Guy de Maupassant'i "Bel Ami" (0)

Guy de Maupassant „BEL AMI“
Tegevuse koht ja aeg
19. sajandi lõpp, Pariis
Peategelase iseloomustus
Georges Duroy (Bel Ami) – Duroy oli lihtsast provintsiperest pärit noormees , kel oli üks eesmärk – saada edukaks ja osaks seltskonnast. Selleks oli ta valmis tegema mida iganes. Särav siht silme ees, proovis ta läbi lüüa eelkõige naiste abil. Oma erakordselt ilusa välimus tõttu oli tal õrnema soo esindajate hulgas fenomenaane edu ning ta suutis ümber oma sõrme keerata nii mõnegi naise.
Peale kena välimuse iseloomustas teda suur auahnus ja eneseusk. Samuti võib teda nimetada kasuahneks, egoistlikuks ning kavalaks. Mitmesuguste mahhinatsioonide abil püüdis ta kukutada endast kõrgemal positsioonil olevaid inimesi, et nende kohta endale saada. Temas leidus hulgaliselt ettevõtlikkust ja parajal annusel jonni . Omandanud seltskonnale vastava käitumisviisi, oli Georges Duroy vastupandamatu ning võlus lisaks naistele ka mehi.
Arvan, et Duroy oli piisavalt enesekeskne, et mitte mõelda tagajärgedele, mida pidid läbi elama tema armukesed. Naisi ära kasutades rajas ta vaid endale teed eduni. Alguses veidi kohmetust maapoisist, tahumata sõdurist oli saanud Pariisi tuntumaid ajakirjanikke ja südamemurdjaid. Isikliku edu nimel ei kohkunud ta tagasi mitte millegi ees ning oli valmis reetma enda abikaasat, naist, kellele ta võlgnes tänu heade artiklite ja suurepärase seltskonnaelu ees, paljastades abielurikkumise.
Kõige paremini oskas teda iseloomustada ehk papa Walter, kes arvas , et mees on küll lurjus , kuid tunnistas , et ühel päeval jõuab Duroy kaugele.
Probleemid

• Üleüldine surve kuuluda kõrgseltskonda. Duroyd kannustas eelkõige üldine suhtumine seltskonda kuuluvatesse inimestesse kui „pühadesse lehmadesse“. Neil olid head palgad ning nemad said endale kõik paremad ametikohad. Selline ebaõiglus oli paljude probleemide aluseks.
  
• Korruptsioon poliitikas. Raamatust selgus, et kõrgemates kihtides käisid igapäevaselt sobingud, mille abil raha vaesemae taskust rikkamatesse paigutati. Avaliku elu tegelased mängisid räpaseid mänge.
  
• Georges Duroy hoolimatus ning julgus minna üle laipade enese heaolu nimel. Mees oli edu nimel valmis kõigeks ning põhjustas selle „kõigega“ kaasinimestele mitmeid kannatusi.
  
• Bel Ami võrgutava välimuse hukatuslikkus. Tänu oma võluvale välisele ilule oli Georges’il võimalik saavutada kõik, mida tahtis. Ta oli naiste jaoks vastupandamatu ning põhjustas neile sellega suuri kannatusi. Kui mees poleks olnud „bel ami“, oleksid kindlasti paljud perekondlikud katastroofid olemata olnud.
  
• Abielurikkumise probleem. Teosest jäi mulje, nagu oleks iga normaalse abielupaari vähemalt ühel osapoolel armuke . Selline kultuur on aga ebaterve. Abielu peaks olema toimunud inimesega, keda tõeliselt ihaldad, sel ajastul eksisteeris armastusabielusid aga üsna vähe. Truudusetust ja ebamoraalsust sellisel moel võib pidada mitmete probleemide algpõhjuseks.
  

Sisu

Kitsikuses Georges Duroy kohtab tänaval vana pataljonikaaslast Forestier’d, kes talle tööd pakub.

Duroy saab tänu sõbrale töö väikese kasvava ajalehe Vie Francaise’i poliitikaosakonnas.

Duroy saab tuttavaks Mme de Marelle ’iga.

Georges saavutab poliitikaringkonnas teatava edu ning kohtub tihti oma armukese Mme de Marelle’iga.

Duroy vaevleb tööst hoolimata majanduslikus kitsikuses.

Duroy saab endale koha päevakaja rubriigi peatoimetajana.

Härra Forestier haigestub. Tema naine, kellele Duroy on juba korra armastust avaldanud, palub tal sõita Cannes ’i vana sõbraga hüvasti jätma.

Härra Forestier sureb , Duroy palub värske lesknaise kätt.

Mõne aja pärast nad abielluvad.

Noorpaar sõidab külla Duroy vanematele. Madeleine (Forestier’ lesk) pettub nende lihtsas elustiilis ja jahedas vastuvõtus ning paar sõidab Pariisi tagasi.

Madeleine aitab Georges’il artikleid kirjutada ning teda pilatakse selle pärast toimetuses.

Tänu naisele on Duroyst saanud mõjukas tegelane, kelle salongis söövad õhtust tähtsad poliitikud . Samuti on ta poliitikaosakonna juhataja.

Duroy jätkab pärast mõningast pausi kohtumist Mme de Marelle’iga.

Duroy hakkab enda abikaasast tüdinema ning võrgutab igavuse peletamiseks šeffi abikaasa proua Walteri, sündsuse ja truuduse poolest tuntud keskealise naise.

Bel Ami käib läbi tulevase välisministriga ning on äärmiselt edukas.

Madeleine saab enda surnud armukeselt, krahvilt päranduseks miljoni, mille nad Duroyga ära jagavad.

Duroy tüdineb proua Walterist. Proua Marelle jõuab mehe teisele armukesele jälile.

Šeff Walter teenib tänu edukatele tehingutele 50 miljonit franki . Õhtusöökidel Walterite juures hakkab Georges’ile silma hoopis peretütar Susanne , kes oleks rahaliselt hea partii.

Lootes Susanne’iga abielludes suurt rikkust, laseb Duroy oma abikaasa tabada abielurikkumiselt, mida too sooritab koos välisministriga. Lahutus.

Duroy põgeneb koos Susanne Walteriga, et tolle isa abiellumiseks nõusse saada.

Susanne’i ja Georges’i abielu.
Paralleelid

• Edu ja rikkuse saavutamise vajadus ka tänapäeva ühiskonnas, jättes kõrvale kõik väärtused, mis ei ole materiaalset laadi ja mis peaksid pakkuma toitu hingele.
  
• Amoraalsus ja armastuse puudumine ka tänapäeva abieludes. Abielust on saamas aina rohkem ja rohkem leping, mitte armastuse näitamiseks sõlmitud liit.
  
• Alatud sobingud ja korruptsioon ka tänapäeva poliitikas. Altkäemaksud, rahade tõstmine märkamatult enese taskutesse on märksõnadeks ka tänases ühiskonnas.
  

Mõtteid

• „Kõik inimesd on tegelikult lollid kui lambad ja harimatud kui karpkalad .“
  
• „Hinnaalanduse väljakauplemiseks tuleb alati lasta võlgadel kuhjuda.“
  
• „Pole ühtki maist õnne, mida võiks võrrelda käepigistusega, kui üks küsib: „Kas sa armastad mind?“ Ja teine vastab: „Jah, ma armastan sind.““
  
• „Elu on nagu mägi. Niikaua kui sa ülesmäge kõnnid, on sul tipp silme ees ja sa oled õnnelik, aga kui sa kord harjale jõuad, märkad äkki, et edasine tee läheb allamäge ja lõpus ootab surm.“
  
• „Igaüks on omamoodi maailm maailmas ja ometi hävineb igaüks peaaegu täielikult, pudeneb temast sündinud ussikeste sõnnikuks.“