Pop ja Rock muusika Eestis 1920-2010 a. (0)

Popmuusika Eestis
1920.-1930
Nendel aastatel oli Eestis esile kerkinud arvestatav põlvkond popmuusikuid. 1925 aastal Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band tähistab Eesti jazzi algust. Rohkem levis see nooremate põlvkondade hulgas.
Raimond Valgrest sai tänaseks muusikamaailmas legend. Hiilmata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada väga palju muusikat ja sellega rahvale südamesse pugeda.
1940.-1950
See oli aeg, kus Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida sellele ajale iseloomulikku jazzi. Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid -orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo , Valter Ojakäär , Gennadi Podelski, Erich Kõlar , Vallo Järvi. Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud.
1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, kuulutati halvaks ja suruti maha. Jazz muusikutl tuli hakata tegutsema nö põranda all ning rock ‘n’ rolli areng Eestis oi mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1959. aastal. Stalini poliitika hukkamõistmine andis ka muusikutele avaramat mänguruumi.
1960. aastad
Selle aastakümne popmuusikavoolud Eestis võib jagada kolmeks: jazz , biit ja estraad .
Jazzmuusika muutus tantsumuusikast üha keerukamaks. Iga-aastased Tallinna jazz-festivalid tõid massiliselt rahvast kokku, kuid selle peapõhjukseks olid heal tasemele rahusvaheliselt tutud välismaa ansamblid. Tänu neile festivalidele sai tuule tiiadesse uus põlvkond Eesti noori jazz-muusikuid. Näiteks: Tõnu Naissoo, Tiit Paulus, Arvo Pilliroog jt.
1963. aastal kogunenud ansambel Juuniorid oli esimene biitansambel. Nendega koos sai laval esineda ka Tõnis Mägi noorena.
Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem . 1950. Aastal kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast üks silmapaistvamaid oli Georg Ots.
Samuti pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile ER Meeskvartett. (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas.)
1970. aastad
See oli ansamblite aeg, sel kümnendil sai biitmuusikast rockmuusika ning Eesti parimaid truppe ostiti juba kontserdilavadelt.
Eesti rahvusliku rocki lipulaevaks peetakse ansamblit Ruja , kes mängis oma loomingut. Erinevatel aegadel on seal mänginud erinevad Eesti tippmuusikud. Loomulikult oli Ruja hingeks läbi aegade ikka Urmas Alender.
1970. aastateks oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka süntesaator .
1974. aastal asutas Sven Grünberg ansambli nimega Mess , mis sai üheks Eesti elektroonilise rocki alustalaks.
1970. aastate iseloomulik joon oli kantriansamblite ülestõus, mis toetus eesti rahvaliku laulu traditsioonile.
1980. aastad
Selleks ajaks oli eesti popmuusika jõudnud endise Nõukogude Liidu tipptasemele. Paljud tintud vene heliloojad pakkusid oma laule Anne Veskile, Jaak Joalale, Marju Länikule ja Tõnis Mäele.
Iga-aastaseks oodatud sündmuseks said Tartu muusikapäevad, kus tuli ettekandele palju uut muusikat ning oli hüppelauaks nii mitmelegi ansamblile.
Esile kerkisid uue põlvkonna noored heliloojad.
Meelelahutuslikumas popmuusikas kerkisid esile ansamblid Rock Hotel ja Karavan .
Ansamblit Rock Hotel võis nimetada supergrupiks, sest kõik osalejad olid juba endile tuntud ansamblites nime teinud.
Karavani solistiks oli Karl Madis. Karavani tugevaim külg oli perfektselt esitatud mitmehäälne vokaal.
Aastast 1988. Toimusid suured muutused. Just sellel aastal sai alguse avalik rahvuslik vabadusliikumine, mis puudutas otseselt ka muusikat.
Sellel aastal kirjutas Alo Mattiisen “Viis ärkamisaegset laulu”, mis jaatasid varjamatult meie rahvuslikku eneseväärikust. Seda perioodi nimetatakse meie ajaloos laulvaks revolutsiooniks.
1980. aastate teisel poolel alustasid tegevust mitmed heavy rocki mängivad ansamblid. Tuntud oli ansambel Singer Vinger, mille lauljaks ja peamiseks ideede generaatoriks on Hardi Volmer.
1990. aastad
Eesti taasiseseisvumisega 1991. Aastal kadusid kultuurilis-poliitilised piirangud ning seega muutus ka palju popmuusikas. Pärast läänepiiri avanemist tekkis võimalus kutsuda esinema välismaiseid artiste.
Üks tooniandvamaid muuskastiile oli tantsumuusika . See võis olla disko, techno kui ka hiphop . Kümnendi esimesel poolel paistis silma Nancyni ning ansamblid Jam ja Hovery Covery ning hiljem Caater. Kõige populaarsemad olid sel perrioodil ansamblid 2Quick Start ja Code One.
Rock-bändidest olid selle kümnendil edukamad Smilers , The Tuberkuloited, Vennaskond ja Terminaator .
Jazzmuusika käis Eestis mööda tõusuteed. Esile kerkis palju noore põlvkonna muusikuid. Jazz muusikat hakkas edukalt plaadistama ka poplauljana tuntud Hedvig Hanson .
Uue sajandi algus
21. sajand algas eesti popmuusikale väga positiivselt, kui Tanel Padar ja Dave Benton võitsid aastal 2001 Eurovisiooni lauluvõistluse looga “Everybody” ( muusika Ivar Must, tekst Maian Kärmas).
Jazz-muusika traditsioone kannab edasi festival Jazz-kaar.
Folkmuusika vallas jätkavad juba varem alustatut ansamblid Eesti Keeled, Jäääär, Dagö, Metsatöll ja solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik , Jaak Johanson jpt.
Eesti 21. Sajandi alternatiivmuusika on seotud klubikultuuriga. Tähtsamad klubimuusika stiilid on trance , hiphop, reggae ja jungle.