ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI LOOGILISTEKS PÕHJENDUSTEKS, KESKMIST STIILI KUULAJATELE NAUDINGU PAKKUMISEKS JA ÜLEVAT STIILI KUULAJASKONNA EMOTSIONAALSEKS INNUSTAMISEKS..MAECENAS AUGUSTUSE RIKKAS SÕBER, KUTSUS MITMEID ANDEKAID AUTOREID, TOETAS RAHAGA.. VERGILIUS ANDEKAS POEET TEMA TEOS ,,AENEIS,, .TITUS LIVIUS TEGUTSES AUGUSTUSE VALITSUSAJAL. ÜKS TUNDUIM ROOMA AJALOOLANE..HAGIA SOPHIA KATEDRAAL KONSTANTINOOPOLIS ÜKS KÕIGE SILMAPAITVAM EHITUS SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONNAD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST.
Demagoogia Demagoogia on kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine emotsioonide ja vassimise kaudu. Ausas diskussioonis, väitluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale, et leida parim lahendus. Demagoogia puhul kasutatkse ära kuulajate nõrkusi, et panna neid uskuma väiteid, mis on kõnelejale kasulikud. Demagoogia võtteid on kasulik tunda, et neid märgata ja mitte lasta end mõjutada. Põhilised demagoogiavõtted on järgmised. 1
Mõjutamisvahendid Mõjutamisvahendi eesmärgiks on panna inimesed mõtlema, tundma või tegutsema eesmärgi päraselt. Nad peaksid muutma oma 1. seisukohti 2. või võtma omaks uue mõtteviisi Veenmisel on 3 kompnenti, mille klassikalised kreekakeelsed nimetused on: Pathos kannatused, tunded, emotsioonid; kuulajaskonna või lugejaskonna mõjutamine emotsionaalselt hingestatud esinemise kaudu Ethos (eetos) harjumused, kombed, iseloom; lähtub isikust; inimhinge moraalimõõde, autoriteedi läte Logos - lause, sõna või väide; mõistuspärane argumentatsioon Esineme filosoof, kes määratles mõjutamisvahendeid, oli Aristoteles. Ethose puhul peab Aristoteles silmas põhitähendus kõlblust, moraali.
DEMAGOOGIA Lühidal õeldes tähendab demagoogia hämamist, vahend poliitilise võimu saamiseks, rõhutades ebaloogilistele faktidele ja kuulajaskonna emotsioonidele. Demagoogia üks osa on retoorika, hea demagoog oskab väga ilmekalt ja veenvalt kõneleda, huvitavalt, et teda kuulataks.Ameerika sotisiaal kriitik Mencken on õelnud, et demagoog on isik, kes jutustab õpetusi mida teab valeks isikule, keda ta teab, et on idioot. Demagoogia enim levinud võtted on : inimesest lähtuv argument: viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant:
Jazz rock 1960.- 1970 aastate jazzi enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock. On täiesti loomulik, et 1950 aastate teisest poolest alanud rock 'n 'roll'i võidukäik, mis jätkus ka kuuekümnendatel , ei jätnud mõju avaldamata jazzile. Samas oli laia kuulajaskonna, eriti noorte huvi nihkunud jazzilt rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis. Ta võttis oma ansamblisse Inglismaalt USA-sse asunud rockkitarristi John McLaughlini. Rockmuusikutest kuulsamad olid trompetist Randy Brecker ja tema vend tenorsaksofonist
1960.- 1970 aastate jazzi enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock. On täiesti loomulik, et 1950 aastate teisest poolest alanud rock'n'roll'i võidukäik, mis jätkus ka kuuekümnendatel , ei jätnud mõju avaldamata jazzile. Samas oli laia kuulajaskonna, eriti noorte huvi nihkunud jazzilt rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis, kelle albumit ,,In a Silent Way" (1969) peetakse fusion jazzi esimeseks albumiks. Ta võttis oma ansamblisse Inglismaalt USA-sse asunud rockkitarristi John McLaughlini.
Tsaariajal sunniti korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" (tekst Lydia Koidula), mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks, mida iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest/mängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. 1., 2., 4. ning 5. üldlaulupidu toimusid Tartus, ülejäänud Tallinnas. Nüüdsel Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljatev arv 18 000-ni, kogu tegelaskond aga 25 000 kuni 30 000-ni. Sedamööda, kuidas laulupeotraditsioon on arenenud, on suurenenud kooriliikide hulk ning kasvanud lauljate/mängijate arv
• demagoogia – kõnedes, arutluses jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine Nt. demagoogiavõtted: argumentum ed hominem, kus näidatakse ennast heas valguses ja teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film,
Joala, Optimistid(kosseisusToomas,Harry Tiit Kõrvits; oli esimene ansambel mis esines ka kodust kaugemal - Moskvas, Batumis), Rütmikud(solist Tõnis Mägi), Peoleo(võib pidada eesti kantriansamblitre eeskäijateks),Toonika(trummar 16-aastane Paap Kõlar, Andromeedia, Mikronid, G. Graps, Kristallid(püüdsid muuta arusaama , et biitiansambli kosseisus on vaid 3kitarri ja trummid), M. Kuut, Lüürikud(Mait Maltis), Viking(Andres Valkonen ,Peeter Väljak) Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast silmapaistvaim oli kahtlemata Georg Ots (1920-1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat. Raimond Valgre "Saaremaa valss" Georg Otsa esituses jääb kindlasti popmuusika ajalukku, olles esimene estraadilaul, mis sai tuntuks väljaspool Eestit Soomes. 1960. a. jätkasid edukalt oma lauljateed: Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer
seetõttu ei suudagi kindlal sammul astuda. 4) Valgustuse tingimuseks on vabadus. Revolutsiooniga saavutatakse küll ajutine vabadus ühe valitseja alt, kuid selle tagajärjel asenduksid vaid vanad eelarvamused uutega ning ühiskond langeks peagi tagasi vanale tasemele. Mõtlemisviisi reform on aga eelduseks tõelisele vabadusele, kus on võimalik oma mõistust avalikult kasutada. 5) Mõistuse avaliku tarvitamise all peetakse silmas selle tegemist õpetlasena publiku kui kuulajaskonna ees. Eratarvituse all peetakse silmas üksikisiku õigust oma mõistust kasutada temale usaldatud tsiviilametis või teenistuskohas. Neid kahte eristatakse neile omase vabaduse põhjal. Eratarvitus eeldab mingit alaealisust, valitsuse poolset kontrolli, et üksmeele kaudu pürgida avalike eesmärkide poole. Inimene võib sellegipoolest käituda õpetlasena, aga temale määratud ametil ei tohi ta üle astuda eratarvituse piiridest. Avaliku
Demagoogia-kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine ehk manipuleerimine! Võte 6: mõnita küsijat Jaakson küsis 21. detsembri pressikonverentsil: «Te ütlesite, et peaministrile kuulub väide, et te küsisite [Venemaa Raudteede juhilt Vladimir] Jakuninilt kolm miljonit eurot. Peaminister peab õigusriigis seda tõestama. Kas te lähete kohtusse?» Savisaar: «Ma lugesin [Tallinna linnavolikogu aseesimehe Jaak] Juske samalaadset küsimust ja saatsin talle ka vastuse. Vastuse sisu on selline, et üldiselt on tark oodata kümme päeva pärast seda, kui president on välja kuulutanud uue allikakaitseseaduse. Minu teada peaks, kui ma nüüd õigesti arvutan, täna see kümme päeva ka täis saama.» Jaakson: «Kas te lähete siis kohtusse?» Savisaar: «No midagi ei ole teha, kuulake mu vastust tähelepanelikult, saate aru.» Te võite Savisaare vastust Jaaksoni kas-küsimusele, kus vastus saab olla kas «ei» või «jah», lugeda kas või kümme korda, aga vastust te se...
Auditooriumi analüüs 1. Kes on mu kuulajad kõige üldisemas mõttes? (vanus, eriala, ühiskondlik staatus 2. Miks on nad mind kuulama tulnud? 3. Mida nad teavad kõnealusest teemast? 4. Kellena näevad nad mind? 5. Mis on mu kuulajail ühist ja mis neid omavahel eristab? 6. Millistel kuulajatel puudub isiklik arvamus? 7. Millised kuulajad omavad mõju teiste üle? 8. Kas käsitletav teema on kuulajatele vajalik ja huvitav? 9. Missugune on minu kuulajaskonna üldine hoiak? Heatahtlik, ükskõikne (räägitava vajalikkuse näitamine ning köitev esinemine, vaenulik (ühise platvormi leidmine) selgitava info jagamine, individuaalse dialoogi vältimine, kuulajate enesehinnangu toetamine Esinemislaad tähendab mittesõnaliste väljendite kasutamisest tekkivat üldmuljet kõnelejast. Keha asend, liikumine kuulajate ees, silmside kuulajatega, näo väljendused, zestid, hääle tugevus, intonatsioon ja kõneregister
Tänapäeva Eestis kasutatakse meediat iga päev propagandavahendina. Igal endast lugupidaval organisatsioonil ja rühmitusel on inimene, kes inimesi mõjutab. Selles pole midagi halba sest parteid peavad saama ennast kusagil reklaamida ja inimesel peab jääma võimalus valida endale meelepärane partei või liit. Riiklikud televisiooni- ja raadiojaamad peaksid jääma poliitiliselt igal juhul sõltumatuks, sest just nende suure vaatajas- ja kuulajaskonna tõttu on kerge rahvast mõjutada ning neil ei tohiks välja kujuneda omi eelistusi. Vastasel korral muutuksid meediakanalid ebaausaks relvaks, et kelle käes on meedia see juhib ka rahvas ja sellel on rahva toetus. Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus ning viimasel ajal on inimeste informeerituse tase kiiresti tõusnud ning meediast on kujunenud välja omaette võim. Sellele on eelkõige kaasa aidanud just ajakirjandus. Ilma meediata oleks ühiskonnal üsna raske toime
Neid vib pidada kantriansamblite eelkijaks Eestis. 1966- Andromeeda - asutati 7 keskkooli poiste poolt eesotsas Peeter Randmaga. Tegutseti aastani 1974. Selle aja jooksul judis ansamblis kaasa teha le 40 muusiku- Peep Mandre, Urmas Alender, Priit Pedajas, Paul Mgi, Jaak Jrisson. Tallinna 16 Keskkooli ansamblina alustasid Mikronid. Sellesse bndi kuulus Gunnar Graps. Tallinna 42 Keskkooli ansambli Toomapojad repertuaaris oli palju meloodilisi laule, mistttu olid nad populaarsed ka vanema kuulajaskonna hulgas. Kristallid - selles ansamblis judsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tnu loomuprasele andele vis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jtkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme.
Industriaal-dubstep on põhiliselt populaarsetest stiilidest võetud lugude miksimine dubstep'ks ja lisaks lisati lugudele rohkem vokaali. Tulid uued artistid, näiteks Nero, Chase & Status (tegi enne peamiselt drum & bassi) ja Example. Dubstep'i mängitakse ka Eesti raadiojaamades. Reedeti, südaöösel kell 0:00 hakkab Raadio 2-st saade "Kajatuba", kus lastakse peamiselt klassikalist dubstep'i, kuid mängitakse ka uuemaid ja populaarsemaid lugusi uuema ja ka noorema kuulajaskonna seas. Samuti võib ära nimetada mõningad artistid, keda ei tunta ainult kodumaal: Prospecta, PhoneCall ja Gun Jack. Dubstep'i areng ei ole kohe kindlasti lõppenud, sest viimase aastaga on tekkinud nii mitmeidki uusi alamstiile, nagu näiteks filthstep, gorestep, drumstep, electrostep jne. Alamstiilid tekivad nii, et olemasolev stiil (dubstep antud juhul) miksitakse mingi muu stiiliga kokku ja nii tekibki uus. Nagu näiteks dubstep'i ja
1960. aastad Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast silmapaistvaim oli kahtlemata Georg Ots (1920- 1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat. Raimond Valgre "Saaremaa valss" Georg Otsa esituses jääb kindlasti popmuusika ajalukku, olles esimene estraadilaul, mis sai tuntuks väljaspool Eestit Soomes. 1960. a
suhtes õieti, et nad tegid skandaali ja neid võeti kuulda, neid märgati. Nad said oma mõtted ja vastuolud kõik ära rääkida. Nad avaldasid meelt ja neil õnestus see. Kuid teisalt, nad pöördusid Putini poole ümber nurga, mitte otse. Nad kasutasid selleks kirikut, kes tuli neile tegelikult vastu, et seal kontserti korraldada. Nad oleks võinud ka otse, Putini ametikoha ukse all oma show'd anda, kuid nad siiski kasutasid teist võimalust, mis muidugi võimaldas neil saada suurema kuulajaskonna ning võib-olla ka toetajaskonna. Nüüdseks on nad oma teo eest karistada saanud, lausa kaheaastase tingimisi karistusega, mille kohta arvas Putin, et see olevat isegi liiga palju. Ka Venemaa peaminister Dmitri Medvedev ei pea Pussy Rioti liikmete vangistamist õigeks. "Mulle on need kujud (Pussy Rioti liikmed) nii väliselt kui ka sisemiselt väga ebameeldivad. Nad kutsuvad esile sedavõrd negatiivseid emotsioone, et isegi rääkida on neist ebameeldiv. Aga kui oleksin
arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Selle korra töttu sai ta hakata üksinda dzässi esitama. Louisel oli omapärane hääl, mis oli hästi äratuntav. Üha rohkem hakkas dzässi kuulama ka haritud seltskond. Seda seetõttu, et paljud muusikud olid dzässi muusikalisemaks muutnud. Arvatavasti oli dzässi edu taga ka räpaste klubide ja teiste dzässi mängivate asutuste sulgemine. Loomulikult aitas kaasa ka valge kuulajaskonna kasv. 1980. aastatel tekkis gangsta rap. Seda kuulasid paljud mustanahalised ja seda seostati kuritegevuse ja seksuaalsusega. Gangsta rapis esines palju lubamatuid sõnu, mistõttu hakati selle vastu tänavatel protestima, kuid see ei saavutanud edu. Robin Soolind
Mis põhjustas demokraatia kriisi Eesti Vabariigis? Eesti sai iseseisvaks vabariigiks 1918.a. Esimest korda loeti iseseisvusmanifest ette 23.veebruaril "Endla" teatri rõdult pidulikult ja suure kuulajaskonna ees. 24.veebruaril avalikustati manifest Tallinnas ja seda kuupäeva loetaksegi Eesti Vabariigi sünnipäevaks. 1920.a oli eestist saanud demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata riik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, mis tähendab et võim riigis kuulub rahvale. 15.juunil 1920.a. võttis kokkutulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mis sätestas laialdased kodanikuõigused. Põhiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi kõrgeimaks
punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks - iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest, pillimängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869
Kollektivismi tunnusjooned on tihedalt seotud kultuuriga, toimuvad läbirääkimised. On liikmelisus, vanemate mõju, austusväärsus, välditakse võõraid, ei küsita, pikad suhted, ohverdus. Eksperimendi kavandamine: · Mis on eesmärk? · Kuidas korraldada kus, milline maht, millal, kuidas? · Gruppide suurus tuleb fikseerida ja põhjendada · Keda valida eksperimenti · Osalejate iseloomustus Demagoogia - kõnedes, vaidluses, arutluses jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Post-modernismi olemus ... Ankeedi nõrgad kohad võib pikaks venida, ei tule tagasi, ei väldita võõrsõnu, kasutatakse pikki lauseid, unustatakse pöördumine, küsitatakse mitu asja korraga. Eksperthinnangu puudused võib osutuda kalliks meetodiks, Content-analüüs - Kvalitatiivsete meetodite seos statistikaga Kvalitatiivne meetod sobib küsimused miks ja kuidas?, eesmärgiks on siseprotsess, mitte väline sagedus
Enesekehtestamine ei väljendu agressiivses käitumises, vaid oma seisukoha kindlas ja hinnanguvabas väljendamises, enese ja teiste vajaduste arvestamises, vastaspoole aktiivses kuulamises ning oskuses keelduda kohustustest, mis tekitavad lisapingeid. 3. Efektiivne veenmine Üks efektiivse veenmise tegur on kindlasti huumor, sest mida huvitavama ja omalaadsema suhtumise ja argumenteerimisega esitaja läheneb, seda positiivsem on kuulajaskonna vastuvõtlikkus. Küllaltki suurt rolli mängib teise veenmise juures info arusaadavus. Mida lihtsamalt edastatav teave kuulajateni kantakse, seda tõhusam on tema mõju. Oluline on ka väidete põhjendamine, täpsustamine ning loogiliste näidete ja seoste loomine. Mida konkreetsemalt asjale läheneda, seda mugavam on kuulajaskonnal vastu võtta seda informatsiooni juba eelkõige selle pärast, et inimene üle 1,5 tunni keskendunult millegagi tegeleda ei suuda. Kokkuvõte
Ei saa olla mingi üllatus, et Hitler sattus ühte leeri natsionalistlike rühmitustega. Tema kirglik pühendumus saksa rahva taassünnile oli lahutamatult seotud arvamusega, et kõigis hädades on süüdi juudid. Juba septembris 1919 oli ta jõudnud oma kavasse võtta eesmärgi "koristada" juudid Saksamaalt "üleüldse". Ta suutis 1920 aastal kokku 4 meelitada 7000 pealise kuulajaskonna juudivastastest ja natsionalistlikest rühmitustest [2 lk. 98]. Nii algas Hitleri üle 10 aasta kestnud võitlus võimule pääsemiseks eesmärgiga kujundada ümber Saksamaa ja kogu Euroopa. 3. Natsipartei asutamine Hitler hakkas juba pidama poliitikat oma kutsumuseks. See andis talle elus eesmärgi ja ta söandas isegi kujutleda ennast kellenagi kes võib mõjutada Saksamaa saatust [2 lk. 97]. Saksa Töölispartei muudeti Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP) 1
Tänaseski Eestis kasutatakse meediat propagandavahendina. Igal endast lugupidaval organisatsioonil ja rühmitusel on oma häälekandja. Selles pole midagi halba, sest demokraatiat iseloomustabki vaadete paljusus ning igale inimesele peab jääma võimalus vabalt valida omale meelepärane partei, liit või muu selletaoline. Riiklikud tele- ja raadiojaamad peaksid jääma poliitiliselt igal juhul sõltumatuks. Just nende suure vaatajas- ja kuulajaskonna tõttu, keda teatavasti on kerge mõjutada, ei tohiks neil välja kujuneda omi eelistusi. Vastasel korral muutuksid need meediakanalid ebaausaks relvaks - kellel ajakirjanike poolehoid, sellel rohkem valijaid toetajaid ja seeläbi ka võim. Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus ning viimasel ajal on inimeste informeerituse tase kiiresti tõusnud ning meediast on kujunenud välja omaette võim. Sellele on kaasa aidanud eelkõige just ajakirjandus
Ka teatud grafiteid võib nimetada üheks narkofolkloori vormiks. Folklooriks võib kujuneda ka narkoteemaline autorilooming, mis hiljem ringlusesse lastuna on määratud mõjutama kuulajaskonda ühes või teises suunas vastavalt oma looja kavatsustele. Selles kontekstis pakub meile huvi eelkõige narkofolkloori poolt edasi antav sõnum. Enamus kogemuslikke lugusid julgustavad teisi käima sama rada. Narkokogemuste jagajad ei ole üldse pahatahtlikud oma kuulajaskonna suhtes. Nad on kogenud midagi meeldivat ja soovivad, et teisedki sellest osa saaksid. 27-a neiu: Ma ise mõtlen, et tahaks oma sõpru sellega [ecstasy] üllatada. Annaks mõnele oma heale sõbrale. Ütleksin, et tee suu lahti ja pane silmad kinni. Annaksin oma vanematele ja vanavanematele. Millisteks nad muutuksid. Lõuna-Eestis on mul sõbrad, neile tahaks ka viia, ei tea kust ma nii palju raha teenin. Ise tahaks ka kohe uuesti tabletti (Sõukand 1997).
Iga-aastased Tallinna jazz-festivalid tõid massiliselt rahvast kokku, kuid selle peapõhjukseks olid heal tasemele rahusvaheliselt tutud välismaa ansamblid. Tänu neile festivalidele sai tuule tiiadesse uus põlvkond Eesti noori jazz-muusikuid. Näiteks: Tõnu Naissoo, Tiit Paulus, Arvo Pilliroog jt. 1963. aastal kogunenud ansambel Juuniorid oli esimene biitansambel. Nendega koos sai laval esineda ka Tõnis Mägi noorena. Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. 1950. Aastal kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast üks silmapaistvamaid oli Georg Ots. Samuti pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile ER Meeskvartett. (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas.) 1970. aastad See oli ansamblite aeg, sel kümnendil sai biitmuusikast rockmuusika ning Eesti parimaid truppe ostiti juba kontserdilavadelt. Eesti rahvusliku rocki lipulaevaks peetakse ansamblit Ruja, kes mängis oma loomingut
võimalk.Revolutsioon võib meid küll vabastada ühe kindla isiku orjusest, aga tema asemel on veel mõni, kes kohe tema rolli endale võtab ning rõhumist jätkab. 5.Mõistuse avalik kasutus seisneb selles, kui keegi avaldab õpetlasena oma heasoovlikke ideid ja mõtteid kogu ilmale ehk kohu avalikkusele. Eratarvitus seisneb aga selles kui mingi isik avaldab oma kindla erialaga seotud mõtteid piiratud kuulajaskonnale.Nende eristamine põhineb kuulajaskonna suurusel ning mõtete avaldamise vabadusel. Mõtete avaliku kasutuse puhul avaldab isik oma enda kindlaid mõtteid, erakasutuse korral tuleb tal vahel arvestada oma ameti positsiooniga, mis võib piirata teatud mõtete väljaütlemist. 6.Valgustust pole lubatud mitte kellelgi piirata, kuna see takistab inimkonna edasist arengut ja progressi parema elu suunas. 7.Kanti arvates on eriti tähtis valgustust edendada religioonis, kuna usk on inimeste väga suur
ära määratud, kes võidab ja kes kaotab, kuid tegelased ei tea sedea. Vahel sekkuvad jumalad ka võitluse käigus tegelastele vahele teatud looduslike nähtustena ja muudavad viimasel hetkel tegelase saatust. Sekkumisest tulevad ka tegelastel äkilised ja pulsiivsed otsused. Jumalate sekkumine müütides on ka kunstiliseks võtteks, kui tahetakse suunata tegevuskäiku vatavaltmütoloogilis-eepilistele traditsioonidele. Jumalad sekkuvad ka siis kui tegevuse loogikast või lauliku-kuulajaskonna tahtestn tulenevalt võiks olla teistsugune lahendus. Erinevalt inimestele on jumalad surematud, kuigi haavatavad. Inimene sõltub täielikult jumalete tahtest. 5 4.KANGELANE EEPOSES Paljudel rahvastel on eeposeid mille tegelasteks on kangelased. Eepostes kirjutatakse jumalatest ja inimkangelastest. Jumalad on eepostes halastamatud, inimestele sageli vaenulikud ja oma tegudes etteaimamatud
Revolutsioon võib meid küll vabastada ühe kindla isiku orjusest, aga tema asemel on veel mõni, kes heameelega tema rolli endale võtab ning rõhumist jätkab. 5.Mõistuse avak kasutus on see kui keegi avaldab õpetlasema oma heasoovlikuid ideid ja mõtteid kogu ilmale. Eratarvitus seisneb aga selles kui mingi isik avaldab mõtteid oma kindla erialaga seotud piiratud kuulajaskonnale. Nende eristamine põhineb kuulajaskonna suurusel ning mõtete avaldamise vabadusel. Mõtete avaliku kasutuse puhul avaldab isin oma enda kindlaid mõtteid, erakasutuse korral tuleb vahel arvestada oma ameti positsiooni, mis võib piirata teatud mõtete väljaütlemist. 6.Valgustust pole lubatud mittekellegil piirata, kuna see takistab inimkonna edasist arengut ja progressi parema elu poole. 7.Eriti tähtis on valgustust edendada religioonis kuna usk on inimeste väga suur mõjutaja
Selliste ansamblite nagu The Beatles eeskujul tekkis ka Eestis hulk kitarriansambleid. 1963. aastal kogunenud ansambel Juuniorid pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai esimest korda laval esineda ka Tõnis Mägi. Neile lisandusid veel mitmed ansamblid, kus astusid üles eesti popmuusikas hiljem olulist rolli mänginud muusikud: Virmalised, Toonika ja Peoleo, Andromeeda, Mikronid, Kristallid. Kolmas suurem alajaotus estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. See hõlmas kõike peale jazz- ja biitmuusika. Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgas silmapaistvaim oli Georg Ots. Tähtis koht 1960. aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontsertidel, mille idee pärines Arne Oidilt. 1970. aastad oli ansamblite aeg, sel kümnendil sai biitmuusikast rock-muusika. Eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks on nimetatud ansamblit Ruja, kes kasutas sõnadena eesti autorite luulet. 1970
suhtele) 2.milline on kasutatav ISP, selle vahetamise tõenäosus ning rahulolu sellega 3.milline on ISP maine ja hinna-kvaliteedi kuvand 4.kas firmal on kodulehekülg või ta kavatseb selle koostada HARJUTUS 5: Väldi võõrmõju Kõneleja kriipsutas alla eriti kaht momenti. Kõneleja kriipsutas alla eriti kaht aspekti Ka meediaäris võetakse riske, püütakse auditooriumiedu saavutada ka majandusliku ohu piiril. Ka meediaäris võetakse võimalik oht,püütakse kuulajaskonna edu saavutada ka majandusliku ohu piiril. Viime kokkusaamise kuskile järgmisse nädalasse. Saame kokku millalgi järmisel nädalal. Uue aasta alguseni on jäänud ainult loetud päevad. Uue aasta alguseni on jäänud vaid loetud päevad Praegune restoranikultuur on ainult turiste teenindav. Praegune restoranikultuur on vaid huvireisijad teenindav HARJUTUS 6: Paranda vigu 1. Arutusele tuli üle 60 erineva arengustrateegia projekti. 2. Osad küttetorudest on 1930-st, osad 60-st. 3
S.Bachi kirikumuusikat. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis ning maeti Johannese kalmistule. Nekroloogi järgi oli surma põhjuseks ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja rohud, mis Bachi tervist laastasid. Selle tulemusel tabas heliloojat ajurabandus ja kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis diabeet. Looming Johann Sebastian Bachi looming oli 18. sajandi kuulajaskonna jaoks liiga raskepärane ja komplitseeritud. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil tänu helilooja Felix Mendelssohn Bartholdyle. Pärast helilooja surma oli just Mendelssohn see, kes Bachi Matteuse passiooni esmakordselt dirigeeris. Mendelssohni jaoks oli Bach suureks eeskujuks. Bachi loomingust olid inspireeritud veel 19. sajandi heliloojad Robert Schumann ja Ferenc Liszt. Looming
Samas paelus Hedvigit ka laulmine. Tollel ajal harjutas ta peamiselt Whitney Houstoni lauldud, vokaaltehniliselt nõudlikke ballaade. Just Whitneyt ongi Hedvig oma teismeliseea ainsaks lauluõpetajaks nimetanud. Esimene suurem võit tuli mainekalt laulukonkursilt "Kaks takti ette" (1993), millele järgnes varsti ka tööpakkumine Raadio 2's. Hedvigil olid omad saated, "Emotsioonid" ja "Maitseküsimus", mis peagi leidsid oma kuulajaskonna. Tol ajal olid lauljanna lemmikuiks pop-soul ja funk, ansambliga "Con Spirito" esineti peamiselt Tallinna klubides. Sel ajal reisis Hedvig üksi USA'sse, lootuses leida võimalusi teha oma lemmikmuusikat just seal. Kompromissitus manager Ron Eckstine'iga suhtlemisel ning meeletu koduigatsus sundisid lauljatari kiiresti koju tagasi pöörduma. Valikud osutusid õigeteks. Hedvig Hanson Debüütplaat "Love For Sale" koos Eesti parimate jazzmuusikutega avas suuna jazzile.
kuulajal oleks tunne, et just temale esinetakse. Halb ettevalmistus, mistõttu räägitakse kuulajate teadmisi ning arvesse võtmata kas liiga keeruliselt või liiga elementaarsel tasemel. Probleemi vältimiseks tuleks enne esinemist kindlasti auditooriumi analüüs ära teha. Monotoonne kõne - esitlus peab sisaldama lugusid, emotsioone ja tundeid. Niipea, kui rongisõidu kombel monotoonselt muudkui edasi libiseda, võib kaotada ka oma kuulajaskonna. Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes - kõik, mida seal ees tehakse, tuleb bumerangina tagasi. Kui inimene on ülbe või üleolev, siis miks peaksid kuulajad teda taluda tahtma? 1.5 Kuulajatest tingitud suhtlustõkked Eelarvamused esineja suhtes - kui kuulajatel on esinemisega seoses tugevad negatiivsed eelarvamused, siis mõjutab see igal juhul ka seda, mismoodi nad esinejat kuulavad. Näide: Kui esineb tuntud poliitik, kelle maine on ütlemata madal, siis ta
(Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu.) Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest, pillimängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. Ilmasõdade vahelisel ajal toimus neli üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. Alates 1928. aastast toimuvad peod praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada
Albertiga, kus kasutati tingimatud refleksid- kaasasündinud rotti ja terasvarrast (Krull 2000 lk. 184) Klassikalise tingimise näited · õpilast võtab kooli tulles vastu naeratav, lahke, julgustav õpetaja, õpilases tekib positiivse emotsiooni, mille tulemusena tekib õpilases tahtmine käia koolis ning õppida(Krull 2000) · Õpilane ei suuda esineda klassi või kooli kuulajaskonna ees. Hirmutunne tekkinud esmakordsel esinemisel ebameeldiva kogemuse tõttu (Krull 2000) · Romantilisel kohtingul kuuldud laul hakkab esile kutsuma romantilist tunnet (Eggen & Kauchak, 2016) Oleksin väga rõõmus, kui püüate välja pakkuda mitte õpikutest, vaid OMA näiteid! See aitaks ka paremini demonstreerida, et te olete teemast aru Assotsiatiivne tingimine · Seose kujunemiseks vajalik kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemine
õpinguid ka Tallinna Lastemuusikakoolis klaveri erialal, mille 1992. Aastal lõpetas hindega viis. Linnaelu aga väga ei meeldinud noorele andekale muusikule ja ta ise kippus tihti koju tagasi, kuid erinevad muusikaõpetajad suunasid teda pidevalt klassikalise muusika poole. Esimene suurem võit tuli mainekalt laulukonkursilt ,,Kaks takti ette",millele järgnes peagi ka tööpakkumine Kanal 2lt. Hedvigil oli oma saade ,,Emotsioonid" , mis leidis peagi ka oma kuulajaskonna. 1997. Aastal kui sündis tema esimene plaat ,,Love for sale", siis polnud sellel eriti tunda jazzmuusika jälgi. Kuid 2000. Aastal ilmunud esimene sooloplaat oli juba selgelt jazzmuusika kallakuga 2001. aastal avastas Hedvig enda jaoks eesti keele ilu ja tema plaat ,,Tule mu juurde" aitas tal saada pärjatuks parima naisartisti kui ka parima jazz ja blues´i lauliku tiitliga. 2003. Aastal sai Hedvigust esimene eestlasest jazzmuusik, kes saanud rahvusvahelise plaadilepingu. 2005
Aristoteles nentis, et ehk peaksid inimesed argumentidele senisest enam tähelepanu pöörama, kui nad ei soovi olla kellegi mõjuvõimu all. Nagu õigekeelsus sõnaraamat väidab, siis demagoogia on rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, hämamine. Kõige enam tehakse seda avalikult poliitikas ja just valimiste eel, mis praeguselgi ajahetkel väga päevakohane on. Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada
Põrnitsemisega kaasnevad tavaliselt ka kriitilise hinnangu liigutused. Kuni ei õnnestu inimest sundida pead tõstma ja küljele kallutada, on teil selle inimsega suhtlemisel raskusi. Kui teil on tulnud sageli kuulajate ees esineda, küllap olete siis ka märganud, et isegi terve auditoorium võib istuda langetatud päi ja rinnale ristatud kätega. Kutselised lektorid ja õppejõud võtavad tavaliselt enne esinemist kuulajaskonna huvi tõstmiseks midagi ette. On vaja, et inimesed tõstaksid pea, siis muutuvad nad ka tähelepanelikumaks. Milliseid liigutusi kasutab oma vanematega vaidlev laps, võistluse algust ootav sportlane ja poksija matsi eel? Kõigil juhtudel seisab inimene, käed puusas. See on üks kõige iseloomulikumaid poose inimese sõjaka suhtumise väljendamiseks. Mõned uurijad peavad seda valmisoleku tähiseks. Mõnes mõttes on see õige, kuid poosi põhiolemus on siiski sõjakus
näol ning seetõttu kõneluse olemuses ka tõelist tõe tunnetamist kõneluspartneri nõustumise näol. Kõneluses kohtume me teises isikus ehk teises maailmapildis, maailmavaates midagi, mis puudus meis ning kui kõnelus õnnestunud, siis on see meisse jätnud midagi, mis on meid muutnud, ning see sarnaneb omamoodi sõprusega. 5. Esiteks on pedagoogidel raske säilitada kõneoskus kui nad peavad seda tegama suure kuulajaskonna puhul, seetõttu peaks pedagoogid õpetama korraga võimalikult vähe rahvast, et oleks võimalus kõigiga suhelda. Teiseks Peavad pedagoogid enda kohustuseks just rääkida, sest see annab nende arvates kõige paremini teadmisi üle kuulajaskonnale, mis on muidugi ekslik. 6. Läbirääkimiskõneluse eesmärgiks on jõuda kokkuleppele ning selles osalevad mitte rakendatud isikud ise, vaid nad esindavad oma partnerite huve. Kui inimene tajub teist
heliloomingule. Ring oli tuntud vabadustarmastavate vaadete poolest, mida seal levitati. 1820. a. tehti kogu ringile ametlik noomitus, kusjuures üks Schubert seltsimeestest, revolutsiooniline poeet Johann Senn, saadeti Austriast välja. Schubert elas äärmiselt vaeselt, ööbis kord ühe, kord teise sõbra juures. oli nii halvasti riietatud, et kord, kui tema muusikat kanti ette teatris (melodraama "Võluharf") ja teda kui autorit plaksutati lavale, ei saanud ta minna kuulajaskonna aplausi vastu võtma. Schuberti unistus, et ta ükskord saab Viinist lahkuda, puhata ja leida endale parema tegevuspaiga, ei läinud täide. Kahel suvel töötab ta Zelesz`is (Ungari), kus ta suure rahapuuduse survel annab muusikatunde Esterhazy von Galântha aristokraatlikus perekonnas; kolm korda (1819.a., 1825.a. koos Vogl`iga ja 1827.a.) sooritab ta kontsertreisi Ülem-Austria provintsilinnades ja - külades. Kuid need jäävad ainsateks kordadeks, kus tal õnnestub Viinist välja sõita.
Analüüsides auditooriumi, kellele esinama hakatakse, on oluline otsustada, kas kõne esitada peast või lugeda ettekanne maha. See on kuulajate seisukohast väga oluline. Hea on kasutada kuldset keskteed ehk kasutades kirjalikke märkmeid ning ettekanne suuliselt ette kanda. Sellisel juhul säilib ka kontakt kuulajatega paremini. Piltlikult, kui ainult nina paberites hoida, siis on kuulajatel varsti omavahel palju põnevamaid teemasid arutada. Muidugi, oleneb kuulajaskonnast (kuulajaskonna kaardistamine). Kui on teada, et esineda tuleb väga ametlikult ehk kõne eeldab korrektsust ja täpsust, siis on niiöelda paberilt maha lugemine ennast õigustanud. Kõige paremini on kuulajatega kontakti saavutada n-ö peast esinemisega. Siin on aga omad ohud. Näiteks seesama esinemiskramp, mis tekib enamikul esinejatest. Kui midagi juhtub meelest minema, siis ei ole abimaterjali, millele toetuda, kuskilt võtta.
Omaksed ja sõbrad olid seda juba ammu kartnud, ehkki kadunu paljusuutlik tegutsemisind ja visa püüdlus iga hetke maksimaalselt täita pettis ajuti neidki. [2 lk 257] 4 GEORG OTSA LOOMING Georg Otsa - legendaarse laulja looming on saanud meie vokaalkunsti ajaloo pärisosaks, see on toonud Eestile au ja kuulsust ning unustamatuid elamusi paljudesse kodudesse. Arvuka kuulajaskonna lemmiku ja iidoli populaarsus oli tohutu, vaid väheseid lauljaid saab temaga võrrelda. Ta ei esitanud kunagi tühipaljaid noote, vaid tõlgendas muusikat peenelt ja maitsekalt. Nappide vahenditega tõi ta välja teose põhituuma, jäädes seejuures alati inimlikult lihtsaks. Kui Georg Ots laulis, siis oli see vestlus kuulajaga südamest südamesse. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul andis Georg Ots elu ja hinge enam kui 60-le osale ooperis ja operetis, mitmele filmirollile
Kirjelda lühidalt. 1. Õpetamine („teacher-tell“)- seda lähenemist iseloomustavad akadeemilisus, teadmiste jagamine, teaduslikud terminid, loengu vorm. 2. Informeeriv meelelahutus („infotainment“)- selle lähenemise peam eesmärgiks peetakse elamuslikkust, seikluslikkust, lõbu, kuid unustatakse meelelahutust pakkudes keskkonnahoidlikud väärtused ja suhtumised, mida kujundada soovitakse. 3. Tähenduse loomine („meaning-making“)- see lähenemine on vabatahtliku kuulajaskonna puhul kõige tulemuslikum. Loodusobjekte köitvalt ja arusaadavalt tutvustades luuakse elamuslikult ja kogemuslikult seoseid looduse, kultuuri ja sotsiaalse keskkonna vahel. Neli karaktertüüpi: - politseinikud- kohaliku keskkonna ustavad kaitsjad. Nende põhiliseks suhtlusvahendiks on reeglid, manitsused ja keelud. Selle asemel, et panna külastajaid tundma end teretulnuna, käituvad „politseinikud” tõrjuvalt, kahtlustades kõiki kui potentsiaalseid looduse kahjustajaid
Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga
jutustaja jaoks. Narratiivi oluliseks tunnusjooneks peetakse ka kogetud sündmuste esitamise ajalist järgnevust. Narratiivides esitatakse sündmusi, mida rääkija on emotsionaalselt ja sotsiaalselt väärtustanud ja hinnanud, kuna need on sisenenud narraatori elulukku ja omandanud seal tähenduse. Narratiivide esitamisse on kaasatud kuulajaskond, kellele lugu esitatakse ning tavaliselt on narratiivis olemas vastuväited kuulajaskonna oletatava ebasoodsa reaktsiooni ja kriitika suhtes. Narratiiv luuakse ühe käsitluse kohaselt vastastikuse interaktsiooniprotsessi käigus koos kuulajaga. Narratiivuurimus erineb teistest uurimistraditsioonidest narratiivi määratlemise poolest, selle andmestik koosneb just narratiividest ning analüüsis luuake tüpoloogiaid või uurijapoolseid narratiive uuritava fenomenide kohta. Narratiivide analüüsimine algab narratiivide eristamisega
Iseloomustage mõlemat tarvitust lähemalt ja tooge näiteid mis avavad kummagi tarvituse sisu ja nendevahelise erinevuse. Mõistuse avalik tarvitus on see kui keegi avaldab õpetlasena oma hea soovlikud ideed ja mõtted kogu ilmale. Avalik tarvitus peab olema vaba igal ajal, ja ainult see saab inimeste seas valgustust teoks teha. Eratarvitus seisneb aga selles kui mingi isik avaldab mõtted oma kindla erialaga seotud piiratud kuulajaskonnale. Nende eristamine põhineb kuulajaskonna suurusel ning mõtete avaldamise vabadusel. 5) Milles seisneb kuritegu inimloomuse vastu, kui teatud inimeste rühm (vaimulike seltskond, auväärne klass, kelle otsuse kinnitaks riigipäev vmt) kohustuks järgima kindlaid tõekspidamisi? Milles seisneb inimkonna pühade õiguste jalge alla tallamine, kui rahvas ise otsustab juhinduda väljakujunenud seisukohtadest (neid kahtluse alla mitte seades)? Miks monarhil ei ole soovitav sekkuda
Schuberti heliloomingule. Ring oli tuntud vabadustarmastavate vaadete poolest, mida seal levitati. 1820. a. tehti kogu ringile ametlik noomitus, kusjuures üks Schubert seltsimeestest, revolutsiooniline poeet Johann Senn, saadeti Austriast välja. Schubert elas äärmiselt vaeselt, ööbis kord ühe, kord teise sõbra juures. oli nii halvasti riietatud, et kord, kui tema muusikat kanti ette teatris (melodraama "Võluharf") ja teda kui autorit plaksutati lavale, ei saanud ta minna kuulajaskonna aplausi vastu võtma. Schuberti unistus, et ta ükskord saab Viinist lahkuda, puhata ja leida endale parema tegevuspaiga, ei läinud täide. Kahel suvel töötab ta Zelesz`is (Ungari), kus ta suure rahapuuduse survel annab muusikatunde Esterhazy von Galântha aristokraatlikus perekonnas; kolm korda (1819.a., 1825.a. koos Vogl`iga ja 1827.a.) sooritab ta kontsertreisi ÜlemAustria provintsilinnades ja külades. Kuid need jäävad ainsateks kordadeks, kus tal õnnestub Viinist välja sõita
3. Tähenduse loomine ( "meaning-making" ) 1. Õpetamine ("teacher-tell") "Kui nad teavad seda, mida meie teame, hakkavad nad hoolima asjadest, millest meie hoolime." Seda lähenemist iseloomustab akadeemilisus, teadmiste jagamine, teaduslikud terminid, loengu vorm. Kui hõivatud kuulajaskond (õpilased, tudengid, täiendõppel osalejad) võivad sellise esitlusega leppida, siis hõivamata kuulajaskonna puhul, kelle hulka kuuluvad ka turistid, ei ole motivatsiooni teaduslikke inforikkaid esitlusi kuulata. Nt. Rändrahnu tutvustus: ,,See kivi koosneb rabakivigraniidist, mis kuulub faneriitse struktuuriga süvakivimite hulka. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakivist, sisaldades vähemal määral biotiiti ja amfiboole," võib kuulaja heal juhul vaid õlgu kehitama panna. 2. Informeeriv meelelahutus ("infotainment")
Loodusretke juhi 10 käsku ja keeldu Kristi Roots LRJ KEELUD 1. Retkejuht ei tutvusta grupile ühtegi objekti kolonnis liikumise ajal vaid peatub. 2. Retkejuht ei näri nätsu või küüsi ega räägi täis suuga (ei söö töö ajal). 3. Retkejuht ei kasuta kuulajaskonna jaoks võõraid väljendeid. 4. Retkejuhil ei ole kohatult riides. 5. Retkejuht ei hiline kunagi. 6. Retkejuht ei jäta ühelegi tutvustatavat objekti puudutavale küsimusele vastamata. Kui ta ei tea vastust, siis ta uurib selle välja ja informeerib klienti. 7. Retkejuht ei pillu labaseid nalju. 8. Retkejuht ei tutvusta objekti teemat valdamata ega ettevalmistust omamata. 9. Retkejuht ei tarbi alkoholi tööl olles vaid vastutab grupi eest ja on adekvaatne. 10
annaabi.ee 
