Praktikum 15. Töö teoreetilised alused + tabel (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Füüsika I Praktikum 15 - STOKES´I MEETOD

Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 15 OT allkiri: STOKES´I MEETOD Töö eesmärk Töövahendid Vedeliku sisehõõrdeteguri Klaasanum uuritava määramine toatemperatuuril. vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, areomeeter. Töö teoreetilised alused Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F = S dx , (1) kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S-

Füüsika

6

doc

STOKES´I MEETOD

Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 15 OT STOKES`I MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine Klaasanum uuritava vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, toatemperatuuril mõõtejoonlaud, areomeeter Töö teoreetilised alused:  Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisel üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erivevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F =S (1) dx - sisehõõrsetegur

Füüsika

15

doc

Füüsika I eksami piletid

§38. Bernoulli võrrand. Vedeliku iga osakese energia koosneb kin. energiast ning pot.energiast Maa raskusväljas. En. juurdekasv avaldub: E=((Vv22/2)+Vgh2)-((Vv12/2)+Vgh1). Ideaalses vedelikus sisehõõrdejõud puuduvad, seepärast peab energia juurdekasv olema võrdne tööga, mille sooritavad rõhumisjõud. Rõhumisjõud voolutoru seintele on risti toru seinaga selle igas pun-ktis, seega nad antud juhul tööd ei tee. Nullist erinev on ainult lõige-tes S 1 ja S2 rakendatud jõudude töö. See töö A= p 1S1l1-p2S2l2 = =(p1-p2)V. Võrrutanud avaldised E ja A, jaganud saadud võrrandi liikmed V-ga ning kandnud ühesuguste indeksitega suurused ühele võrrandipoolele, saame: v1 /2+gh1+p1=v2 /2+gh2+p2. Lõiked S2 ja S2 olid võetud suvaliselt, seepärast võib väita, et voo-lutoru igas lõikes on 2 2 avaldise v2/2+gh+p väärtus ühesugune. Võrrand on päris täpne ainult lõikepinna S läheduses nullile, s.o. kui voolutoru

Füüsika

19

pdf

Hüdraulika teoreetilised alused ja Füüsikalised suurused

Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2 Hüdraulika teoreetilised alused Raskusjõud = mass × raskuskiirendus 2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna süsteemis on kilogramm

Hüdroõpetus

23

pdf

Keemiatehnika alused

T ­ temperatuuride erinevus (protsessi liikumapanev jõud), K (sobib ka °C). Antud juhul valemit kasutades saame kä Massiläbikanne on kirjeldatav üldjuhul järgmise võrrandina:  N = K A c, (2.15) kus N on materjali voog, mol s-1, K - poportsionaalsuskoefitsient (antud juhul massiülekandetegur) m s-1, A ­ massiläbikandepind, m2, ning c ­ kontsentratsioonide erinevus (protsessi liikumapanev jõud), mol m-3. 3. HÜDRAULIKA ALUSED 3.1 Põhimõisted hüdraulikas Fluidum on aine, mis ei allu jäävale deformatsioonile ning muudab oma kuju. Praktiliselt fluidumiks kutsutakse gaasilisi ja vedelaid aineid. Neid saab käsitleda koos ühe mõistena, kuna nemad käituvad väga sarnaselt kiirustel, mis ei ületa heli kiirust. Hüdromehhaanika on teadsuharu, mis uurib fluidumi tasakaalu ja liikumist, samuti fluidumi ja selles olevate tahkete osakeste vastasmõju.

Keemiatehnika

16

odt

Füüsika kordamisküsimused ja vastused

Plastsel põrkel muutub osa kehade kineetilisest energiast põrkel tekkiva jääva deformatsiooni tõttu teisteks energialiikideks, peamiselt soojusenergiaks. Absoluutselt elastsel põrkel säilib nii süsteemi impulss kui ka kineetiline energia. Pärast põrget taastuvad täielikult põrke vältel deformeeritud kehade kujud. On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu.Q=0 Mehaaniline töö ja mehaanika kuldne reegel Füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või kehade liikumiseks rakendatavat jõudu. A=F*s. Töö mõõtühik J (dzaul). KULDNE REEGEL- : nii mitu korda, kui võidetakse jõus, kaotatakse läbitud tee pikkuses. Võimsus A Võimsus tähisega P väljendab võimsus töö tegemise kiirust ühik W (watt) P=

Füüsika

15

doc

Hüdraulika I eksam

Püstuvus e. stabiilsus ­ ujuva keha võime vastu panna tasakaaluasendist välja viivatele jõududele ja taastada algasendit pärast nende jõudude mõju lakkamist. Püstuvus või olla absoluutne või suhteline. Absoluutne püstuvus ­ selle puhul paikneb ujuvkeha raskuskese allpool veeväljasurvekeset ja sellist keha ümber ajada ei saa. Selline püstuvus on allveelaevadel ja kiiljahtidel. Muud alused on suhteliselt püstuvad ning võivad ümber minna, kui kreen (külgkalle) ülemäära suureneb. Püstuda saavad vaid sellised alused, mille veealune osa ei ole ümmargune. Silindriline või kerajas ujuvkeha jääb sellesse asendisse, millesse ta keeratakse, sest väljatõrjeruum on alati ühesuguse kujuga. Tasakaal on labiilne. Suhteliselt püstuva ujuvkeha kallutamisel väljatõrjeruumi kuju muutub ja veeväljasurvekese nihkub uude asendisse.

Hüdraulika i

15

doc

Füüsika 1 kordamisküsimused

tasanurk radiaan rad m·m-1=1 ruuminurk steradiaan sr m2·m-2=1 sagedus herts Hz s-1 jõud njuuton N kg·m·s-2 rõhk, mehaaniline pinge paskal Pa N/m2 m-1·kg·s-2 energia, töö, soojushulk džaul J N·m m2·kg·s-2 võimsus, soojusvoog vatt W J/s m2·kg·s-3 potentsiaal, pinge, volt V W/A m2·kg·s-3·A-1 elektromotoorjõud (emj) elektriline mahtuvus farad F C/V m-2·kg-1·s4·A2

Füüsika

Kommentaarid (0)