TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister rikkaks ei saanud, aga seisusekohaselt elas ära! · NB! Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: poliitiline ühing eesmärgiks poliitiline võitlus feodaali või rikaste kaupmeeste vastu
Veelgi enam kogu töö, alates tooraine hankimisest ja lõpetades eseme valmimisega, tegid enamjaolt ühed ja needsamad käed. Keskajal kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd keskajal tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Ajapikku mitmekesistusid inimeste vajadused, suurenesid käsitööliste oskused, tekkisid üha uued ja uued käsitööalad. Soodsatel tingimustel arenesid mõned neist kõrgele erialatasemele. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju
REFERAAT AJALUGU ,,LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS ,, Rakvere Eragümnaasium Nanci Ristla Anett Uska Kätlin Männik 10.A 27.02.2010 2. SISUKORD 1.Tiitelleht...................................................................................................... .............................................................1 3. MAJANDUSHARUD Põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Täiendava elatise hankimises tähtsat osa etendasid a) põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel b) aiandus ja kariloomade pidamine , vajati transpordiks ja sõiduks hobuseid. Linnaelanike madalamatesse kihtidesse kuuluvad voorimehed jagunesid: 1)veovoorimeesteks 2) sõiduvoorimeesteks. Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati
· Keskaegne ühiskond moodustus enamjaolt talupoegadest. Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade pojad uusi talusid. · Üksjalg tunduvalt väiksemate koormistega talu peremees, kes oli
-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades endale kindlustorne kogusid sinna endale hädaolukorraks toiduvarusid Linn oli vahetult sõltuv ümberolevatest küladest 15. sajandini. keskaegsete linnade kujunemisloost võib välja tuua märksõnad: käsitöö kaubandus turvalisus soodne asukoht
klass Vastused võid leida nii õpikust kui ka töövihikust. 1. Kuhu tekkisid keskajal linnad (kuhu neid kõige sagedamini rajati)? (tv lk 36) · Headesse sadamakohtadesse · Kaubateede ristumiskohtadesse · Valitsejate linnuste lähedusse · Suurte katedraalide (peakirikute) lähedusse · Turu- ja laadaplatside ümbrusesse · Sildade lähedusse ja jõgede koolmekohtadesse 2. Millised ühiskonnas toimunud muutused mõjutasid linnade rajamist? (tv lk 36) · Põllumajanduse areng (võeti kasutusele kolmeväljasüsteem ja paremad põllutööriistad), tänu sellele tekkis põllumajandussaaduste (toiduainete) ülejääk. Neid ülejääke oli vaja kusagil müüa. · Suurenes käsitööliste arv, tänu millele toodeti rohkem kaupu, mida pidi kusagil müüma. · Paremad elutingimused põhjustasid rahvaarvu kasvu inimesed vajasid uusi elukohti. 3
aasta algust, mil ordu ja Riia peapiiskopkond alistusid lõplikult Poola kuningale ning kadusid viimased sidemed Saksa- Rooma riigiga. · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556- 1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud
2. Ordumeister koos kärkmikega 3. Vasallkonnad 4. Linnad Maapäevadel arutati: Välispoliitilisi küsimusi Majanduspoliitilisi küsimusi Püüti lahendada omavahelisi probleeme/tülisid Maapäev – Vana-Liivimaa seisuste esindajate nõupidamine/maaisandate ja seisuste esindajate regulaarsed kokkusaamised. Otsused võeti vastu juhul, kui kõik seisused olid nõus ning otsus kinnitati pitseriga rikastatud tunnistusega. 3. Jüriöö ülestõus: dateeri; rahvusvaheline olukord Vana-Liivimaal enne ülestõusu; miks valiti ülestõusu algusajaks 23. aprill; ülestõusu käik ja tagajärjed. Dateering: 1343-1345 Ülestõusu põhjused: 1. Soov saada võõrvõimust vabaks 2. Liiga suured koormised 3. Soov pöörduda tagasi oma esivanemate usundi juurde
Kõik kommentaarid