Seega võib keha liikumist takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Korrapärase (kerakujulise) keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedelikus, tuletas Stokes valemi (2) kus on sisehõõrdetegur, r - kera raadius, v - kera kiirus, F - keha liikumist pidurdav takistusjõud. Antud töös kasutatakse valemit (2) sisehõõrdeteguri määramiseks. Takistusjõu F arvutamiseks vaadeldakse kuulikese langemist uuritavas vedelikus. Vedelikku asetatud kehale mõjuvad järgmised jõud: F1 = mg = Vg 1) Raskusjõud (3) kus V on kuulikese ruumala, - kuulikese tihedus, g - raskuskiirendus. 2) Üleslükkejõud F2 = V 0 g (4) kus 0 on vedeliku tihedus. 3) Sisehõõrdest tingitud takistusjõud, mis kasvab võrdeliselt kiirusega. F3 = 6rv (5)
leidmine keeruline. Korrapärastye kehade puhul see ülessanne lihsustub. Kerakujulise keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedelikus, tuletas Stokes valemi Ft = 6 r v (2) - sisehõõrdetegur r kera raadius v kera kiirus Antud töös kasutatakse valemit (2) sisehõõrdeteguri määramiseks. Takistusjõu Ft arvutamiseks vaadeldakse kuulikese langemist uuritavas vedelikus. Vedelikku asetatud kuulikesele mõjuvad järdmised jõud. 1) Raskusjõud F1 = m g = V g (3) V kuulikese ruumala - kuulikese tihedus g raskuskiirendus 2) Üleslükkejõud F = V 0 g (4) 0 - vedeliku tihedus
takistusjõu Ft arvutusvalemi leidmine keeruline. Korrapäraste kehade puhul see ülesanne lihtsustub. Kerakujulise keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedelikus, tuletas Stokes valemi Ft = 6rv (2) kus on sisehõõrdetegur, r - kera raadius, v - kera kiirus. Antud töös kasutatakse valemit (2) sisehõõrdeteguri määramiseks. Takistusjõu Ft arvutamiseks vaadeldakse kuulikese langemist uuritavas vedelikus. Vedelikku asetatud kuulikesele mõjuvad järgmised jõud: 1) raskusjõud F1 = mg = Vg (3) kus V on kuulikese ruumala, - kuulikese tihedus, g- raskuskiirendus; 2) üleslükkejõud F = V g 2 0 (4) kus 0 on vedeliku tihedus; 3) sisehõõrdest tingitud takistusjõud, mis kasvab võrdeliselt kiirusega F = 6rv
- Mitte mingisugused mehaanilised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle süsteemi liikumiskiirust. Impulsimomendi jäävuse seadus- suletud süst. koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastandikmõjul jääv. p1+p2+p3+...+pn=const Stokes´i seadus F=6Rv · Fd hõõrdejõud ( N), · vedeliku sisehõõrdetegur [kg m-1 s-1]), · R kuulikese raadius ( m) · v kuulikese kiirus ( m/s). Termodünaamika esimene seadus : kui ainehulk on jääv, siis süsteemi siseenergia muutus on võrdne süsteemile antud soojushulga ja süsteemi poolt tehtud töö vahega. Termo dünaamika I seadus näitab, et soojusprotsessides peab kehtima energia jäävus. U = Q - A, Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu
3.2 Töö Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cos , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii positiivne kui ka negatiive. Kui aga kehale mõjuv jõud on risti keha liikumissuunaga, siis on selle jõu töö võrdne nulliga. Nii näiteks on niidi otsas oleva kuulikese ühtlasel ringliikumisel (pöörlemisel) niidi tõmbe poolt tehtav töö võrdne nulliga, sest niidi tõmme on risti kuulikese kiirusega ja seetõttu ka kuuli liikumissuunaga. Raskusjõu töö Juhul kui kehale mõjub raskusjõud, avaldub töö kujul A = Ph = mg h , kus h on keha algkõrguse ja lõppkõrguse vahe h = h1 - h2 . Elastsusjõu töö Juhul kui kehale mõjub elastsusjõud F = -k x , avaldub töö kujul 3 k x2
Kõiki pendleid iseloomustab isokroonsus ehk võime võnkeamplituudi muutumisel võnkeperioodi säilitada. Vedrupendliks nimetatakse absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmassi. Võnkumist põhjustab siin elastsusjõu ja raskusjõu vaheline vastastikmõju. Ideaalset vedrupendlit ei ole olemas, sest absoluutselt elastset vedru ei eksisteeri. Kuid väikese võnkeampliduudi korral sõltub pendli periood vedru elastsustegurist ja kuulikese massist: 𝑚 𝑇 = 2π 𝑘 , (1) kus m- kuulikese mass [1 kg] ja k- vedru elastsustegur [1 N/m]. Katse käik: 1) Ava simulatsioon ja vali kolmas aken “Lab”. Paremal üleval pane linnuke kastikestesse “Unstretched Length” ja “Resting Position”. Tõsta paremal kõige alumisest hallist kastikesest
ühendusse ehk valgub laiali. See tuleneb molekulidevahelisest interaktsioonist, kui vedelik ja pind kokku saavad. Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist. 3 Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks elavhõbedakuulikese liikumisel mööda põrandat. Sel juhul ületab elavhõbedakuuli kohesioonijõud põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu. 12. Kuidas mõjub tahke keha ja vedeliku loomus (molekulidevaheline vastasmõju) märgumisele ja adhesioonile? Polaarsus/aine polaarsete rühmade olemasolu mõjutab aine märgamisvõimet. On kahte tüüpi pindasid, millega vedelikud saavad vastastikku toimida. Tahked pinnad on jaotatud kõrge ja madala energiaga pindadeks. Tahkised, näiteks metallid, klaasid ja keraamika on tuntud kui ,,kõvad tahkised". Sidemetüübid, mis
liugehõõrdetegur on µ = 0,8, mis teeb pidurduskiirenduseks 7,8 m/s2. Eriti kardinaalne vahe on jäisel pinnal sõitmisel, kus hõõrdetegurid on vastavalt µ s =0,2 ja µ = 0,1. Nüüd erinevad pidurduskiirendused kaks korda, mis tähendab, et pidurdusteekond pikeneb bokeerunud rataste korral kaks korda. 7 Näidisülesanne 7. Kui suur on 50 cm pikkuse nööri otsas horisontaaltasandis tiirlevale kuulikesele mõjuv kesktõmbejõud, kui kuulikese mass on 50 g ja kuulike teeb täistiiru 1 sekundiga? Lahendus. Teeme joonise, mis kujutab Antud: kuulikese tiirlemist nööri otsas.. m = 50 g = 0,05 kg r = 50 cm = 0,50 m T=1s F=? Kuulikesele mõjuv kesktõmbejõud arvutatakse valemiga v2 F =m . r Mass ja raadius on antud, puudu on kuulikese joonkiirus. Selle saame lihtsalt arvutada, kuna
Seega, alla 17 kraadi on aine tahkes olekus, üle 17 kraadi aga vedelas olekus. Alla 118 kraadi on aine vedelas olekus, üle selle aga gaasilises olekus ehk aine esineb auruna. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass Tiheduse valem Sümbolitega: (g/cm3) = m (g) / V ( cm3) Sõnadega: tihedus = mass / ruumala Tiheduse tähis (roo) Tiheduse põhiühik: kg / m3 Näidisülesanne tiheduse arvutamiseks: Kuulikese ruumala on 2,4 cm3 ja mass 3,6 g. Millise tihedusega materjalist on see kuulike valmistatud? Andmed: Valem: = m / V V = 2,4 cm3 = 3,6 g / 2,4 cm3 = 1,5 g / cm3 m = 3,6 g __________ Vaja leida: ! Vastus: Kuulike on valmistatud magneesiumist.
Inerts on nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumiskiiruse. Inertsus on keha omadus, mis tuleneb inertsist ja mis kuulub keha kiiruse muutumiseks vastastikmõju tagajärjel mingi aja jooksul Joonis: -alumisest niidist järsult tõmbamisel , katkes alumine niit, sest kuulike oma suure inertsuse tõttu ei suutnud märgatavalt suurendada oma enda kiirust. -aeglasel tõmbamisel katkes ülemine niit, sest alumise niidi tõmbejõud koos kuulikese enda massiga mõjutasid ülemist niiti.(sõidukite turvavöö) Njuutoni II seadus! See määrab ära keha kiirenduse.(joonis) Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.Jõudu vähendatakse Njuutonites ja jõu ühikuks on 1 njuuton. Def: 1njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s(ruudus). Njuutoni III seadus-mõju ja vastumõju seadus.
Mis toimub kehade elektriseerimisel hõõrumise teel? Miks laaduvad kehad erimärgiliste laengutega? Nende vastastikusel hõõrdumisel tekib nende vahel elektrijõud. Nende vahel tekib tõmbejõud. Millest ja kuidas sõltub laengutevaheline mõjujõud? Selgita. Sõltub laengute suurusest(kui sama laeng siisjõud +, erilaeng siis jõud-) laengutevahelisest kaugusest(Kui kuulikeste läbimõõt on vahekaugusele lähedane, siis samanimeliselt laetud kehad asetuvad kummagi kuulikese sellisesse ossa, mis jääb teisest kuulist võimalikult kaugele) ainest(jõud on suurim vaakumis, kuid peaaegu samasuur on ta ka õhus) Mida tähendab, et pinge on a)360V, b) 36 V, c)12 V? a) Tähendab, et 1C suuruse laengu ümberpaigutamiseks tehakse tööd 360J b) Tähendab, et 1C suuruse laengu ümberpaigutamiseks tehakse tööd 36J c) Täehndab, et 1C suuruse laengu ümberpaigutamiseks tehakse tööd 12 J Elektriväljade kujutamine joonistel.
mõlemat võimalust 1.1. Traditsiooniline hiir Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impullsideks (lihtsamalt öeldes on need hiire X/Y-suunalise liikumise andurid). Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid
Nuputamisülesanded 1. Kaks isa ja kaks poega jagasid omavahel 3 õuna selliselt, et igaüks sai 1 õuna. Kuidas oli see võimalik? 2. Ühes perekonnas on kolm venda. Neist igaühel on üks õde. Kui palju lapsi on selles perekonnas? 3. Poisil on 3 ühesuurust kuulikest, kuid üks kuulike on teistest veidi kergem. Kuidas saab kaalu abil teistest kergema kuulikese kindlaks määrata kaaluvihte kasutamata? 4. Kaks täiskasvanut ja kaks last tahavad paadiga üle jõe minna, kuid paat kannab korraga ainult ühte täiskasvanut või kahte last. Kuidas nad siiski kõik üle jõe saavad? 5. Raamat ja pastapliiats maksavad kokku 100 krooni. Raamat maksab 70 krooni rohkem kui pliiats. Kui palju maksab pliiats? 6. 3 + 10 = 1 9+8=5 12 + 11 = 11 7 + 3 = 10 Millega on tegemist
sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust Harimiskindlad mullad
see on mudel, kus kõik toimub seaduspäraselt ning kõrvamõjutajad puuduvad. kuidas tekib pn-siirdel vahelduvvoolu alandav tükkekiht? - ja + elektronid eemalduvad teineteisest (joonis) miks tekkis teadusharu kvantfüüsika? kuna avastati lained ja hakati neid lähemalt uurima miks on laseri valgus silma langedes ohtlik? sest valgus on koondatud ühte punkti, ega haju ja see kahjustab kudesid kui liiga pikalt ühte kohta on suunatud. milline sarnasus on trepist alla veereva kuulikese energia ja kiirgava aatomi energia muutuste vahel? mõlema energia väheneb astme võrra. Mille poolest erineb pooljuhtide takistuse temperatuurist sõltuvus metallida omast? pooljuhtides kasvab juhtivus soojendes järsult, metallides soojendes kasvab takistus. miks tehakse füüsikas vahet mikro ja- makromaailma vahel? Klassikalise füüsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral. Miks osutus planetaarmudel vastuvõetamatuks? mitte aatomi, vaid ümber selle tuuma tiirlevad
Liha pestakse, tooraine pannakse külma vette ning kuumutatakse kiirelt keemiseni, peale kogunev vaht riisutakse, keedetakse nõrgal kuumusel nii, et vedelik vaevu väreleb, u 1 tund enne keetmise lõpetamist pannakse puljongisse röstitud köögiviljad, valmis puljongist tõstetakse liha ja kondid välja ning kurnatakse, jahutatakse kiirelt jahutuskapis. 31. nimeta 5 kartulilisandit ja valmistamist ?-PARIISI KARTULID- toorestest kartulitest võetakse kuulikese läbimõõduga 1,5 cm ja praetakse need kas toorelt või veidi aega keedetult kuldpruuniks. Serveeritakse praetud liha- või linnuroogade lisandiks. 2.pähklikartulid-valmistakse nagu pariisi kartuleid,kuid 1 cm läbimõõduga kuulikesed. 3.kartulitikud-toorestest kartulitest lõigatakse ribad ja praetakse need fritüüris nagu kartulilaastud. 4.KARTULILAASTUD-tooretest kartulitest lõigatakse 2mmpaksused viilud ja praetakse 1 kord 180-190c jures krõbedaks. Maitsestatakse.
5 3 5 13,1 2 25. (2008) Kuulike lükatakse veerema mööda kaldpinda allapoole. Alates teisest sekundist veereb kuulike iga sekundiga eelmise sekundi jooksul läbitud teepikkusest ühe ja sama pikkuse võrra rohkem. Teise sekundi lõpuks oli kuulikese kaugus lähtepunktist l 2 = 9 cm ja neljanda sekuni lõpuks oli kuulike kaugusel l 4 = 30 cm. Mitmenda sekundi lõpuks jõuab kuulike kaldpinna lõppu, mis asub lähtepunktist kaugusel L = 900 cm? 24sekundiga 26. (2009) Kaks kiirabiautot alustavad üheaegselt sõitu teineteise poole – üks auto haiglast sündmuskohale, teine sündmuskohalt haiglasse. Esimese minutiga läbivad mõlemad autod
kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult. Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad 5 elektrilisteks impulssideks. Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid
esinemist mullas.) Mullalõimised: NB! ,,võileib" Nimetus Tähis F-füüsikalise savi sisaldus liiv l 0-10% saviliiv sl 10-20% liivsavi ls1 20-30% ls2 30-40% ls3 40-50% savi s 50-100% Lõimise määramine sõrmeproovi meetodil: Vajadusel mulda niisutada (vesi ei tohi vastu läikida). Proovime teha kätega kuulikest. Kui ei saa, on liiv. Kui saab kuulikese teha, siis proovime teha 2-3mm nöörikest. Kui ei saa, on saviliiv. Kui saab teha nöörikese, proovime painutada. Kui murdub, on ls1. Kui saab peaaegu ringiks painutada, kuid siis murudb, on ls2. Kui saab ringikese teha, aga mõradega, on ls3. Ringike ilma mõradeta on savi. Mõisted: Mulla peenes- mulla osakesed alla 1 mm Mulla kores- mulla osakesel üle 1 mm Füüsikaline liiv- 0,01-1 mm Füüsikaline savi- osakesed alla 0,01 mm Mulla pH pH skaala 1-14:
kuulike. Kui liigutada hiirt alusmatil, siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90 võrra pööratud anduriga. Elektrilised signaalid o vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasitagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu. Neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud mustavalgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Hiire programm arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori liikumisteks. 2. optilis-mehaanilised: Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks
kõige paremad mullad. liivsavi ls1 20-30% ls2 30-40% ls3 40-50% savi s 50-100% Sõrmeproov? Lõimise määramine sõrmeproovi meetodil: Vajadusel mulda niisutada (vesi ei tohi vastu läikida). Proovime teha kätega kuulikest. – Kui ei saa, on liiv. Kui saab kuulikese teha, siis proovime teha 2-3mm nöörikest. – Kui ei saa, on saviliiv. Kui saab teha nöörikese, proovime painutada. – Kui murdub, on ls1. Kui saab peaaegu ringiks painutada, kuid siis murudb, on ls2. Kui saab ringikese teha, aga mõradega, on ls3. Ringike ilma mõradeta on savi. Muldade jaotamine füüs. savi sisalduse alusel? Lõimis Füüs. savi sisaldus tähistus nimetus grupeerimine
valitud valimisõiguslik kodanik on hea saadakse roheline kuulike,P(A1) = ja kolmemõõtmelises ruumis ruumalana.Kui tervisega. Selle sündmuse statistiliseks 2/10=0,2.Olgu sündmus A2 - rohelise juhusliku katse võimalike tulemuste arv on mitteloenduv, kuid tulemused võrdvõimalikud tõenäosuseks on P(A) = 0,1.Olgu kuulikese järel saadakse sinine kuulike, saab sündmuse tõenäosuse arvutamiseks sündmuseks B -- juhuslikult valitud P(A2|A1) = 3/9=0,33. Olgu sündmus A3 kasutada geomeetrilise valimisõiguslik kodanik on rikas. Selle - rohelise ja sinise kuulikese järel tõenäosusevalemit.P(A)=S(A)/S(V)
0,05 + 0,1 * 0,8 = 0,125 3) P(II töötab) = P(I töötab ja II töötab) + P(I on rikkis ja II töötab) = 0,9 * 0,95 + 0,1 * 0,8 = 0,935 Näide 9. Urnis on 5 punast 3 sinist ja 2 rohelist kuulikest. Urnist võetakse üksteise järel kolm kuulikest. Milline on tõenäosus, et saadakse roheline, sinine ja punane kuulike. Olgu sündmus A1 saadakse roheline kuulike, P(A1) = 2/10 =0,2. Olgu sündmus A2 rohelise kuulikese järel saadakse sinine kuulike, P(A2|A1) = 3/9 =0,33. Olgu sündmus A3 rohelise ja sinise kuulikese järel saadakse punane kuulike, P(A3|A1 A2) = 5/8 =0,625. Kasutame tõenäosuste korrutamise lauset P(A1 A2 A3) = P(A1)P(A2|A1)P(A3|A1 A2) = 2/10 * 3/9 * 5/8 = 0,042. Näide 10. Olgu tegemist partiiga, milles on 50 detaili, kusjuures 45 neist detailidest on korras, 5 aga on defektiga. Sellest partiist valitakse juhuslikult 2 detaili. Milline on
energeetiliste tasemetel. Vastavate energiatasemete muster on iseloomulik igale aatomitüübile keemilisele elemendile. Elektroni üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale kiirgab aatom valguskvandi energiaga hf = E2 - E1 Kus E2 ja E1 on vastavate tasemete energiad. Energiat mõõdetakse erilistes ühikutes elektronvoltides [eV]. Kehtib seos: 1eV =1,6 10 -19 J Energiatasemete skeem Kuulikese potentsiaalne Energiatasemed aatomis energia trepil Ergastamine Mehaanikakursusest on teada, et kehale potentsiaalse energia lisamiseks tuleb tööd tehes kehale juurde anda energiat. Sama kehtib ka aatomite puhul. Aatomile saab energiat juurde anda mitmel viisil: ·Kiiritada aatomeid valgusega ·Lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega ·Ainet kuumutades Kui juhtida külmast gaasist läbi valgust, siis tekib nn. neeldumisspekter
madalamale kiirgab aatom valguskvandihf =E -E energiaga 2 1 Kus E2 ja E1 on vastavate tasemete energiad. Energiat mõõdetakse erilistes ühikutes elektronvoltides [eV]. Kehtib seos: -19 1eV =1,6 10 J 22.11.12 14 Energiatasemete skeem Kuulikese potentsiaalne Energiatasemed aatomis energia trepil 22.11.12 15 Ergastamine Mehaanikakursusest on teada, et kehale potentsiaalse energia lisamiseks tuleb tööd tehes kehale juurde anda energiat. Sama kehtib ka aatomite puhul. Aatomile saab energiat juurde anda mitmel viisil: ·Kiiritada aatomeid valgusega ·Lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega ·Ainet kuumutades
suvaliselt valitud voolujoont tingimus: v2/2+gh+p=const. seda nim. Bernoul-li võrrandiks. Ehkki võrrand on tuletatud ideaalse vedeliku jaoks, kehtib ta küllalt hästi ka reaalsete vedelike puhul, kui sisehõõrdumi-ne nendes on väike. (joon.3) §39. Harmoonilised sumbumatud võnkumised. Vaatleme süs., mis koosneb vedru otsas rippuvast kuulikesest massiga m. Tasa-kaaluasendis on kuulikesele mõjuv raskusjõud mg tasakaalustatud elastsusjõu klo poolt: mg=klo . Hakkame kuulikese nihkumist tasak. asendist isel.-ma koordinaadiga x, kusjuures telg x on suuna-tud vertikaalselt alla ning selle nullpunkt ühtib kuulikese tasakaalu-asendiga. Kui nihutada kuulike tasakaaluasendist x võrra kõrvale, siis vedru pikeneb lo+x võrra ning resultantjõu projektsioon teljel x (tähistame selle x-i f-ga) omandab väärtuse f= mg-k(lo+x). Arvesta-des tasak.tingimust, saame f=-kx. Miinusmärk valemis tähendab seda, et hälve ja jõud on vastassuunalised: kui
Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirus muutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. Harmooniliste võnkumiste ja ringliikumiste vaheline seos-Hõbedane kuulike liigub ringjoonel ühtlase kiirusega vastu kellaosuti suunda. Kuuli valgustatakse vasakult poolt nii, et valguskiirte suund on paralleelne ringjoone tasandiga. Paremale on asetatud valge ekraan, millel võib jälgida kuulikese varju liikumist. On näha, et vari ekraanil liigub keskmisest asendist üles ja alla, s. t. võngub ümber keskmise asendi. Ekraanist paremal võngub vedru küljes teine kuulike. Selle kuulikese võnkumise periood on võrdne tiirleva kuulikese pöörlemise perioodiga. Animatsiooni jälgides võib öelda, et tiirleva kuulikese vari ja vedru otsa kinnitatud kuulike võnguvad ühesuguselt - järelikult toimuvad need võnkumised ühe ja sama seaduse järgi. 21.Sundvõnkumine.Resonants.
Kaust II lähtesituatsioon. 2010 1 10. Lisad Lisa1. Üldine Tarvastu valla mullastiku kaart Lisa 2. Välipäevik Lisa 3. Liimmonoliidid Muld ei tohi ühelgi etapil mureneda ega praguneda. Lõimis eristatakse järgmiselt (sulgudes lõimise lühend mullkaardil): liiv (l) - kuulikest ei saa veeretada, sest muld praguneb enne või pudeneb laiali saviliiv (sl) - mullast saab voolida kuulikese, kuid mitte vorstikest kerge liivsavi (ls1) - mullast saab voolida 2-3 mm jämeduse vorstikese, mis painutamisel murdub keskmine liivsavi (ls2) - vorstike painutamisel praguneb ja enne ringi moodustumist murdub raske liivsavi (ls3) - vorstikese saab painutada ringikujuliseks, kuid moodustuvad praod savi (s) - vorstikese saab vabalt painutada ringikujuliseks Seega, kui õnnestub mullast voolida vorstike ja seda natuke ilma pragunemata painutada, siis on mulla lõimis taimekasvatuseks optimaalne
maakirve abiga. Kaeve asukoht oli tasasel, ülejäänud alast veidi kõrgemal kohal. Ala on kevadel kohati liigniiske, suvel aga kuiv. Metsakõdu horisont puudub. Huumushorisondi tüsedus on 30 cm, horisondi alumises kolmandikus esineb hulgaliselt kuni 10 cm läbimõõduga teravaservalisi kive. Horisont on hallikasmusta värvusega. Keemine algab kõrgemalt kui 30 cm, pH on 7,0. Mulla lõimiseks on saviliiv (sl), sest niiskest mullast saab veeretada kuulikese ja rullida 3-4 mm läbimõõduga nööri, mis puruneb ilma painutamiseta. Kaevest võetud mulla pangad purunevad sõrmede vahel kergelt, muld on liivane, kare, määrib käsi. A-horisondi üleminek on ebaühtlane. A-horisondile järgnevaks horisondiks on tugevasti rähkne sisseuhtehorisont B. Mustad A-horisondi jäljed ulatuvad läbi B-horisondi 60 cm sügavuseni. B-horisondi värvus on valkjas ja kollakashall. C-horisont algab 50 cm
D.I.s., Siseenergia 1 See töö saab süsteemi EPOT ks: Epot=kx2/2. Sundvõnkumised c2 Siseenergia on võrdne kõigi temasse N2.s võrrand kuulikese kohta -> mx=-kx -> Võnkumised, mida sooritatakse perioodiliselt y y' kuuluvate kehade siseenergiate summaga, x+20x=0, kus oomega 2=k/m Amplituud saab muutuva välisjõu mõjul
z J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 31 Joonis 4.17 Siin on varda otsas kuulike, see asetseb sfäärilises pesas. Varras võib vabalt pöörelda nii, et ümmargune kuulike pöörleb samaaegselt sfäärilises pesas. Pöörlemine mitte kuidagi takistatud ei ole. Kuid see pöörlemine toimub nii, et kuulikese keskpunkt jääb kogu aeg ühte ja samasse punkti paigale. Kuulikese keskpunkt ei liigu mitte kunagi ja ei saa ruumis mitte üheski suunas mitte natukestki liikuda. Sellise sideme näiteks on kerakujuline kand, mille abil kinnitatakse fotoaparaat statiivi külge. Sfäärilise šarniiri (liigendi) reaktsioonjõul võib olla mistahes suund. Ette pole teada ei
Füüsikaline väli on materiaalne objekt, mille kaudu aineosakesed mõjutavad üksteist. Välju iseloomustatakse väljatugevusega. Väljatugevus on jõud millega väli mujutab väljas asuvaid ainepunkte Homogeene väli- vektorid on igast ruumipunktis ühesugused suuruse ja suunaga Tsentraalne väli väli mille vektorite pikendused lõikuvad tsentraal punktis 9) Trammi laes ripub niidi otsas kuulike, pidurdamise vältel muutub t=3s jooksul kuulikese kiirus 6 km/h võrra, Leida kõrvalekaldenurk trossi vertikaalasendist ? IV 1) Mida nimetatakse tsentraalseks põrkeks? Mis on põrkejoon ? Tsentraalseks põrkeks nimetatakse põrget kus põrke toimumise ajal on kehade massikeskmed põrkejoonel, tsentraalsel põrkel ei tule arvestada pöörlemise tekkimisega. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne 2) Nurkkiiruse ja joonkiiruse vektorseos ?
Tulemuseks saadud võrrand on diferentsiaalvõrrand (sisaldab tuletisi). Sellise võrrandi lahendid on funktsioonid lainefunktsioonid, mis kirjeldavad osakeste paiknemise tõenäosuslaineid. Potentsiaalibarjäär ja potentsiaaliauk Kui veerev kuulike kohtab oma teel kerget tõusu (pinnavolti), hakkab tema kiirus tõusul vähenema. Seejuures muutub tema kineetiline energia potentsiaalseks. Kui kuulikese algne kineetiline energia on suurem, kui voldi kõrgusega määratud potentsiaalne energia, siis veereb kuulike sellest üle. Vastasel juhul veereb tagasi, toimub peegeldumisele sarnane nähtus. Sellist mehaanilist pinnavolti nimetatakse energeetilisest seisukohast potentsiaalibarjääriks
· Savimullad taimetoitainete poolest rikkad, kuid kuivavad pikaldaselt ja on raskesti haritavad. Kuival ajal kattub savimuld koorikuga. Optimaalne harimisaeg on väga lühike. Sõrmeproov Võtame mulda, paneme väikesesse kaussi ja niisutame nii et vesi ei hakkaks vastu läikima (ei muutuks plastiliseks). Siis võtame mulla kätte ja proovime teha kuulikest. - kui kuulikest teha ei saa on tegemist liivaga - kui saab kuulikese aga 3 mm paksust nööri mitte on saviliiv - kui saa 3 mm paksuse nööri aga murdmisel kohe murdub- ( kerge) liivasavi - kui saab painutada peaaegu rõngasse aga ikkagi murdus-liivsavi 2 - kui saab painutada rõngasse aga tekkisid mõrad- liivsavi3 - kui saab rõnga ja mõrasid ei teki on savi. 9. Orgaanilise aine muundumised mullas. · Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline
· Elektriliselt isoleeritud süsteemi moodustavad elektrilaengu 2*10`-9 C. (-5)*10`-9C ja 10`-9C. Milline on süsteemi kogulaeng ? V: Q= Q1+Q2+Q3 Q=2*10`-9 + (-5)*10`-9 + 10`-9 =(-2)*10`-9C · Elektrooniliselt isoleeritud süsteemi moodustavad kaks ühesugust metallkuulikest, Neist esimelse on elektrilaeng (-7)*10`-8 C teisel 5*10`-8C Kuulikesed viidi kokkupuutesse ja eemaldati endisele kaugusele kui suur on kummagi kuulikese elktrilaeng laengute übmerjagamist ? V:Q1,2 = Q1+Q2/2 Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8 2.columbi seadus Coulombi seadus on elektrostaatika põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel mõjuva elektrijõu suuruse. Seadus sõnastatult: Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nede laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad Seadus valemina:
Võnkesageduse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: Võnkesüsteemiks nimetatakse süsteemi, mis koosneb vastastikmõjus olevatest kehadest ja milles võib esineda võnkumine. Võnkumise võib põhjustada: · elastsusjõud (kehtib Hooke´i seadus); · raskusjõud (kehtib gravitatsiooniseadus). 10 HARMOONILISE VÕNKUMISE VÕRRAND Kuulikese varju liikumist võib selgitada järgneva joonise abil: Siin liigub punkt P (kuulike eelmisel pildil) ühtlaselt kiirusega v mööda ringjoont raadiusega A vastu kellaosuti liikumise suunda. Punkti P projektsioon (kuulikese vari ekraanil) võngub vertikaalteljel üles-alla. Tasakaaluasendis 0 asub
7.Elektriliselt isoleeritud süsteemi moodustavad elektrilaengu 2*10`-9 C. (-5)*10`-9C ja 10`-9C. Milline on süsteemi kogulaeng ? V: Q= Q1+Q2+Q3 Q=2*10`-9 + (-5)*10`-9 + 10`-9 =(-2)*10`-9C 8.Elektrooniliselt isoleeritud süsteemi moodustavad kaks ühesugust metallkuulikest, Neist esimelse on elektrilaeng (-7)*10`-8 C teisel 5*10`-8C Kuulikesed viidi kokkupuutesse ja eemaldati endisele kaugusele kui suur on kummagi kuulikese elktrilaeng laengute übmerjagamist ? V:Q1,2 = Q1+Q2/2 Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8 2.columbi seadus Coulombi seadus on elektrostaatika põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel mõjuva elektrijõu suuruse. Seadus sõnastatult: Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nede laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad Seadus valemina:
Savi – saab käte vahel veeretada 3mm jämeduseks nööriks, mis rõngasse keeramisel ei pragune Raske liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keeramisel nöör praguneb Keskmine liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keerates nöör kõigepealt praguneb ning siis murdub Kerge liivsavi – saab voolida rõngaks, kuid rõngasse keeramisel nöör murdub Saviliiv – võimaldab endast peos vaid kuulikese veeretada, nööriks voolida ei saa Liiv – tavaliselt ei ole võimalik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali.Mulla orgaanilise teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. 10. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. mulla org aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1)õhustatus a)aeroobne lagunemine(kõdumine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid mis rohelistele taimedele toiduks. kiire
7) &x& + x = 0. m Tehes asenduse k (1.8) 02 = , m võime võrrandi (1.7) kirjutada kujul: &x& + 02 x = 0 . (1.9) Seega iseloomustab kuulikese liikumist teist järku lineaarne diferentsiaalvõrrand. 16 Lisa 3 Bakalaureusetöö retsenseerimine Retsensioon bakalaureusetööle koosneb järgmistest osades: · töö pealkiri ja autor; · retsensioon (teema aktuaalsus; sisuline ja vormiline korrektsus; teksti arusaadavus
Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali. 9. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks. Tähtsaim element on süsinik C.Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia
Rafineeritud oopium on must ja läikiva pinnaga ning sama lõhna ja maitsega, nagu on oopiumil (Narkootikumid 2004). Tavaliselt oopiumi suitsetatakse, kuid seda manustatakse pulbrina või joogina ka suu kaudu ning süstitakse (Narkootikumid 2004). Oopiumipiip on pikavarreline, tavaliselt bambusest, väikese savist kahaga. Suitsetatav oopium on sandu. Suitsetaja torkab nõela otsa väikese tükikese sandut ja kuivatab seda tulel. Seejärel vormib sandust sõrmede vahel kuulikese, mille asetab piibu kahasse (Narkoinfo 1996). Oopiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina ja kodeiinisisalduse tõttu köharohuna, oopiumi kasutatakse ka kõhulahtisuse korral. Oopiumi toodetakse tervishoiu vajadusteks, sest ta sisaldab mitut meditsiinis kasutatavat ainet, muu hulgas morfiini ja kodeiini (Narkootikumid 2004). 2.3.2 Morfiin Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist (Narkootikumid 2004). Morfiini kättesaamiseks mooni kupardest on mitmeid võimalusi
Siinjuures tuleb arvestada, C et kui vektor on suunatud punktist O risti joonise tasapinnaga otse vaataja poole (s.t x-telje positiivses asuunas), 2 kui vektor on suunatud risti v2 joonise tasapinnaga joonise taha (s.t x-telje negatiivses suunas).ANii punkt C kui ka kuulikese tsenter (tegelikult vaatame kuulikest ju kui punktmassi) liiguvad mööda ringjoonekujulist trajektoori. Kõverjoonelisel liikumisel on kiirendusel nii normaalkomponent kui ka tangentsiaalkomponent. Seetõttu a2 aC = aC + aC , a 2 = a 2 + a 2 (1.2)
Galilei taipas, et see väide ei pea alati paika. Olles üks esimesi, kes laialdaselt kasutas katselist meetodit, otsustas ta selle väite kummutamiseks teha katse kahe kaldpinnaga (joonis 2.1). h =0 Joonis 2.1 Ta võttis kaks kaldpinda, tegi need võimalikult siledaks ja lasi kuulikese alla veereda vasakpoolselt kaldpinnalt kõrguselt h. Jõudnud alla, hakkas kuulike tõusma mööda teist kaldpinda üles. Ilmnes, et ta tõusis seal täpselt kõrgusele h. Galilei muutis kaldenurka , kuid kuulike tõusis iga kord ikka samale kõrgusele h. Siit J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 5 järeldas Galilei, et kui võtta teise kaldpinna kaldenurga = 0 , siis kuulike liigub
( sin k 2 t ) Näide 4.12 Kuulike M, mille mass on 2 kg, visati maapinnalt vertikaalselt üles algkiirusega 20 m sek . Liikumise ajal mõjub kuulikesele ka takistusjõud, mis on võrdeline kiirusega, J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 39 võrdetegur on seejuures 0,04 g . Leida kuulikese liikumise võrrand ja keha ülesliikumise aeg. Lahendus Teeme joonise, asetades koordinaatide alguspunkti maapinnale ja suunates x-telje risti maapinnaga otse üles (s.t punkti liikumise suunas). Kuna liikumine toimub mööda vertikaalsirget, siis loomulikult tuleb raskusjõudu ka arvestada. Kuna siin on tegemist ühedimensionaalse x juhtumiga, siis
dx 1 1 = ln x + c = * 2 sin x * cos x (xm)`=mxm-1 z=sin2x=(- x sin z sin2x)-2*2sin*cos x (z-1)´=z -2 1.5.2. Matemaatiline pendel: See on idealiseeritud süsteem, mis koosneb raskusjõu mõjul venimatu niidi otsas võnkuvast kuulikesest, massiga m , mis loetakse punktmassiks, kuna kuulikese mõõtmed ei ole võrreldavad niidi pikkusega. Kuulike pannakse jõu f mõjul harmooniliselt võnkuma. Alghälvet põhjustava jõu tasakaalustab raskusjõud, kuna süsteem on praktiliselt mehaaniliselt isoleeritud,sellest tulenevalt seal mõjuvate konservatiivsete jõudude summaarne moment on võrnde nulliga. Järelikult pendli äärmises maksimaalses hälbe asendis paigalseisu hetkel on võrdesed võnkumise
sõrmeprooviga: Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali. 15. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. 3 Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks. Tähtsaim tunnuslik element on süsinik C. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest
või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine. *Adhesiooni näited on adsorptsioon, kleepumine ja tahkiste märgumine. *Kohesioon - vastastoimed vedeliku sees sarnaste molekulide vahel. *Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks elavhõbedakuulikese liikumisel mööda põrandat, viimasel puhul ületab elavhõbedakuuli kohesioonijõud põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu. *Vesi ja polaarsed vedelikud märgavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on he faasidevaheline koostoime( väike kontakti nurk). Teiselt poolt hüdrofoobsed ained tõukuvad eemale vett, aga võivad kergesti olla märgutud mittepolaarse vedelikuga. *Suspensioonide valmistamisel on väga oluline hüdrofoobsete ravimite märgumine. Hüdrooobne materiaal on väga raske dispergeerida(kehv märgumine). Pulber lihtsalt ujub vedeliku pinnal.
tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine. *Adhesiooni näited on adsorptsioon, kleepumine ja tahkiste märgumine. *Kohesioon - vastastoimed vedeliku sees sarnaste molekulide vahel. *Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks elavhõbedakuulikese liikumisel mööda põrandat, viimasel puhul ületab elavhõbedakuuli kohesioonijõud põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu. *Vesi ja polaarsed vedelikud märgavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on he faasidevaheline koostoime( väike kontakti nurk). Teiselt poolt hüdrofoobsed ained tõukuvad eemale vett, aga võivad kergesti olla märgutud mittepolaarse vedelikuga. *Suspensioonide valmistamisel on väga oluline hüdrofoobsete ravimite märgumine. Hüdrooobne materiaal on väga raske dispergeerida(kehv märgumine). Pulber lihtsalt ujub vedeliku pinnal.
vaatamata sellele, et paljud tarkvarapaketid pakuvad mõlemat võimalust. Traditsiooniline hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul pöörleb ja tema liikumisele reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on ühendatud kahe teineteisest 90o võrra pööratud anduriga, mis kuulikese pöördliikumise teisendavad elektrilisteks impullsideks (lihtsamalt öeldes on need hiire X/Y-suunalise liikumise andurid). Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil järgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis pöörlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid
pikkusteks 1korda1 cm kangideks. Kartulikange uhutakse külma veega ja nõrutatakse ning tihendatakse hoolikalt. Kartuleid praetakse 2 korda: esialgne praadimine 17C kraadi õlis 4-5 minuti, nõrutamine. 2. Enne serveerimist 180C kraadi juures 2 minutit, nõrutatakse, maitsestatakse soolaga. 4. Kartulipüree-Kooreta keedetud kartulitele jäetakse osa keeduvett alles ja püreetakse ning maitsestatakse. 5.Pariisi kartul- toorestest kartulitest võetakse kuulikese läbimõõduga 1,5cm ja praetakse need kas toorelt või veidi aega keedetult kuldpruuniks. Serveeritakse praetud liha- või linnuroogade lisandiks. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2. roa valmistamist lehekülg 200 Eestis kalad: Ahven, kilu, räim, angerjas, lõhe, lest. Kalapikkpoiss Kalakotlet- Valmistatakse hakkmass, vormitakse kotleti kuju ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse praeahjus.
annaabi.ee 
