskajal-Liivi sõda
7
doc

Talurahvas keskajal, Liivi sõda

· Keskaegne ühiskond moodustus enamjaolt talupoegadest. Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg ­ talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade pojad uusi talusid. · Üksjalg ­ tunduvalt väiksemate koormistega talu peremees, kes oli

Ajalugu
Keskaja linnade teke ja kultuur-linnade majandus-ülikoolid
8
doc

Keskaja linnade teke ja kultuur, linnade majandus, ülikoolid

-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades endale kindlustorne kogusid sinna endale hädaolukorraks toiduvarusid Linn oli vahetult sõltuv ümberolevatest küladest 15. sajandini. keskaegsete linnade kujunemisloost võib välja tuua märksõnad: käsitöö kaubandus turvalisus soodne asukoht

Ajalugu
Ajaloo kordav tööleht vastustega
3
doc

Ajaloo kordav tööleht vastustega

klass Vastused võid leida nii õpikust kui ka töövihikust. 1. Kuhu tekkisid keskajal linnad (kuhu neid kõige sagedamini rajati)? (tv lk 36) · Headesse sadamakohtadesse · Kaubateede ristumiskohtadesse · Valitsejate linnuste lähedusse · Suurte katedraalide (peakirikute) lähedusse · Turu- ja laadaplatside ümbrusesse · Sildade lähedusse ja jõgede koolmekohtadesse 2. Millised ühiskonnas toimunud muutused mõjutasid linnade rajamist? (tv lk 36) · Põllumajanduse areng (võeti kasutusele kolmeväljasüsteem ja paremad põllutööriistad), tänu sellele tekkis põllumajandussaaduste (toiduainete) ülejääk. Neid ülejääke oli vaja kusagil müüa. · Suurenes käsitööliste arv, tänu millele toodeti rohkem kaupu, mida pidi kusagil müüma. · Paremad elutingimused põhjustasid rahvaarvu kasvu ­ inimesed vajasid uusi elukohti. 3

Ajalugu
Keskaeg
20
doc

Keskaeg

aasta algust, mil ordu ja Riia peapiiskopkond alistusid lõplikult Poola kuningale ning kadusid viimased sidemed Saksa- Rooma riigiga. · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556- 1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud

Ajalugu
Üleminek muinasajast keskaega-Vana-Liivimaa valitsejad-Talurahva olukord
16
doc

Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord

2. Ordumeister koos kärkmikega 3. Vasallkonnad 4. Linnad Maapäevadel arutati:  Välispoliitilisi küsimusi  Majanduspoliitilisi küsimusi  Püüti lahendada omavahelisi probleeme/tülisid Maapäev – Vana-Liivimaa seisuste esindajate nõupidamine/maaisandate ja seisuste esindajate regulaarsed kokkusaamised. Otsused võeti vastu juhul, kui kõik seisused olid nõus ning otsus kinnitati pitseriga rikastatud tunnistusega. 3. Jüriöö ülestõus: dateeri; rahvusvaheline olukord Vana-Liivimaal enne ülestõusu; miks valiti ülestõusu algusajaks 23. aprill; ülestõusu käik ja tagajärjed. Dateering: 1343-1345 Ülestõusu põhjused: 1. Soov saada võõrvõimust vabaks 2. Liiga suured koormised 3. Soov pöörduda tagasi oma esivanemate usundi juurde

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun