Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kuulmishäirete vältimine ja 
korrigeerimine
M A R T I N   L E I S S O O
9 . A
Kuulmishäired Eestis
Meedikute andmetel on Eestis mõni suurem või 
väiksem  kuulmispuue  ligi 12% elanikkonnast 
(~157416 inimest). Samas oleme paljude kahjulike 
mõjurite olemuse suhtes lubamatult napilt teadlikud 
või pigem  iseenese  suhtes hoolimatud. 
Tervelt üks kolmandik Eesti elanikkonnast viibib 
enam-vähem pidevalt  müra  kahjustavas mõjusfääris, 
olgu see siis pärit tööstusest, transpordist või olmest.
Kuulmishäirete tüübid
Kurtus - võimetus tajuda väliseid  helisid , mille aluseks on heli 
vastuvõtuaparaadi kahjustus. Kurtuse  piiriks  loetakse 70–80 dB-st 
vaiksema kõne kuulmise võimetust.
Nürmus-  vaegkuulmine . Sellega inimest nimetatakse nürmikuks. 
Nürmuse liike on kolm ning  nendest  raskeima puhul  kuuleb  nürmik 
vaid valju kõnet kõrva ääres.
Tinnitus - tüütu ja kestev heli ühes või mõlemas kõrvas, mida ei 
põhjusta ükski väline heliallikas. Seetõttu nimetatakse seda tihti ka 
fantoomheliks. 
Kuulmishäireid põhjustavad kuulmiskahjustused jagunevad kaheks:
      Kaasasündinud ehk pärilikud
      Omandatud ehk elupuhused
Kuulmishäirete vältimine
Kõrvu ei tohi  puhastada vatitikuga.
Muusikat ei tohi kuulata liiga valjusti.
Kui oled sunnitud viibima mürarikkas keskkonnas, 
kanna kõrvatroppe.
Kuulmishäiret kahtlustades peaks võimalikult 
kiiresti pöörduma arsti poole.

Document Outline

  • Slide 1
  • Kuulmishäired Eestis
  • Kuulmishäirete tüübid
  • Kuulmishäirete vältimine
Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine #1 Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine #2 Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine #3 Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor magicka Õppematerjali autor
Bioloogia esitluse teema: kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine

Sarnased õppematerjalid

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia-füsioloogia-patoloogia konspekt
19
docx

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia-füsioloogia-pat oloogia konspekt

 Koosneb kahest sümmeetrilisest kõhreplaadist,mis on eesosas peaaegu täisnurkselt omavahel ühendatud. Väljendunud ülemine osa- pomum Adami e.kõrisõlm  Kaitseb pilkkõhri ja häälepaelu  Kilpkõhrenurga sisepinnale kinnituvad häälekurrud  Eespinnal kõri välimiste lihastega ühendatud (m.sternothyreoideus, m.thyreohyoideus) keeleluu, rinnakuga ja koljuga  Peamine ülesanne on aspiratsiooni vältimine neelamisel.  Neelamisel keelelihaste kontrakstioonil ja kõri elevatsioonil langeb kõrikaas taha kattes kõri Kõri füsioloogia  Klapp,mis takistab õhu ülemäärast pääsu ja väljapääsu kopsudest (näit.raskuste tõstmisel)  Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse  Jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi (köhimine)  Artikuleeritud hääle moodustamine e.rääkimine

Eripedagoogika
Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima ­ kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus

Eripedagoogika
NEUROPSÜHHOLOOGIA
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment

Psühholoogia
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
134
docx

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus).  eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist  eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.):  huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed  nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse  järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobl

Etoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun