Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika 1. KT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui valgusallika eripära?
  • Kus kasutatakse lasereid?
  • Millal aatom kiirgab kvandi?
  • Millal aatom neelab kvandi?
  • Kuidas saadakse erineva juhtivustüübiga pooljuhte?
  • Millega tegeleb kvantmehaanika?
  • Mille EI TEA mida sinu arvates tähendab aatomimudel?
  • Miks tekkis teadusharu kvantfüüsika?
  • Miks on laseri valgus silma langedes ohtlik?
  • Miks ei ilmne laineomadused näiteks kolmukübeme korral?
  • Mida tähendavad kvantfüüsikas täpsuspiirangud?
milline sisu on kvantfüüsikas mõistel orbitaal ?-  elektroni liikumistrajektoori ümber tuuma – energia tasemele vastav seisulaine. mispoolest eristub luminesents teistest valgustekke ilminguist? – luminesentsi valgustekke põhjuseks ei ole keha hõõgveli kuumutamine . milles seisneb laseri kui valgusallika eripära? – laseris sunnitakse aatomeid sähvatama kooskõlastatult, koherentselt. Seeläbi on laseri kiirgusvihus valgus koherentne,  monokromaatne ning suunatud kitsasse vihku. kus kasutatakse lasereid? – meditsiin (silma operatsioonid ), holograafia, laserprinterid, laserplaadid, laserplaadi mängijad. kas statsionaarsetel orbiitidel tiirlevad elektronid kiirgavad elektromagnetlaineid? mida uuriti Rutherfordi katses?- Ei kiirga, uuriti aatomi ehitust, ruumikasutust – elektronide ja tuuma paiknemist. Kirjelda Bohri aatomimudelit .- aatomi planetaarmudel , mida on täiendatud Bohri postulaatidega: 1. Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga. 2. Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti . miks kasutatakse füüsikas sageli mudeleid: - on lihtsam, selgem ja vahel ka ainuvõimalik et kirjeldada mingit katset. Originaaliga sarnane funktsioneerimise süsteem või otseselt originaaliga samastuv. Millal aatom kiirgab kvandi ?-elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile. Millal aatom neelab kvandi?- el üleminek väiksema energiaga orbiidilt suuremale. Mille poolest erineb pooljuhtide takistuse temperatuurist sõltuvus metallide omast?-metallide puhul soojenedes takistus kasvab. pooljuhtidel seevastu on vaja energiat ( soojus või valgus), et elektronid saaksid siirduda valentsustsoonist juhtivutsooni. Kuidas saadakse erineva  juhtivustüübiga pooljuhte?n- pooljuht -kristallvõresse viidud nn. doonorlisand nt. fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülekanne elektron jääbki kristalliga vabalt liikuma. p-pooljuht- lisandi nt. boori aatomil on üks elektron vähem, kui ränil –alumises täidetud tsoonis tekib vaba koht(nn . auk), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest. Millega tegeleb kvantmehaanika? – tegeleb laineomadustega mikroosakeste ja nende kogumike käitumist käsitleva füüsikaga. Mida tähendavad kvantfüüsikas täpsuspiirangud? – on osakest iseloomustavaks suuruste paari, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega; ühe minimaalne mõõte viga on pöördvõrdeline teise suurima mõõteveaga. nt  impulss ja koordinaat, energia ja aeg. Miks metallid on head elektrijuhid?-metallidel puudub keelutsoon , valents ja juhtivustsoon kattuvad osaliselt.  aatomituum avastati ja plantetaarmudelini jõuti – vaadeldes alfaosakeste hajumist metallkilelt. laseri tööks on vaja –  stimuleeritud kiirgust ja pöördhõivet. elektronide laineloomust näitab see, et- kaht kõrvutist pilu läbinud elektronide kimbud võivad teineteist mitte üksnes tugevdada vaid ka nõrgendada. pöördhõive tähendab -   seisundit , milles aatomikogumis on ülekaalus ergastatud aatomid .  mida täpsemalt oleme mõõtnud mikroosakese asukohta , seda ­EI TEA. laseri rakendamiseks holograafias on oluline tema kiirguse koherentsus. stimuleeritud kiirgus tekib, kui ergastatud aatomeid mõjutada sobiva lainepikkusega valgusega. elektroni tiireldes ringorbiidil tuuma ümber muunduvad tema leiulained seisulaineteks, mille EI TEA. mida sinu arvates tähendab aatomimudel ?-  mudel, kuhu on paigutatud aatomituum ja aatomid ning nende korrapära ning omavahelised suhted. see on mudel, kus kõik toimub seaduspäraselt ning kõrvamõjutajad puuduvad. kuidas tekib pn-siirdel vahelduvvoolu alandav tükkekiht? - ja + elektronid eemalduvad teineteisest (joonis) miks tekkis teadusharu – kvantfüüsika? kuna avastati lained ja hakati neid lähemalt uurima  miks on laseri valgus silma langedes ohtlik? sest valgus on koondatud ühte punkti, ega haju ja see kahjustab kudesid kui liiga pikalt ühte kohta on suunatud. milline sarnasus on trepist alla veereva kuulikese energia ja kiirgava aatomi energia muutuste vahel? mõlema energia väheneb astme võrra. Mille poolest erineb pooljuhtide takistuse temperatuurist sõltuvus metallida omast? pooljuhtides kasvab juhtivus soojendes järsult, metallides soojendes kasvab takistus. miks tehakse füüsikas vahet mikro ja- makromaailma vahel? Klassikalise füüsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral. Miks osutus planetaarmudel vastuvõetamatuks? mitte aatomi, vaid ümber selle tuuma tiirlevad elektronid.Miks ei ilmne laineomadused näiteks kolmukübeme korral? EI TEA. Milline sisu on mõistel elektronpilv ? Elektronide kiire liikumise tõttu tekkinud negatiivse laenguga pilv. Mida tähendavad kvantfüüsikas täpsuspiirangud? Osakest iseloomustavaid suuruste paare ei saa ühtaegu määrata suvalise täpsusega. Suurendades ühe määramise täpsust, kaotame teise täpsuse. Täpsuspiirang tuleneb otseselt osakeste laineloomusest. 
Füüsika 1-KT #1 Füüsika 1-KT #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sander Gansen Õppematerjali autor
(prima)

Sarnased õppematerjalid

Aatomifüüsika kõkkuvõttev esitlus
36
ppt

Aatomifüüsika kõkkuvõttev esitlus

kogumit nimetatakse elektronkihiks. · Peakvantarvule n vastavas elektronkihis saab olla maksimaalselt 2n2 elektroni. Bohri aatomimudel (demo) · Energianivoo ­ peakvantarvule n vastav energeetiline väärtus. · Ühelt energianivoolt teisele minekuga on seletatav ka joonspektrite teke. Vesiniku aatomi energianivood: Kvantmehaanika teke ja põhiideed · Kvantmehaanika e. lainemehaanika on laineomadustega mikroosakeste ja nende kogumite käitumist käsitlev füüsika osa. Kvantmehaanika põhiideed · Kvantmehaanika teoreetiliseks aluseks on Schrödingeri võrrand ­ diferentsiaalvõrrand, mille kaudu saab arvutada leiulaine (mikroosakese leiutõenaosust määravad lained) sõltuvuse koordinaatidest ja ajast, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. Erwin Schrödinger Kvantmehaanika põhiideed · Mikroosakeste laineomadustest tulenevad neile siseomased täpsuspiirangud

Füüsika
AATOMIFÜÜSIKA
4
doc

AATOMIFÜÜSIKA

Mida väidab vastavusprintsiip? - Mikromaailma täpsuspiirangud  asukohta ja impulssi ei saa samaaegselt määrata, ( ühte punkti koondunud lainel on lõpmata väike lainepikkus ja seega lõpmata suur impulss). Mingile ajahetkele vastavat mikroosakese energiat ei saa täpselt määrata; mikroosakeste energiat saab määrata kui kiirgus kestab lõpmata kaua - Tõrjutusprintsiip  aatomis ei tohi olla täpselt ühesuguse kvantarvuga nelikuid. - Vastavusprintsiip kvantmeh ja klassikaline füüsika annavad neil piirjutudel, mil nad on üheaegselt rakendatud ühesuguseid tulemusi. 17. Mida iseloomustab peakvantarv? Orbitaalkvantarv? - Peakvantarv  määrab elektronide kõige tõenäosema kauguse tuumast, eristab radiaalselt levivaid seisulaineid, tähis nm väärtuseks suvaline arv, määrab energiavoo, kuhu elektron kuulub - Orbitaalkvantarv  määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal – seisulaine

Aineehitus
Aatomfüüsika küsimused
2
doc

Aatomfüüsika küsimused

Mida väidab vastavusprintsiip? - Mikromaailma täpsuspiirangud asukohta ja impulssi ei saa samaaegselt määrata, ( ühte punkti koondunud lainel on lõpmata väike lainepikkus ja seega lõpmata suur impulss). Mingile ajahetkele vastavat mikroosakese energiat ei saa täpselt määrata; mikroosakeste energiat saab määrata kui kiirgus kestab lõpmata kaua - Tõrjutusprintsiip aatomis ei tohi olla täpselt ühesuguse kvantarvuga nelikuid. - Vastavusprintsiip kvantmeh ja klassikaline füüsika annavad neil piirjutudel, mil nad on üheaegselt rakendatud ühesuguseid tulemusi. 17. Mida iseloomustab peakvantarv? Orbitaalkvantarv? - Peakvantarv määrab elektronide kõige tõenäosema kauguse tuumast, eristab radiaalselt levivaid seisulaineid, tähis nm väärtuseks suvaline arv, määrab energiavoo, kuhu elektron kuulub - Orbitaalkvantarv määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal ­ seisulaine

Füüsika
Füüsika kordamine
3
doc

Füüsika kordamine

kuldplaadilt. Järeldus: Thomsoni aatomimudel ei ole õige, laiali olev positiivne laeng ei suuda alfaosakesi hajutada,seepärast peab pos laeng olema kitsas piirkonnas ­ TUUMAS. 3. Planetaarne aatomimudel: T ­ 10-13cm A - 10-8cm. Mudeli positiivsus: selgitab hästi aatomi ehitust. Negatiivsus: ei selgita aatomi püsivust. Ringjooneliselt liikuv elektron liigub kiirendusega ja seepärast peaks ta kiirgama kogu aeg energiat ja aatom peaks lakkama olemast . See on klassikaline füüsika käsitlus. 4. Bohri postulaadid: 1)bElektron liigub aatomis ainult kindlatel orbiitidel. Kindlatel orbiitidel elektron energiat ei kiirga. 2) Elektroni üleminekulnühelt kindlalt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab energiat kindlate portsionite kaupa. 5. Kvantimistingimus: lubatud raadiuste väärtused tulenevad Bohri arvates kvantimistingimustest. Sõnastus: liikumishulga moment on jääv suurus. mvr ­ liikumishulga moment. m ­ elektroni mass, v-

Füüsika
Aatomi- ja tuumafüüsika
39
ppt

Aatomi- ja tuumafüüsika

Mikro ja makro 22.11.12 2 Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. 22.11.12 3 Aatomi ehitus ja kvantfüüsika Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile. Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks. Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte -osakestega. Katse käigus avastati, et osad -osakesed põrkusid plaadilt tagasi

Füüsika
Füüsika arvestuse kordamine 11 klass-viimane teema
8
docx

Füüsika arvestuse kordamine 11.klass, viimane teema

· Millal avastati elektron? Iseloomusta elektroni. Elektron avastati 1897 aastal Thomson'i poolt. Elektron on väga väike, negatiivse elementaarlaenguga fundamentaalosake. · Iseloomusta aatomi tuuma. 1911.aastal avastas Rutherford aatomi tuuma. Aatomi tuum on positiivse laenguga ja mõõtmetelt väga väike. Enamus aatomi massist on kogunenud aatomi tuuma. · Mis on elementaarlaeng? Millistel osakestel, millise laenguga esineb? Elementaarlaeng on väiksem iseseisvalt eksisteeriv laeng 1,6x10-19 C Esineb prootonitel (positiivne) ja elektronidel (negatiivne) · Milline on aatomi planetaarmudel? Aatomi planetaarmudel on aatomi ehituse võrdlus päikese ja planeetide/taevakehadega. Aatom on tuumas keskne nagu päikesesüsteemis päike ning igal erineval tasandil tiirlevad ümber aatomi elektronid (planeedid ümber päikese). · Kuidas on seotud elektronide üleminekud aatomis neeldumise ja kiirgus spektriga? Spektri joonte paigutuses esineb

Füüsika
Aatom
56
ppt

Aatom

AATOMI JA TUUMAFÜÜSIKA 12. KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Aatomi ehitus ja kvantfüüsika Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile. Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks. Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte -osakestega. Katse käigus avastati, et osad -osakesed põrkusid plaadilt tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng

Füüsika
Thomsoni-rosinakukkel-ja Rutherfordi aatomimudel
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

vahega. 2 Niels Hendrik David Bohr s. 7.oktoobril 1885.a. Kopenhaagenis füsioloogiaprofessori peres. Üliõpilasena sai ta 1907.a. Taani Kuningliku Akadeemia kuldmedali vedelike pindpinevise eksperimentaalse uurimise eest, 1911.a. doktoritöö metallide elektronteooriast ( I = e n S v ! ). 1912.a.Manchesteri Rutherfordi juurde, kus seletus aatomi kvantiseerimise kohta. 1921.a. loodi Kopenhaagenis teoreetilise füüsika instituut, kus kujunes välja taani füüsikute koolkond, milles töötasid N.B. assistentidena W.Pauli, W.Heisenberg jt. ning stazeerisid E.Schödingen, L.Landau jt. 1922 Nobeli preemia teenete eest aatomi ehituse uurimisel. Temalt tuumafüüsikas vahetuuma teooria, vastavusprintsiip, täiendusprintsiip, tuuma tilgamudel, tuumade lõhestumise teooria.Tema vend Harald, kes oli hea lektor, seletas : " Mina püüan seletada ettekandes seda, millest ma ka varem olen

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun