Geeth 1) Mis tähendab: (4p) LOA (length overall) – laeva üldpikkus Draft – süvis Lpp (Length perpendicular) – laeva pikkus loodsirgete vahel Trim – laeva trim Deadweight – laeva kandevõime TPC – laeva süvise muutus kauba tonnides ühe sentimeetri kohta Cubic capacity – laeva kaubaruumide maht kuupmeetrites (puistelasti ja vedellasti puhul) 2) Nimetage kaubalaevade tüübid (2.5p) Segalasti laevad, RO-RO laevad, konteinerlaevad, tankerid, balkerid 3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab? (0.5p) Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. 4) Nimetage sadamate haldussüsteemid? (1.5p)
· Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. · Puhtal ainel on sulamisel temp. muutumatu, kuni kogu aine on ära sulanud. Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur). Tihedus Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass (nt. 1 kuupsentimeeter aine mass grammides). · Tihedust tähistatakse kreeka tähega roo ja tema põhiühikuks on kg/kuupmeetrites. · Kui tegemist on väiksemate ainekogustega, kasutatakse sagedamini ühikuid kg/kuupdetsimeetrites või g/kuupsentimeetrites. · Puhta vee tihedus tavatingimustel on 1,0 kg/kuupdetsimeetrites ehk 1,0 g/kuupsentimeetrites.
1.(8p) Lihtsusta avaldis ja arvuta seejärel kirjalikult saadud avaldise väärtus kui x=3 2.(8p) Lahenda murdvõrrand ja kontrolli selle lahendeid kirjalikult : 3.(8p) Joonisel on kujutatud silindrikujuline veemahuti, mille mõõtmed on meetrites. 1) Kui suur on selle mahuti kogupindala? 2) Arvuta ja otsusta, kas 1,5 kg värvist piisab mahuti välispinna värvimiseks, kui igale ruutmeetrile kulub 200 g värvi. 3) Arvuta mahuti ruumala kuupmeetrites. Mitu liitrit see on? 4) Mitu ämbritäit vett on mahutis, kui mahuti on täidetud 100% ulatuses ja ämbrisse mahub 8 liitrit? 4.(8p) Laos oli 1230 kg aedvilju. Nendest 10% olid tomatid, 21% kurgid, 29% peedid ning ülejäänud olid kapsad. Mitu kg oli laos igat aedvilja? 5. (8p) Talumees Toomasel on talumaad 2100m2. Ta soovis istutada oma maale metsa (48%), harida põllumaaks (22%), istutada maasikaid (10%) ning jätta heinamaaks ülejäänud osa. Leia,
Eva Tasso Eesti Maaülikool Ettevõttest Toodetakse saematerjali kuusest ning männist Asub Võrumaal, Sõmerpalu vallas Asutatud 1995 Suuruselt teine saeveski Eestis ja kolmas Baltikumis 4.11.2013 Eva Tasso Kasutusvaldkonnad Liistud, puusepatooted Aknaraamid, ukse lengid Välisvooder/sisevooder, põrandalauad Liimpuit Roovitused Pakendid, kaubaalused Aiad, tarad, tuulepiirded 4.11.2013 Eva Tasso 4.11.2013 Eva Tasso Tootmismaht kuupmeetrites 450000 400000 350000 300000 250000 Toftan saeveski Paikuse saeveski 200000 Imavere saeveski 150000 100000 50000 0 2004 2005 2006 4.11.2013 Eva Tasso Head küljed 4.11.2013 Eva Tasso Meeskond Tegevjuht Martin Arula Turundus-ja müügijuht Merli Randoja
1.lähe jõe algus suue jõe lõpp (meri, järv, teine jõgi) peajõgi peamine jgi mis suubub järve või merre lisajõgi toob peajõkke vett juurde harujõgi haru, mis peajõega uuesti ühinevad või suubuvad ise merre või järve juga vesi ei puuduta maapinda, kukub kuskilt kõrgelt alla kärestik madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vooluhulk vee kogus kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget 2. Maailma pikim jõgi on Niilus. Euroopa pikim jõgi on Volga. Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi
ja inimestele puhkamisvõimalusi. Lugematud loomaliigid kaotavad kodusid. Troopikaaladel võib metsaraie muuta piirkonna kliimat. MÕISTED Metsatüüp- kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa. Metsamajandus-tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsasus-metsamaade osakaal riigi pindalast. Puiduvaru-mingi maa-ala metsas olev muidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Puidu juurdekasv-puidu kogus, mis teatud piirkonnad ühe aasta jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites aastas ühe pindalaühiku kohta. Arvestuslank- metsa korraldamise juhendiga kehtestatud eeskirjade järgi arvutatud uuendusraiega ühe aasta jooksul raiutav pindala.
Protsess ideaalgaasi seguga Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril t sg . Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta V sg 0 on esitatud normaaltingimustel ( B0 =760 mmHg ja t0 =0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/(kmol·K). Aine aatommassi määramisel lähtuda perioodilisustabelis leiduvatest väärtustest.
Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril tsg. Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta Vsg0 on esitatud normaaltingimustel (B0=760 mmHg ja t0=0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/ (kmol·K). Aine aatommassi määramisel lähtuda perioodilisustabelis leiduvatest väärtustest. Leida korstna ava minimaalne läbimõõt D tingimusel, et suitsugaasi voolukiirus ei oleks suurem kui 8 m/s. Määrata soojuskadu Q2 kui väliskeskkonna temperatuur on tv.
Eesti Metsavarud Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud: metsamaa pindala ei anna tegelikku ülevaadet puidu hulgast Metsa pindala ühe elaniku kohta on: Euroopas keskmiselt 0,3 ha Eestis 1,3 ha Soomes 4,9 ha Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu Kõige hinnatumad on: ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega
n=N/NA N- molekulide arv, m- mass(g), NA- 6,02 x 10(astmel 23) M-molaarmass (g/mol) 11. RÕHK p Pa(paskal) p=F/S S- pindala (ruutmeetrites) 12. VEDELIKU SAMBA RÕHK p Pa p= (roo) x g x h h- nivoo (m) kõrgus 13. ARCHIMEDESE SEADUS Fü N Fü= x g x V V-ruumala (kuupmeetrites) E. ÜLESTÕUKE JÕUD 14.KINEETILINE ENERGIA Ek J Ek= (m x v²) / 2 15. POTENSIAALNE ENERGIA Ep J 1. Ep= m x g x h 2. Ep=A 16. SAGEDUS f Hz f= n/T n-võngete sagedus, T- periood 17. KASUTEGUR (eeta) 1. = A/Q x 100% A-töö (J) Q-soojushulk(J)
TRIMM Laeva trimmiks nimetatakse laeva asendit vee horisontaalpinna suhtes. Trimmi määratakse kolme parameetriga: keskmine süvis, kreeninurk ja diferendinurk. JUHITAVUS Laeva juhitavuseks nimetatakse võimet püsida etteantud kursil ja muuta seda vastavalt vajadusele. Juhitavus sõltub laeva kere kujust (saledusest) ja juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel. ujuvusvaru Ujuvusvaruks nimetatakse laevakere veekindlat osa, mis paikneb lastveejoonest kõrgemal. Ujuvusvaru mõõdetakse kuupmeetrites või protsentides laeva mahulisest veeväljasurvest. Vajalik ujuvusvaru tagatakse laeva vabaparda minimaalse kõrgusega, mis on piisav ohutuks meresõiduks teatud kindlates piirkondates ja kindlal aastaajal. LAEVA PIKKUSMÕÕDUD Laeva pikkus: 1. - Lmax maksimaalne laeva pikkus 2. - L pikkus loodliinide vahel arvestusliku veeliini (KWL) puute kohas täävidega 3. - Lgab pikkus koos väljaulatuvate osadega LAEVA LAIUSMÕÕDUD Laeva laius: 1
põhja ja seintega rajatis, enamasti suure pinnaga (0,5 - 20 ha). Tiigis toituvad veeorganismid osaliselt looduslikul toidubaasil. Tiik on veega täidetav ja tühjendatav. • Basseinid (tanks, troughs, raceways) - üldnimetus väga erinevatele rajatistele, millele on iseloomulik see, et nad on kunstmaterjalist (betoonist, terasest, plastikust), vee läbivool võrreldes tiikidega on intensiivne ja pind väike (mõõdetakse kuupmeetrites). Kuju võib olla ümmargune, ruudukujuline või piklik. • Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS (recirculation system) – rajatiste kompleks, kus basseinidest välja voolav vesi puhastatakse ja juhitakse tagasi basseinidesse. Jääkained suunatakse hoidlasse. • Granuleeritud kuivsööt (pelleted (extruded) fish feed ) - kõiki olulisi toitaineid vajalikus vahekorras sisaldav kalasööt. Söödaosakeste suurus ja koostis
Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, mitmesuguste puidutiidete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Metsade puudumine Liibüa, Saudia Araabia, Egiptus, Alzeeria, Iraan, Iraak, sest seal on kas liiga kuum, kuiv või külm. Metsamaa pindala Euroopas Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa. Metsamaa pindala maailmas Venemaa, Brasiilia, Kanada, Usa, Hiina. Metsavarade hindamisviis kõige täpsem on puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Estis on metsade all umbes 50%, puiduvaru 295 mln m3 ja aastane juurde kasv 5m3/ha.
Siia kuulub ka "surnud varu" - vedellasti ja kütuse jäägid tsisternides, mida on võimatu välja pumbata. Liites tühja laeva veeväljasurve ja dedveidi DTL+DW saame täieliku veeväljasurve. Tänapäeva veolaevadel on DW umbes 65-75% täielikust veeväljasurvest (suurtel tankeritel 82-85%). Lastimahutavus. W (Tahvel 3.VII) Ruume laevas, mis on ette nähtud lasti veoks iseloomustab nende kubatuur - maht. Kõigi lastiruumide summaarset mahtu nimet. lastimahutavuseks. Mõõdetakse kuupmeetrites (ja ikka veel ka kuupjalgades). Eristatakse: · puistlasti ehk viljamahutavus - lastiruumide teoreetiline maht (teoreetilise joonise järgi), millest on maha arvatud talastiku, torude, treppide, poolvaheseinte, pillersite jne. maht. See mahaarvamine on umbes 4-5% teoreetilisest mahust, · tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu ka taladevaheline (kaarte-, piimide- ja vaheseinte tugede vaheline) ruum, mida ei saa
3.1.5 Veeväljasurve. (Joon. 3.5). Vaiksel veel ujuv laev, nagu iga teinegi ujuv keha, alludes Archimedese seadusele, surub välja veehulga, mille kaal on võrdne laeva enda kaaluga. Veeväljasurve on veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub. Teisiti võiks öelda, et laeva kaal on võrdne vee kaaluga, mille ääreni täis basseinist tõrjub välja sellesse basseini asetatud laev. Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes – kuupmeetrites või tonnides. Kaaluline veeväljasurve (Δ) on laeva ja tema pardal oleva lasti ning varude kogumass tonnides. Mahuline veeväljasurve (V) võrdub laeva veealuse osa ruumalaga (mahuga) kuupmeetrites. Joon. 3.5. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus
Haritavat maad on praegu ligi 1.5 miljardit hektarit, suurem osa sellest on põldude all. Selle hulka loetakse ka mitmeaastased istandikud aiad, viinamäed, oliivi- ja palmisalud. Teise osa põllumajanduslikust maast moodustavad looduslikud rohumaad luhad, niidud, stepi-, poolkõrbe- ja savanni maad. Metsandus 1. Metsavarade suuruse mõõtmiseviisid. 1) Metsamaade pindala (puidu hulka see ei määra). 2) Puidu varu (mõõdetakse kuupmeetrites. 3) Keskmine aastane juurdekasv, nn arvestuslank (kuupmeetrit aastas). 2. Peamised puuliigid. 1) Väärispuud (annavad eriti ilusat ja vastupidavat puitu) Eestisse veetakse sisse väärispuitu: eeberipuid, mahagon, palisandel, pokkpuid (guajanipuu), sandlipuid. 2) Kõvad lehtpuud: saar, tamm 3) Tarbeokaspuud: kuusk, mänd 4) Väheväärtuslikud puuliigid (ei osata või ei saa kuigi laialt tarbida)
pööningukorruse ööningukorruse maht (kui pöö pööningukorrusel ningukorrusel on võimalik ruumide vä väljaehitus (kõrgus >1.6m, laius >1m)) Hoone maa- maa-aluse osa maht määratakse ääratakse sokli kõrguselt tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel keldrikorruse põrandast esimese korruse puhta põrandani arvestatud kõrgusega. Ruumala antakse kuupmeetrites 1m3 täpsusega. 20 10
Filtratsioonimoodul sõltub lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Mis on vooluhulk? Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus. Tavaliselt, kui ei ole märgitud teisiti, mõõdetakse vooluhulka jõe suudmes. Vooluhulka mõõdetakse tavaliselt kuupmeetrites sekundis (m³/s), harvem liitrit sekundis (l/s). Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega. Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. Eesti kliimas on talvel ja suvel vooluhulk väike ning veetase langeb. Seda nimetatakse paguveeks ehk madalveeks. Kevadel lume sulamise tõttu jõgede vooluhulk suureneb ja veetase tõuseb. Seda nimetatakse suurveeks. Sood, järved ja
Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad. Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad. Vähe puuliike
1.Metsas on palju marju. 2.Metsas on palju seeni 3.Metsast saab puid 4.Metsas saab vaadelda metsloomi 5.Paberit saab 6.Värske õhk 7.uute liikide leidmine 8.ilus loodus 9.matkamis võimalused 10.saab küttida metsloomi 11.Kaitseb muldi erosiooni eest 12.ühtlustab jõgede voolu 13.puhkemajanduslik tähtsus-rekratsioon Metsavarud ja nende hindamine 1. Pool eestimaad on kaetud metsaga ..50 %. 2. Puidu varu mõõtmine kuupmeetrites. 3. Keskmine aastane juurdekasv pindala ühiku kohta.-Arvestuslank Puidu liigilisus Metsa väärtuse määrab puiduliigitus,eristatakse viit puuliikide rühma. · Väärispuu musttamm · Kõvad lehtpuud Valge/must pöök,kask,vaher · Tarbeokaspuu Lehis,kuusk,mänd · Väheväärtuslik Pappel · Erikasutusega puuliigid Korgitamm · Mustpuu-tamm,maarjakask Metsamajandus-tegeleb metsahooldamise ja metsakaitsemisega.
enamasti suure pinnaga (0,5 - 20 ha). Tiigis toituvad veeorganismid osaliselt looduslikul toidubaasil. Tiik on veega täidetav ja tühjendatav. · Basseinid (tanks, troughs, raceways) - üldnimetus väga erinevatele rajatistele, millele on iseloomulik see, et nad on kunstmaterjalist (betoonist, terasest, plastikust), vee läbivool võrreldes tiikidega on intensiivne ja pind väike (mõõdetakse kuupmeetrites). Kuju võib olla ümmargune, ruudukujuline või piklik. · Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS (recirculation system) rajatiste kompleks, kus basseinidest välja voolav vesi puhastatakse ja juhitakse tagasi basseinidesse. Jääkained suunatakse hoidlasse. · Granuleeritud kuivsööt (pelleted (extruded) fish feed ) - kõiki olulisi toitaineid vajalikus vahekorras sisaldav kalasööt. Söödaosakeste suurus ja koostis vastavad kindla kalade
ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. · · METSAVARUD JA METSATÜÜBID · · Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. · · Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu. Erikasutusega puuliikidelt saadakse mahla (heveapuu), koort (korgipuu), vilju (datlipalm) jne. 16 · · Maailma metsatüübid · Parasvöötme okasmetsad
taimedest. Vihmametsad endisel kujul tagasi ei kasva või teevad seda kohutavalt aeglaselt, seega asulate, ligipääsmatutesse piirkondadesse teede rajamine on vihmametsade puhul eriti kriitiline teema. 5) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Leedu ja Soome metsavarusid? Põhjenda. Metsamaa pindala (ha) või metsasuse (%) alusel. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites, sest metsamaa pindala ei anna täielikku ülevaadest puidu hulgast, kuna metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. 6) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Brasiilia ja Kanada metsamajandust? Põhjenda. Metsademajanduse võrdlemisel on oluline arvestada metsade keskmist juurdekasvu (m3/ha kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu, sest eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev.
Mõisted: Metsatüüp - peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Metsamajandus - Metsamajandus on metsanduse allharu, mis tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, metsaraiega (sealhulgas võsa- ja harvendusraiega) jms. Metsasus - Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides). Puiduvaru - Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. puidu juurdekasv - puidu aastane juurdekasv on metsavarade hindamise mõõtühik, mis näitab, kui palju aasta jooksul puitu juurde kasvab. Arvestuslank - Arvestuslank- metsa vanuselise struktuuri ja seisundi põhjal metsakorraldusega arvestuslikul teel määratud iga-aastane lõpp- ja valikraie maht.
Metsade suurust võib iseloomustada kahel viisil: Metsamaa pindalaga (ha) Metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja ka raiesmikud. See aga tähendab, et metsamaa pindala ei anna meile tegelikku ülevaadet puidu hulgast. Näiteks Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Euroopas 0,3 ha, Eestis 1,3 ha ning Soomes 4,9 ha. Parema ülevaate saame metsavarude suurustest kui vaatame puiduvaru. Seda mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Metsade majandamisel on väga oluline ka arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (kuupmeetrit aastas hektari kohta). Aasta jooksul ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. Kõige hinnatuimad on ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu,
Piiratakse püügipäevade arvu, maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid jne. Eriti ulatuslikult on sellised meetmed kasutusele võetud LääneEuroopas. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmik. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Metsade majandamisel on oluline arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (kuupmeeter aastas hektari kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. 1. Parasvöötme okasmets. kasvavad aeglaselt suhteliselt hõredad väikese aastase juurdekasvuga (12 m³/ha) vähe puuliike tarbepuit tselluloos ja paberi tootmine, ehitusmaterjal
Kui veoühiku koormaruum täita kerge kaubaga (mahukaubaga) ja võtta veotasu arvutamisel aluseks veetavad kaubatonnid, on veotasu arvutamine kaubatonni keskmise veotariifi alusel vedajale kahjumlik. Kui aga laadida treilerile näiteks metalltooteid, mille puhul jääb suurem osa poolhaagise ruumalast kasutamata ja võtta veotasu arvestamisel aluseks kauba kuupmeetri keskmine veotariif, on ka sel juhul vedu kahjumlik. ARVESTUSLIK KAAL- veoraha aluseks olev kaal, mil lastiruumi mahutavus kuupmeetrites või laadimismeetrites on teisendatud arvestuslikeks kilodeks. Arvestuslik kaal on õiglase veotasu arvutamise aluseks ja võimaldab võtta arvesse kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud erisusi. Arvestusliku kaalu kasutamisel on veotasu arvutamise aluseks veotariif, mis antakse üldjuhul veetud tonnkilomeetri kohta. CMR- rahvusvaheline maanteekonventsioon, peamiseks ülesandeks on määratleda kaubasaatja ja vedaja kohustusi ja vastutust. Reklameerimine-
Metsasus- metsade osakaal protsentides autotransport teatud territooriumil. Kaugveod- kaubaveod üle 500km Puiduvaru- metsades olev puidu hulk kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud m3/ha. transpordiliigid Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe juurde kasvanud puidu kogus teatud maa- lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe sõidu lähte- ja lõpppunktid asuvad pindalaühiku kohta teatud aja jooksul. väljaspool nimetatud lepingupoole riigi Arvestuslank- metsamajanduskavas territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa kindlaks määratud raie piirnorm teatud läbi oma territooriumi) maa-alal, eesmärk seadusega reguleerida Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade metsade raiemahtu. sissetulekud on maksustatud väga madalalt
Suure osa avamere saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. Metsamajandus Metsavarud ja nende hindamine - metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Metsa pindala ühe elaniku kohta euroopas on 0,3 ha, eestis 1,3 ja soomes 4,9 ha. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on venemaa, brasiilia, USA ja kanada. Metsade majandamisel on väga oluline arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (m3 aastas hektari kohta). Ei tohiks metsa raiuda rohkem kui on aastane juurdekasv. eri puuliikide aastane juurde kasv on üsna erinev. Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. Hinnatumad on ilusa ja vastupidavad puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt
Ülepüük intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui tagasi jõuab kasvada. METSAMAJANDUS metsatüüp mets, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja valdava puuliigi poolest. Metsamajandus kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu. Metsasus metsade osakaal % teatud territooriumil. Puiduvaru metsades olev puiduhulk m3/ha. Puidu juurdekasv teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud aja jooksul. Arvestuslank metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus on energiavarude hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- ja soojusenergiaks ja juhtimine tarbijani. Fossiilne kütus miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud
taastuda Metsamajandus Metsatüüp- mets, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja valdava puuliigi poolest Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu Metsasus- metsade osakaal % taetud territooriumil Puiduvaru- metsades olev puidu hulk m3/ha või riigi puiduvaru m3 Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud ajajooksul Arvestuslank- metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu Energiamajandus Energiamajandus- on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- ja soojusenergiaks ja juhtimine tarbijani Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud
kaablitrasside aitsmed terved. Veekindlad vaheseinad peavad olema vigastusteta. Enne ladimise algust tuleb lastiruum puhtaks pühkida,vajadusel pesta ja kuivatada. 33)Prügiraamat: Kõigil laevade 400 GT ja rohkem,kus on 15 või enam laevapere liiget peab olema Prügi käitlemise plaan ja Prügiraamat. Sissekanded prügiraamatusse peavad olema tehtud,kui prügi on merre heidetud-päev ja kellaaeg,laeva asukoht,millist prügi heideti,iga kategooria hulk kuupmeetrites,operatsiooni teostanud ohvitseri alkkiri;Prügi andmine sadama vastuvõtuseadmesse;Prügi põletamine prügipõletis;Või muu erandlik prügi emaldamine. 34)Värvimistöödeks kasutatavad instrumendid: Roostekirka Kaabits Terashari Pahtlilabidas Pintslid Toppimisharjad Värvirullid Värvipihustid 35)Pindade ettevalmistamine värvimiseks: Teraspinnad tuleb puhastada vanast halvasti kinni olevast värvist ja roostest.Väiksemad pinnad
Platvormid ehitatakse laudadest ja toestatakse püst- ning rõhttaladega. Vajalik rimude kogus arvutatakse valemi järgi V = npt × Spt × h +nrt × Srt × L, kus npt ja nrt on püst- ja rõhttalade arv, Spt ja Srt püst- ja rõhttalade ristlõikepindala, h püsttalade kõrgus, L rõhttalade (platvormi) pikkus Selle koguse määramiseks võib kasutada ka mnemoonilist valemit: rimude kogus jooksvates meetrites võrdub trümmi ruumalaga kuupmeetrites. Tugevdatud ventileerimist nõudva lasti veol ehitatakse täiendavad ventilatsioonikanalid, mille tarbeks vajalik rimude kogus on keskmiselt võrdne 0,005 trümmi mahust kuupmeetrites. 2.5. Vilja vedu tükklastina Meritsi veetav vili taarastatakse kottidesse ja jaotatakse sõltuvalt stoovimistegurist raskeks ja kergeks viljaks. 4 Raske vili Kerge vili: Rukis 1,3...,5 m3/t Kaer 2,2...2,4 m3/t
· Kooritud spooni valmistatakse kasest,lepast,tammest,saarest,pärnast,lehisest seedrist, haavast ,kuusest, männist,paksuse 0,55, 0,75, 0,95, 1,15, 1,55.Jalapeal kuivanud kuusest n:3,25 mm. · Töötlemise iseloomu ja kavaliteedi järgi jaguneb spoon 8-se sorti.A, AB, B ,BB, BB, C 1,2,3,. · Spooni niiskus sisaldus on 8%-2%.Spooni arvutamine toimub nii pinna kui ka mahuühikutes see tähendab nii ruut,kuupmeetrites. · Kooritud spooni kasutatakse liimitud vineeri ehk ristvineeri tootmisel,painutatud liimitud tooted,tiku tootmisel ning mööbli kilpide pealistamiseks. Höövelvineer Höövelvineeri valmistatakse väga mitmesuguste lehtpuu liikidest,oksapuudest n:lehis ja jugapuu.Enamkautatavateks hajusooneliste lehtpuudeks on kask,vaher,pöök,pähklipuu puit,õunapuu pirnipuu.Ringsooneliste ehk rõngasooneliste puuliikide korral on tamm,saar,jalakas,kastan.
teoreetilistes arvutustes on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve. (Joon. 5.3. ja Tahvel 5.I). (Tahvlid on toodud teema lõpus.) 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 5.3. Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. (Vt. Joon. 5.4.) Joon. 5.4. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
2. Laeva ujuvus Praktikas on kasutusel järgmised tonnaazid: BRT kogumahutavus ehk brutomahutavus BRT. Ühikuks on BRT 2,83 m3 . Nii määrati kogumahutavust kuni 1969.a. nn. Moorsomi süsteemi järgi. GT kogumahutavuse GT (Gross Tonnage), mis arvutatakse valemiga GT = (0,2 + 0,02 log ) , kr kr kus kr kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehituste täielik ruumala kuupmeetrites. Rahvusvahelise laevade tonnaazimõõdukirja konventsiooni 1969 (Inter- national Convention on Tonnage Measurement of Ships ITCM, 1969) järgi toimub tänapäeval kogumahutavuse GT määramine. NT puhasmahutavus NT arvutatakse vastavalt konventsiooni sätetele valemiga 2 4T N NT = K 2VC + K 3 N1 + 2 ,
Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Peamasina kütusekulu ei sõltu laeva kiirusest. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 38 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Peamasina võimsust mõõdetakse kuupmeetrites. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 39 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Purjelaua taglasel on jäik ühendus lauaga. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 40 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
väiksem), ekvatoriaalsed vihmametsad (Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kaug-Aasias, aastane juurdekasv on suur, enamasti koosnevad väheväärtuslikest puuliikidest, pindala väheneb üleraie tõttu). Metsamajandus- tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest (külvist) kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides). Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Puidu juurdekasv- puidu aastane juurdekasv on metsavarade hindamise mõõtühik, mis näitab, kui palju aasta jooksul puitu juurde kasvab. Arvestuslank- metsa vanuselise struktuuri ja seisundi põhjal metsakorraldusega arvestuslikul teel määratud iga-aastane lõpp- ja valikraie maht. Energiamajandus Energiamajandus- majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise.
992 otsitavad (kaks) ülesande küsimuse järgi: Basseini täidetakse kahe kraani kaudu. tunnis voolav/pumbatav veekogus (üks ja Antud: kui palju vett voolab tunnis ühest teine kraan; üks ja teine pump); lausete kraanist rohkem kui teisest; kui palju vett analüüsimise käigus koostada vastavad voolab korraga mõlemast kraanist 5 tundmatutega avaldised kuni sulgudesse tunniga saab lisada ülesande järgi kui palju või mis Leida: veehulk kuupmeetrites kummastki millises seoses on; lahendada saadud kraanist ühe tunni jooksul süsteem sobiva võttega; kontrollida tekst KOOSTAMINE 3 läbi vastavate arvutustega ja kirjutada 1.kraan ühes tunnis x (m ) 3 vastus lausena 2.kraan ühes tunnis y (m )
4. laeva võime sõita väikese püsiva trimmiga 58. Mis on laeva uppumatus? 1. laeva võime peale võtta lasti 2. laeva võime säilitada ujuvus mõne ruumi täitumisel veega 3. laeva võime säilitada vajalik süvis madalas vees 21 59. Millistes ühikutes järgnevast loetelust mõõdetakse laeva lastimahutavust? 1. jalgades 2. meetrites 3. kuupmeetrites 4. kuupsüldades 60. Millised näitajad mõjutavad laeva püstuvust? 1. lasti paigutus arvestatuna kiilust 2. lasti liikumine 3. lasti paigutus arvestatuna diametraaltasapinnast 4. laeva uppumatus 61. Millised näitajad iseloomustavad laeva juhitavust? 1. pööratavus 2. püsivus kursil 3. seegamine 4. kasutatava rooliratta tüüp 62. Mida nimetatkse laeva autonoomsuseks? 1
aastal rohkem kui 110% kõrgem kui vastav väärtus Venemaal aastal 2007. Puidukaupade puhul oli erinevus 160%. Venemaal on sageli tegu vananenud masinate ja madala tööjõu tootlikkusega ning infrastruktuur on saavutanud vaevu rahuldava taseme. Joonis 2.2 Erinevate puidukaupade toodang Venemaal 1992-2007 7 Allikas: FAOSTAT, 2007 *Ümarpalk ja saematerjal on toodud kuupmeetrites ja puidumass, paber ja papp tonnides Joonis 2.2 kajastab arengut erinevate puidukaupade toodangus aastast 1992 kuni aastani 2007. Jooniselt on näha, et saematerjali osakaal on üsna väike. 1998. aastast on ümarpalgi, puidumassi ning paberi ja papi tootmine märgatavalt suurenenud, kuid võrreldes teiste riikide toodanguga on näitajad endiselt madalad. Metsatööstused on küllaltki kontsentreeritud Loode-Venemaa Arhangelski, Karjala ja Vologda piirkondadesse
megalopolis vt. hiidlinn gus, mis teatud piirkonnas ühe aasta jooksul MERCOSUR - Lõuna Ühisturg ( Southern Common juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites (m3) Market): Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uru aastas ühe pindalaühiku kohta. 102 guay vabakaubandusliit. 37 puiduvaru - mingi maa-ala metsas olev puidu merevoorim ees - teiste riikide kaupa vedav riik, hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. 102,106 kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbi Põhi - koondnimetus kõrgelt arenenud Euroopa, jaid. 136 Põhja-Ameerika ja mõnedele teistele riikidele, m etsatööstusklaster - kõik metsa majandamise, kellest sõltuvad arengumaad (Lõuna). 15 puidu varumise ja töötlemisega omavahel seo põhivedu - suurte kaubakoguste toimetamine tud majandusharud ning äriteenused. 104 kauge maa taha
· Otstarve · Navigeerimispiirkond · Jõuseadme tüüp · Sõuseadme tüüp (arv) · Ehitusmaterjal · Arhitektuuri tüüp · Liikumisviis · Ujuvus- ja liikumispõhimõte Peamine merelaevade klassifikatsioon põhineb laeva otstarbele: · Transpordilaevad · Kalalaevad · Eriotstarbelised laevad · Teenistus- ja abilaevad 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus Laeva mahulised andmed · või DISV laeva mahuline veeväljasurve kuupmeetrites. Displacement · BRT kogumahutavus ehk brutomahutavus BRT. BRT mõõtühikuks oli mahumõõt 100 kuupjalga · NRT registernetomahutavus · Lastimahutavus laeva lastiruumide (tankide) kogumaht. Veel on lastimahutavus: · Autovedajatel liinimeetrites autodele · Reisilaevadel reisijate arv · Reisiparvlaevadel reisijate ja autode arv · Konteinerlaevade lastimahutavus TEU · GT kogumahutavus (Gross Tonnage, )
Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet. Püsiva kaalulise veeväljasurve korral võivad mahuline veeväljasurve ning laeva süvis muutuda olenevalt vee tihedusest (soolsusest). Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m 3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetava lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. DW=TL0 Dedveit on
Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet. Püsiva kaalulise veeväljasurve korral võivad mahuline veeväljasurve ning laeva süvis muutuda olenevalt vee tihedusest (soolsusest). Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetava lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. DW=TL-0 Dedveit on
Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet. Püsiva kaalulise veeväljasurve korral võivad mahuline veeväljasurve ning laeva süvis muutuda olenevalt vee tihedusest (soolsusest). Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m 3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetava lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. DW=TL0 Dedveit on
Põhjavee hulk on maakeral on 10 korrda suurem kuijõgede-järvede magevee hulk. Jõgede äravool ja vee resiim vett mis pikkejõevoolu sängi korgemalt madalamale liiguv nimetatakse jõe äravooluks. Kõik jõed on sarnased sellepoolest, et aasta jooksul äravool muutub see sõltub sademetest, aurumisest, valgala suurusest ja kujust absoluutsest ja suhtelisest kõrgusest, läbi voolust järvedest veehoidlatest soodest jne. Jõgede äravoolu mõõduks on voolu hulk see on veekogus kuupmeetrites või liitrites mis 1 sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget. Seda kuidas jõe voolu hulk mingi pikema aja (aasta) jooksul muutub nimetatakse jõevee resiimiks nagu ära voolgi sõltub jeõgede vee resiim valgala kliima tingimustest, pinna ehitusest, mult- ja taim kattest jne. Eesti nagu enamiku teistelgi parasvöötme jõgede aastases äravoolus võib eristada kahte kõrgvee- ja kahte madal vee perioodi. Kevadist, lume sulamisest
muutumist kuivemaks ning tolmutormide teket, soodustades omakorda kõrbede laienemist. MÕISTED: Metsatüüp- metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatübi ja sellel kasvava peapuuliigi poolest Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu Metsasus- metsade osakaal teatud territooriumil Puiduvaru- puidu hulk teatud maa-ala metsades, mõõdetakse kuupmeetrites 64 Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud aja jooksul Arvestuslank- metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu
Sarrused rühmitatakse tüübi järgi: võrksarrus, varbsarrus (kalasaba-, sile jne) Eraldi näitatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms Sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel Kohtbetoneerimistööd Mahtude arvutamisel tuleb aluseks võtta projektlahendis toodud betoon- ja raudbetoontarindite mõõtmed Betooni mõõdetakse kuupmeetrites tarindite nimimõõtmete järgi ilma vähem kui 1 m2 pinnaga või vähem ki 0,2 m3 mahuga avasid maha arvestamata Sissebetoneeritavad soojustuskihid arvatakse betooni mahust maha Sarruse mahtu betooni mahust maha ei arvata Betoontarindite puhul, kus sarrust eraldi ei arvestata, esitatakse töökirjes lisaks tarindi paksusele ja betooni klassile ka sarruse kaal betooni mahu kohta (kg/m3) Ristuvate seinte puhul arvestatakse läbivana ainult ühte, erineva paksuse korral paksemat seina
Ookeanipüük Usa,Jaapan,Venemaa.Kaasaegsete kalapüügilaevadega püütakse ja kala töödeldakse kohe laeval ning müüakse sadamas.Ookeani kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega Kalakasvatus Kala kasvatatakse väikestes tiikides,merelahtedes.Aasia riigid(Hiina,India,Peruu) - Metsandus.Mets on taastuv loodusvara,mille uuenemine võtab palju aega.Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala või metsasusega(%).Puiduvaru mõõdetakse aga kuupmeetrites. Suurema metsamaa pindalaga riigid on Venemaa,Brasiilia,Kanada,Usa,Hiina,Rootsi,Soome. Hinnatumad on sandlipuu,tamm,pöök,kuusk,mänd,lehis jt. Arengumaa metsamajandus metsade üleraie väärispuidu ekspordi eesmärgil,uute põllumaade rajamiseks,küttematerjali kogumiseks.Tegelevad enamjaolt ümarpuidu eksporida mis on vähetulus. Arenenud riigi metsamajandus raie ja juurdekasv on tasakaalus,tegeldakse metsade hooldamisega (istutamine,kahjurtõrje,hooldusraie)
annaabi.ee 
