Mehaanika ja soojusõpetus ( seadused) (0)

Si põhiühikud : m,s(sekund), kg, mol, K( Kelvin ), A(Amper), cd( Kandela , valgustugevus)
Tuletatud ühikud: m/s, N
Abiühikud: rad, sr
Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel
Newtoni I seadus – kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju tasakaalustub, siis on see keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Newtoni II seadus – keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
Newtoni III seadus – kaks keha mõjutavad teineteist vastastikku jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdselt ühel sirgel mõjuvad, kuid vastassuunalised.
Gravitatsiooni seadus- Kaks keha tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga
Kepleri I seadus - Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike.
Kepleri II seadus- Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad .
See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis.
Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem.
Mida lähemal on planeet Päikesele, seda suurem on tema liikumiskiirus orbiidil
Kepleri III seadus - planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne keskmiste raadiuste kuupide suhtega
T = planeedi tiirlemisperiood
a = planeedi orbiidi suur pooltelg
Impulsi jäävuse seadus - suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv.
Seadus kehtib kõikide kehade ja osakeste kohta, alustades elementaarosakestest ja aatomitest ning lõpetades planeetide ja tähtedega. Seaduse kehtivuse tingimuseks on taustsüsteemi inertsiaalsus.
Impulsi jäävuse seadus – kui süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on null, on süsteemi kehade impulsside summa jääv suurus.

Hooke’i seadus – kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega:
Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.
Galilei relatiivsusprintsiip
- Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside kirjeldamisel samaväärsed.
- Üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise mehaanikaseadused ei muutu.
- Mitte mingisugused mehaanilised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle süsteemi liikumiskiirust.
Impulsimomendi jäävuse seadus- suletud süst. koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastandikmõjul jääv.
p1+p2+p3+…+pn= const
Stokes´i seadus
F = 6 π ɳ R v

• Fd hõõrdejõud ( N),
  
• η vedeliku sisehõõrdetegur [kg m-1 s-1]),
  
• R kuulikese raadius ( m)
  
• v kuulikese kiirus ( m/s).
  

Termodünaamika esimene seadus : kui ainehulk on jääv, siis süsteemi siseenergia muutus on võrdne süsteemile antud soojushulga ja süsteemi poolt tehtud töö vahega. Termo dünaamika I seadus näitab, et soojusprotsessides peab kehtima energia jäävus.
ΔU = Q − A,
Q on soojushulk , mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on A positiivne).
Termodünaamika II seadus – pole võimalik niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus on soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale.Või ka – on võimatu protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse võtmine mingilt kehalt ja selle täielik muundamine tööks.