Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrostaatika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis liiki elektrilaenguid esineb looduses?
  • Millest sõltub elektrivälja mõju laengule?
  • Mis tekitab elektrivälja?
  • Mis toimub kehade elektriseerimisel hõõrumise teel?
  • Millest ja kuidas sõltub laengutevaheline mõjujõud?
  • Mida tähendab et pinge on a360V b 36 V c12 V?
Arvestus “ Elektrostaatika”
Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud:
elektrilaeng : q/1C(kulon) jõud: F/ 1N( njuuton ) elektrivälja tugevus: E / 1C/N kaugus laengust: r/ pinge: U/ 1V/(volt) töö elektriväljas: A/ J(džaul) elektrimahtuvus : C/ 1F(farad) elektrivälja energia: E/ N(njuuton) elektrivälja potensiaal : sabaga p/ 1V(volt)
Valemid:
elektriväljatugevus: E( vektor )= F(vektor)/q punktlaengu elektriväljatugevus: E= k*q/r ruuduga laengutevaheline mõjujõud: F= q1*q2/ r ruuduga töö elektriväljas: A= E*q*s elektriline pinge: U= A/q elektrivälja potensiaal: sabaga p= Ep/q elektrimahtuvus: C= q/U elektrivälja energia: Ep= E*q*d
Seadused ja printsiibid :
Coulumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. F= k*q1*q2/r ruuduga
Elektrilaengu jäävuse seadus: Elektriliselt iselooritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
Superpositsiooniprintsiip elektriväljas: Superpositsiooni kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga . S.t E- vektorid tuleb liita geomeetriliselt.
Põhimõisted:
Elektrilaeng- Laetud osakeste kogum.
Elektriväljatugevus- Jõud, mis mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale.
Potensiaal- Näitab, kui suur on elektrivälja punktis ühikulise positiivse laenguga keha pot. Energia.
Pinge- Kahe punkti potensiaalide vahe
Elektrimahtuvus- Kehade laadumisvõime
Väli- Jõu võimalikkus
Elektrivälja jõujoon- Mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat.
Kondensaator - Kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks.
Mis liiki elektrilaenguid esineb looduses? Nende vastasmõju.
Positiivsed ja negatiivsed laengud . Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad.
Millest sõltub elektrivälja mõju laengule? Kuidas?
Mis tekitab elektrivälja? Elektrivälja põhiomadus.
Laengute vaheline vastastikmõju. Teineteise suhtes paigalseisvate laetud kehade vahel tekib vastastikmõju.
Millist mõju avaldab elektriväljale: a) aine, b) dielektrik, c) elektrijuht .
Homogeense elektrivälja tunnused.
Elektrivälja tugevus on igas ruumpunktis ühesugune.
Jõujooned algavad + laengult ja lõpevad – laengul .
Mis toimub kehade elektriseerimisel hõõrumise teel? Miks laaduvad kehad erimärgiliste laengutega?
Nende vastastikusel hõõrdumisel tekib nende vahel elektrijõud. Nende vahel tekib tõmbejõud.
Millest ja kuidas sõltub laengutevaheline mõjujõud? Selgita.
Sõltub laengute suurusest (kui sama laeng siisjõud +, erilaeng siis jõud-)
laengutevahelisest kaugusest(Kui kuulikeste läbimõõt on vahekaugusele lähedane, siis samanimeliselt laetud kehad asetuvad kummagi kuulikese sellisesse ossa , mis jääb teisest kuulist võimalikult kaugele)
ainest(jõud on suurim vaakumis , kuid peaaegu samasuur on ta ka õhus)
Mida tähendab, et pinge on a)360V, b) 36 V, c)12 V?
a) Tähendab, et 1C suuruse laengu ümberpaigutamiseks tehakse tööd 360J
b) Tähendab, et 1C suuruse laengu ümberpaigutamiseks tehakse tööd 36J
c) Täehndab, et 1C suuruse laengu ümberpaigutamiseks tehakse tööd 12 J
Elektriväljade kujutamine joonistel.
Elektrostaatika #1 Elektrostaatika #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mart Mets Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Elektrostaatika
3
odt

Elektrostaatika

ELEKTROSTAATIKA Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud: Valemid: Elektrilaeng q C - kulon Elektrivälja tugevus E=F/q Jõud F J ­ dzaul Punktlaengu elektrivälja E=k*(q/r2) tugevus Elektrivälja E N/C ­ njuutonit kuloni Laengutevaheline mõjujõud F=k*(q1*q2/r2) tugevus kohta Kaugus laengust r M ­ meeter Töö elektriväljas A=Es=Eqs Pinge U V ­ volt (J/C) Elektriline pinge U=A/q Töö elektriväljas A J ­ dzaul Elektrivälja potensiaal fii=Ep/q Elektrimahtuvus C F ­ farad (C/V) Elektrimahtuvus C=q/U Elektrivälja Ee Elektrivälja energia Ee=CU2/2 energia Elektrivälja fii V ­ volt (J

Füüsika
11-klassi füüsika konspekt
11
pdf

11. klassi füüsika konspekt

Milline on süsteemi kogulaeng ? V: Q= Q1+Q2+Q3 Q=2*10`-9 + (-5)*10`-9 + 10`-9 =(-2)*10`-9C · Elektrooniliselt isoleeritud süsteemi moodustavad kaks ühesugust metallkuulikest, Neist esimelse on elektrilaeng (-7)*10`-8 C teisel 5*10`-8C Kuulikesed viidi kokkupuutesse ja eemaldati endisele kaugusele kui suur on kummagi kuulikese elktrilaeng laengute übmerjagamist ? V:Q1,2 = Q1+Q2/2 Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8 2.columbi seadus Coulombi seadus on elektrostaatika põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel mõjuva elektrijõu suuruse. Seadus sõnastatult: Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nede laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad Seadus valemina: Fe ­ kq1q2/r2e kus F(N) ­ punktlaengute vahel mõjuv elektrijõud mis on suunatud piki laenguid ühendavat sirget

Bioloogiline füüsika
11-Klassi Füüsika
12
odt

11. Klassi Füüsika.

Milline on süsteemi kogulaeng ? V: Q= Q1+Q2+Q3 Q=2*10`-9 + (-5)*10`-9 + 10`-9 =(-2)*10`-9C 8.Elektrooniliselt isoleeritud süsteemi moodustavad kaks ühesugust metallkuulikest, Neist esimelse on elektrilaeng (-7)*10`-8 C teisel 5*10`-8C Kuulikesed viidi kokkupuutesse ja eemaldati endisele kaugusele kui suur on kummagi kuulikese elktrilaeng laengute übmerjagamist ? V:Q1,2 = Q1+Q2/2 Q1,2 = (-7)*10`-8C+5*10`-8C/2 = -10`-8 2.columbi seadus Coulombi seadus on elektrostaatika põhiseadus mis võimaldab määrata kahe punktlaengu vahel mõjuva elektrijõu suuruse. Seadus sõnastatult: Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nede laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kaugse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad Seadus valemina: Fe ­ kq1q2/r2e kus F(N) ­ punktlaengute vahel mõjuv elektrijõud mis on suunatud piki laenguid ühendavat sirget

Füüsika
Elektrostaatika
1
doc

Elektrostaatika

Elektriväli-teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikumõju vahendaja,columbi seadus(F= k q1q2/ r2)El.välja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E= F/q E-elektrivälja tugevus (V/m) F-jõud(N) q-laeng(c) F= q1q2/Er2, njuuton kuloni kohta on sellise el.välja tugevus, milles punktlaengule suurusega 1C mõjub 1N,el.välja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat, positiivse punktlaengu e-vektor on suunatud laengust eemale, elektrivälja superpositsiooni printsiip-selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga, homogeenne on selline elektriväli mille väljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama. Jõujooned on paralleelsed ja sirged, Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest A=F*s*cosa. AeEp=m*g*h)=A=E*q*d. A-töö(J) E-elek

Füüsika
ELEKTROSTAATIKA
1
odt

ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER 1. AT 11. kl 1. Sõnasta Coulomb'i seadus, kirjuta seaduse kohta valem + selgitus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnas, kus laengud paiknevad. q1 q 2 Nm2 F =k Kus k =9109 r2 C2 F ­ laengutevaheline jõud (N), q1;q2 ­ laengud ©, ­ suhteline dielektriline läbitavus, r ­ laengute vahekaugus (m) 2. Kirjuta laengutevahelise jõu arvutamise valem SI-süsteemis, kui laengud ei asu vaakumis. Selgita tähtede tähendused ja kirjuta vastavad ühikud. q 1 °q 2 -12 C2 F= Kus 0=

Füüsika
Füüsika küsimuste vastused
2
doc

Füüsika küsimuste vastused

1. Milles seisneb keha elektriseemine? Mis elektriseerimise käigus kehas toimub? Keha elektriseerimine seisneb selles, et kehale antakse elektrilaeng, kas negatiivne või positiivne. 2. Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)? Kui kehal positiivne laeng, siis ta kas vastavalt tõmbub või tõukub. Kui laengut pole püsib keha paigal. 3. Mida nimetatakse elementaarlaeguks ja mis on selle kandjaks? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus. Elementaarlaengu kandjateks on elektronid. 4. Milline on sõna ,,elektrilaeng" tähendus? Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 5. Defineeri laenguühik 1 C. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? Kahte liiki laengud: positiivsed ja negatiivsed. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub t?

Füüsika
Füüsika teooria
1
docx

Füüsika teooria

toota tagavaraks. Laetud kehad ja osakesed: elektrilaengu olemasolu vähendab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaeng omab: 1)elektrone- laengu tähis ­e 2)prooton- +e 3)kvargid 4)ioonid +-ne, kus n=1,2,3... Makrokehadele elektrilaengu ülekandmist nim. Elektriseerimiseks. Enamus elektriseerimisi on põhjustanud elektronide üleminekust ühest kehast teisse. See võib toimuda löögi tagajärjel, puutel jne. Ka suure keha laeng saab olla +-ne elementaarlaeng. Elektrostaatika põhiseadused: 1)laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 2)Coulombi seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Valem: F=kq 1 q2/Er2 Elektriväli: on laenguid ümbritsev mateeria, millel pole massi, värvust, lõhna jne. Kuid teatud hulk energiat, mille arvel võib väli teha tööd- nihutada teisi laenguid

Füüsika
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõjude uurimisega
2
docx

Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõjude uurimisega

Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõjude uurimisega Coloumbi seadus:kaks punktmassi mõjutavad üksteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöödvõdeline laengute vahelise kauguse ruuduga F=K*q1*q2/r2 Punktlaeng-laetud kehad, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahe kaugusega K=arvuliselt jõuga, mis mõjub vaakumis kahe teineteisest ühe meetri kauguselt paikneva punktlaengu 1C vahel Epsilon0=8,85*10-12C2/N*m2 Füüsikalist suurust, mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud ainest nim aine dielektriliseks läbitavuseks Lähimõju teooria-selle järgi toimub vastastikmõju mingi vahendaja kaudu Kaugmõju teoria-kaks keha suudavad mõjutada teineteist läbi tühjuse C=3*108m/s Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aine osakeste vastastikmõju ning omab energiat Elektrostaatiline väli- liikumatute elektrilaengute poolt tekitatud väli E=F/q Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud m?

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun