50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
teelevanto
Õppematerjali autor
Kino ja teater Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Mõlemaid teostatakse populaarsemate teoste põhjal. Teater ja kino on tänapäevani üks hariv, meelelahutuslik kultuuri vorm, kus etendatakse olukordi, mis tulevad ka elus ette. Teatril kui ka kinol on suur võim inimeste pahesid paranda, kuid seda ainult juhul kui inimene ise on valmis muutuma ja tahab oma elu paremuse poole suunata. Kuid mis on nende kahe erinevus? Üheks suurimaks erinevuseks võib nimetada ajalist nihet nende tekkimise suhtes. Kui tragöödiat ja komöödiat tehti tõsisemalt Vana- Kreekas juba
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid
Oli selle poolehoidjaid ja vastaseid. Poolehoidja oli näiteks Cervantes, kelle ideaaliks oli nn õige komöödia nõuded keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ka noort Lopet ja tema draamateoseid. Mõne aasta pärast pühkis viljakas Lope Cervantese teatrist täielikult minema. Lope kirjutas meeletult palju, säilinud 430 teost (oli üle tuhande, 1500-1800 teost). Võis üksi kindlustada kõik hispaania trupid. Teater oligi nagu tema impeerium, tema selle valitseja. Kõik trupijuhid ja näitlejad olid tema sõbrad ja tuttavad. Cervantese jaoks oli see tõeline katastroof, kuna ta oli teatrisse väga kiindunud. Ta tegi tugeva panuse teatrisse. Cervantes oli Alzeerias vangis, käsi oli kahjustatud jne. Löök teatri poolt tabas teda siis, kui ta arvas, et on juba kindel pind jalge alla ja siis sai nö löögi kõhtu. Lope põrmustas Servantese ettekujutuse õigest ja hästi kirjutatud dramaturgiast
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu).
kõige populaarsema värsimõõdu. 1730. 1760. on uue vene kirjanduse algusperioodiks Sturm und Drang (tormi ja tungi) periood. Neil kolmel mehel oli vene kirjandusele väga suur mõju. Tol ajal tekkisid sellised nähtused, nagu kirjanduslikud koolkonnad, poleemika, ringid. Kirjandusprotsess oli väga elav ja pingeline. 18. saj oli ikkagi ratsionalismisajand. Leiti, et igal asjal on üks võimalik lahendus, kontseptsioon ja tõde. Neil aastatel tekkis vene teater (1756) ja ajakirjandus. Esimene ajaleht ilmus Peeter I ajal, aga nendel aastatel hakkasid ilmuma ka ajakirjad. 1760. -1780. hakkasid tekkima uued kirjandussuunad. Tekkis selline kirjandus, mida loeti. Ajakirjatiraaz oli 600 eksemplari (populaarsematel 2500). 18. saj anti ajakirju välja ka kordustrükina. Tekkis sentimentalism veidi siiski hiljem kui Euroopa kirjanduses. Vene kirjandus hakkas järele jõudma Euroopa kirjandusele. Valgustuse sajand avaldas Venemaale väga suurt mõju. 18
,,Karge meri" ja ,,Ekke Moor" Pagulusaastatel mõtiskleb eestluse teemadel. Romaanid ,,Üle rahuti vee", ,,Kas mäletad, mu arm?" ja ,,Leegitsev süda" 3. PILET ANTIIKTEATER TEKKIMINE , LAVASTUSLIK JA KORRALDUSLIK KÜLG , SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" G. SUITSU ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Vanakreeka teatri esimene etendus, mille lavastas Thespis, toimus väidetavalt 534 eKr. Vanakreeka teater kujunes välja viljakuse- ja veinijumal Dionysose auks korraldatud pidustustest (dionüüsiatest). Esialgu oli teater pigem tegevusest jutustamine kui tegevuse kujutamine. Komöödiad ja tragöödiad olid tekkepäralt kultuslikud-rituaalsed, kuid ajapikku omandasid esteetilise, meelelahutusliku funktsiooni. Antiikajal oli teater võrdlemisi tinglik: vaataja pidi arvestama erinevate formaalsustega etenduse sisus ja vormis. Tähelepanuväärseim oli ilmselt see, et antiikteater põhines sõnal ja
Romansid kuuluvad hispaania iidsesse rahvamuusika kunsti neid lauldi ja nende saatel tantsiti. Romanss keskendub dramaatilisele olukorrale. Romansis on palju metafoore, vähe tegelasi, tabav kõne. Hispaanias võeti romanss klassitsistliku draama üheks põhivärsivormiks, tänu millele olid romansid nii elujõulised. Antiigilembelises ja klassitsistlikus Euroopas unustati rahvaluule 200 aastaks. Romansid said Euroopa romantismis populaarseks. Keskaegne draama ja teater olid antiigiga võrreldes algelisemad. Keskaja algul olid väiksed näidendid, mis said alguse jumalateenistustest ehk kirikuliturgiast, mistõttu nimetatakse varajast keskaegset draamat liturgiliseks. 12.saj laienes draama kirikute ette või linnaplatsile, sest vaatajate huvi kasvas. Draama keel muutus: mindi üle rahvakeelsuselt ladina keelde. Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud käsitöölised, edasi läks teatritegemine tsunftidesse ja teemad ilmalikustusid
lugemisharjumus (vasak-parem). Film on vahepealne ajalis-ruumiliste vahel. 5 · Kunstide liigitamine meeleorganite järgi: 1) nägemine: kirjandus, kujutav kunst, kino; 2) kuulmine: muusika, kirjandus; 3) kompimine, haistmine, maitsmine: tarbekunstid. · Kunstide liigitamine materjalide põhjal: 1) looduslikud materjalid: maalikunst; 2) sotsiaalsed, keel või inimene: teater, kirjandus; 3) tööstuslikud: kino ja fotokunst. Igasugune kunst on seotud materjali ületamisega. Kunst on võitlus materjaliga. · Semiootiline klassifikatsioon. Märk koosneb tähistajast ja tähistatavast. Märgid ja mittemärgid. Mittemärgid ei sisalda lisainfot. Märgid on asjad, mis kannavad lisaks oma materiaalse olemasolu infole ka lisainfot (tähendust). Tähistaja on materiaalne pool, tähistatav aga sisuline. Tähistatav on mõiste,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid