Kes peaks tegelema kodanike väärtuskasvatusega? (0)

Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut
KES PEAKS TEGELEMA KODANIKE VÄÄRTUSKASVATUSEGA?
Essee
Tartu 2013
KES PEAKS TEGELEMA KODANIKE VÄÄRTUSKASVATUSEGA?
Väärtuskasvatus saab alguse väga varakult. Ei saaks küll öelda, et kohe peale sündi, aga kohe, kui laps hakkab ümberringi toimuvast aru saama, et miks keegi mida teeb. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem avardub maailm tema jaoks; järjest rohkem on ta seotud erinevate küsimustega ja teeb üha rohkem valikuid enda eest ise. Kõik millega inimene kokku puutub oma elus täidab ka mingit rolli seoses tema väärtushinnagute kujunemisega. Väärtushinnaguid otseselt ei õpita, need jäävad külge ja kujunevad välja. Kuid kes on need eeskujud, kes mõjutavad seda protsessi?
Kõik saab alguse kodust. Kodune kord ja kodune kasvatus on väärtuskasvatuse alustalad, millele rajatakse ülejäänud. Mõjutajad on siin lapsevanemad, kes pärandavad edasi oma arusaamad ja väärtused, mida ka neile kunagi nende vanemad õpetasid kui ka seda, mis neil on ise välja kujunenud. Öeldakse, et laps on oma kodu ja vanemate peegeldus . Näiteks võiks tuua lihtsa käitumisviisi liikluses . Kui ema ja isa ületavad teed alati ülekäigurajalt, siis see jääb lapsele automaatselt külge. Täpselt samamoodi on ka vastupidi. Kui vanemad ei kasuta ülekäigurada, siis ei jõua see ka lapseni, et ta peaks seda kasutama. Selline lihtne asi võib jääda eluks ajaks külge või kuni midagi juhtub. Lihtsamal juhul võib politsei hoiatuse anda, aga liikluses on ka palju kurvemad stsenaariumid tavalised .
Liikluskultuuris käitumine on kõigest üks väike fragment kogu kompotist, mida laps vanematelt üle võtab, põhiline on käitumine, suhtlemine ja ka suhtumine teistesse inimestesse. Iga vanema kohustus on oma lapsele neid asju õpetada. Vanemaks saades lisandub juurde teisi eeskujusid , kellelt eeskuju võtta. Näiteks lasteaiakasvatja, kooliõpetaja aga ka noorsootöötajad, treenerid ja teised huviringide juhatajad. Mida rohkem on eeskujusid, seda mitmekesisem on mall, mille järgi õppida.
Eriti tähtsaks pean õpetajate rolli. Kool on põhiline koht, kus inimesele õpetatakse väärtusi, lisaks kõikidele õppeainetele. Peamised õppeained, kus väärtusi ja moraali edasi antakse on kirjanduse ja ajalootund. Erinevate raamatute sisu seisnebki tegelaste õigete ja valede valikute tegemisel ja nende karakter kujneb nende iseärasustest ja väärtushinnangutest. Õpetaja on see, kes selgitab seda ja annab ka omapoolse hinnangu ja laseb õpilastel mõtiskleda, mis on õige ja mis on vale. Nii kujunevad uued arusaamad ja õpitakse asju vaatama ka teisest nurgast, läbi kellegi teise silmade, mis on väga oluline.
Haridus ja teadusministeerium on välja töötanud programmi nimega „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“, milles on sõnastatud eesmärk suurendada noorte, peamiselt laste sotsiaalseid ja moraalseid väärtusi, sealhulgas vabadus, demokraatia, rahvuslus ja emakeel . Vajadus neid asju rõhutada on ilmselge, kuid teisest küljest on see paratamatu, et noorem põlvkond ei oska neid väärtusi hinnata samaväärselt vanema põlvkonna inimestega võrreldes. Põhjus on lihtne – noorem põlvkond on üleskasvanud juba vabas Eesti Vabariigis ja ei tea, mis tunne on olla kellegi teise võimu all, sõjast ollakse ainult lugenud, aga omal nahal sõda tunda on hoopis teine asi.
Meedia on üks põhilisi üksusi, kes tegeleb viimati mainitud väärtuste kasvatamisega . Paraku aga mõjutab meedia vanema grupi inimesi rohkem, kui lasteaialapsi ja algkooli õpilased, sest multifilmid ei õpeta just palju. See-eest õpetab meedia väga edukalt teisi väärtusi, mis on samuti ära mainitud väärtusarengu programmis: ausus, hoolivus, tolerantsus . Seda õpetatakse läb teleseriaalide, mis on suunatud noortele. Mina olen isiklikult jälginud selliseid seriaale ja tunnen omal nahal, kuidas see on mõjutanud minu väärtushinnanguid. Homoseksuaalsus ja selle tolereerimine on valus probleem ühiskonnas. Julgen väita, et vanem generatsioon, sealhulgas minu oma vanemad, on igasuguse homoseksuaalsuse vastu ja peavad seda täiesti ebanormaalseks. Mina seevastu, olen kasvanud üles peres, kus valdab selline suhtumine, aga olen teisel arvamusel ja väga tolereeriv. Minu otsene mõjutaja ongi just meediakanalitest lastud noorteseriaalid.
Inimest defineerib suurel määral tema väärtushinnangud, mis kujunevad välja läbi väärtuskasvatuse. Suurima ja ka kõige tähtsama osa saadakse vanematelt läbi kasvatuse. Sugugi mitte vähemtähtis pole lasteaiakasvatajate ja õpetajate töö. Kõige viimaks annab pidevat täiendust erinevad meediakanalid, kes võivad väärtuskasvatust edasi anda ka seda otseselt taotlemata erinevatel viisidel .
KASUTATUD MATERJAL
Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013. 2009. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1179765/Eesti+%FChiskonna+v%E4%E4rtusarendus+2009-2013.pdf (30. aprill 2013).
4