VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just
oluliselt sisukamad ja tervislikumad. Uuringud kinnitavad, et ülemäärane telerivaatamine mõjub õppeedukusele pärssivalt, seega kui eesmärgiks on head õpitulemused, ei tohiks lubada lastel piiramatult teleri ees istuda. Igapäevane pikaajaline telerivaatamine tekitab vaimset loidust ja pidurdab kehalist arengut, muuhulgas soodustab ülekaalu teket. Väga tähtis on juba varakult kehtestada telerivaatamise reeglid. Peaks piisama tunnist vaatamisest päevas. Kujutlusvõime ja loovuse arenemise seoses on telepilt liiga intensiivne. Näiteks animafilmi, milles on reeglina kasutusel erksad värvid ja võrreldes reaalse maailmaga ei näe laps pooltoone, varje jms. Taas on tegemist liigselt tugeva ärritajaga ning laps, kes on telepildile iseloomuliku visuaali sees, on ühtlasi ka väga tugevate aistingute käes: ,,Tajutava mõtestamine, selle tähenduseni jõudmine on aga aeganõudev, sest eeldab seoste
kohta, võtsin läbi suhtumise alustalad- mis on suhtumine ja mis seda mõjutab, võrdlesin eestlaste ja venelaste erinevusi väärtushinnagutes, uurisin rahvuslike stereotüüpide kohta ning eelnevalt koostatud uurimusi eestlaste suhtumise kohta Eestis elavatesse mitte-eestlastesse ja venelastesse. Suurem osa uurimustöö allikatest on internetist võetud, sest selle teema kohta ei ole tehtud piisavalt kättesaadavaid uurimusi eelnevalt. See uurimustöö peaks looma veidi selgema pildi eestlaste hoiakutest Eesti venelaste suhtes ja omavahelistest peamistest probleemidest. 1. STATISTILISED ANDMED 3 Eesti rahvastiku rahvuslik koosseis 2008. aasta uuringu järgi on järgmine: eestlased 68%, venelased 26%, ukrainalased 2%, valgevenelased 1%, soomlased 1% ja muud rahvused 2% 1.
Pered on oma lastele elukeskpunktiks. Pered on oma laste eest hoolitsejateks, otsustajateks ja õpetajateks. Lapsed saavad peres psüühilise, emotsionaalse ja arengulise heaolu ja pered on esmased laste õpetajad. Oma töös ma annangi ülevaate kodust ja perekonnast kui lapse arengu esmatähtsast mõjutajast. 2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA Kodu on see paik, mis annab igale pereliikmele rahu ja turvalisust (vähemalt peaks andma) Eriti vajab turvalisust laps. Kodu annab kõige suuremas koguses ja kõige enne tuge ja jõudu, annab väge, s.o elujõudu. Laps ise on aga väeti. Ta on nõrk, kergesti haavatav (Talts, Tilk 1997:31). Kodutunde ja kodu mõju meie psüühikale on oluline, selle alahindamine on olenemata east ning soost ehk meie üleväsimuse põhjustajaid. Tõeline kodu pakub hingelist kaitstust, mõistmist ja elutervet pingete maandust ning on turvaliseks kasvulavaks uue põlvkonna
nende küsimustele selleks, et “kujutada enda iseloomustust”: inimene määrab enda nagu olendid, määrab tähtsad ja vajalikud inimese küljed, määrab enda rolli ühiskonnas, oma ideaalid ja eesmärgid. Eneseanalüüsiga inimene määrab kasvatuse sihid ja eesmärgid, mis loob jätkusuutliku keskkonda. Küsimused inimese olemusest ja olemisest: 1. Kes inimene on? - inimene nagu olend (füüsiline olend, sotsiaalne olend, religioosne olend, emotsionaalne olend, jne.) 2. Milline inimene peaks olema? - sotsiaalne, kultuuriline, moraalne, kontseptuaalne, lojaalne, jne. 3. Missugune on inimese roll? - Vaateviis inimesest, inimese rolli kujunemine, inimese ideaalide ja kujutluste loomine, inimese eesmärkide määramine. 4. Missugune on inimese roll ühiskonnas? - inimene, kui ühiskonna arenemise ressurss Selleks, et muuta meie elu ja teha seda paremaks igaüks peab tegema eneseanalüüsi. Ainult siis, kui me teame anda nõrgad ja tugevad küljed me oleme avatud õppimiseks.
......................................................... 9 1.2. Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste ................................................................... 11 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine ......................................................... 15 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad ......................................................... 17 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas ..... 17 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll .......................................................................................... 18 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses .................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 2.1. Uurimuse meetod .......................................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
taustaga inimesi. Võib öelda, et sotsiaalpedagoogika on sotsiaalsete probleemide lahendamine pedagoogika põhimõtetega (Leino 1998). Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste ise. Ajalugu käsitlevates õpikutes märgitakse, et sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal. (Hämäläinen 2001:35) Kuigi filosoofid arutasid poliitika, pedagoogika ja eetika teemadel, siis sotsiaalsete probleemide leevendamisega nad ei tegelenud. Hädasoliate probleemidega hakati tegelema alles kesk- ja uusaja piiril. 5 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes Sageli on kool, lasteaed, huvi- ja noortekeskus kohaks, kus ilmnevad lapse sotsiaalsed probleemid. Põhjuseks on see, et nendes ausutustes kehtivad kindlad käitumisreeglid ja ühes koos on väga erineva taustaga ja käitumisharjumustega noori ja lapsi. Samuti on põhjuseks ka
Kõik kommentaarid