Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jazzi referaat: Hedvig Hanson (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Hedvig Hanson
Hedvig Hanson sündis 22. aprillil 1975 Tartus laulja Novella Hansoni ning laulva näitleja Tõnu Kilgase esimese ja ka ainsa lapsena. Ka Hedvigi kaks isapoolset vanavanemat tegelesid näitekunstiga. Vanaema Ellen Kaarma oli Taru "Vanemuise" esinäitlejanna 1951-1967. Vanaisa Lembit Mägedi oli näitleja "Vanemuises", hiljem Pärnu "Endlas".
Oma elu esimesed 12 aastat elas Hedvig Tõrvas vanaema Anna juures, seal kujunes temast lüürilise iseloomuga looduslaps. Emotsionaalsust ja looduslähedust on tugevalt tunda ka kõigis tema lauludes. Varajase lapsepõlveaja muusikaliste mõjutajatena on Hedvig nimetanud ansamblit Fix, hiljem ABBAt ja ema kassettidelt kuuldud afroameerika juurtega rütmimuusikat. Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinna ning asus õppima Tallinna 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkooliõpingud jätkusid Tallinna 60. Keskkoolis ning muusikaõpingud Tallinna Muusikakoolis klaveri erialal, mille 1992. aastal edukalt lõpetas. Kuigi lõpetanud kooli viitega , otsustas Hedvig edaspidi iseõppimise kasuks. Hedvigi sõnul on ta tänulik klaveriõpetaja Maire Roovikule, kes ei lubanud tal õpinguid katkestada, nii sai Hedvig hea muusikalise hariduse ning armastuse klassikalise muusika vastu just seal. Samas paelus Hedvigit ka laulmine . Tollel ajal harjutas ta peamiselt Whitney Houstoni lauldud, vokaaltehniliselt nõudlikke ballaade . Just Whitneyt ongi Hedvig oma teismeliseea ainsaks lauluõpetajaks nimetanud.
Esimene suurem võit tuli mainekalt laulukonkursilt "Kaks takti ette" (1993), millele järgnes varsti ka tööpakkumine Raadio 2's. Hedvigil olid omad saated , "Emotsioonid" ja "Maitseküsimus", mis peagi leidsid oma kuulajaskonna. Tol ajal olid lauljanna lemmikuiks pop- soul ja funk, ansambliga "Con Spirito" esineti peamiselt Tallinna klubides . Sel ajal reisis Hedvig üksi USA'sse, lootuses leida võimalusi teha oma lemmikmuusikat just seal. Kompromissitus manager Ron Eckstine'iga suhtlemisel ning meeletu koduigatsus sundisid lauljatari kiiresti koju tagasi pöörduma. Valikud osutusid õigeteks. Hedvigi albumi ’’Kohtumistund’’ plaadikaas
Hedvig Hanson
Debüütplaat "Love For Sale " koos Eesti parimate jazzmuusikutega avas suuna jazzile.
Järgmine album "Let Me Love You" koosnes juba Hedvigi enda lauludest. Edukamad plaadid siiani on olnud "Kohtumistund" (2008), mis tõi Hedvigile taas aasta džässartisti tiitli ja enne seda ilmunud "Tule Mu Juurde" (2001), mis on Hedvigi esimene eestikeelne plaat ning selle plaadi eest pärjati ta aasta naisartisti ning aasta džäss- ja bluusiartisti nimetusega, oma eestikeelse albumi ilmumist põhjendas lauljanna "eesti keele ilu avastamisega" – nooremas eas polnud ta arvanudki, et võiks kunagi eesti keeles taolist rütmimuusikat laulda, ema Novella lauldud laulud suunasid Hedvigi eestikeelse muusika juurde. Juhuse tõttu sattus see album plaadifirma Universal  džässi- ja klassikaosakonna juhi Wulf Mülleri kätte Londonis. Müller oli sellest vaimustuses ning tegi artistile ka kohe ettepaneku plaat samamoodi, nagu see on, Universal/Emarcy kaubamärgi all välja lasta. Hedvig aga otsustas teha uue plaadi. Selleks kulus aasta. Kohtumine oma lemmiku , džässkitarrist Pat Methenyga inspireeris Hedvigit kirjutama plaadi lõpuloo "Pat's Lullaby", mille üks osa on Lõuna-Eesti rahvalaul. Hedvig koduaias
Tegu oli Eesti esimese džässmuusikuga, kes sai rahvusvahelise lepingu nõnda suure plaadifirmaga. Hedvigi neljas CD "What Colour is Love" (2003) sisaldab valdavalt tema enda loomingut ja on kriitikute sõnul tõeline meistriklassi näitaja. Kuue kontserdiga tuur mööda Eestit kogus täissaale ja positiivseid vastukajasid. Lisaks tutvustati plaati ka kontsertidega Saksamaal, Austrias , Šveitsis ja Hispaanias. Venekeelse " Jazz Kvadrat" arvustaja Leonid Auskern nimetab plaati väljakujunenud meistri tööks, tõstes esile seda, et Hedvigi hääles kajab džässimineviku suuri meistreid, kuid ta ei kopeeri neist kedagi. Ka Wulf Müller saatis talle kiidusõnadega tänukirja. Plaadi nimiloo autor, Terry Callier aga kiitis Hedvigit tundlikkuse eest, millega lauljatar ta laulule oli lähenenud. Samal aastal valiti Hanson Eesti Raadio aasta muusikuks, samuti pälvis ta Eesti Muusikaauhindade aasta nais - ja džässartisti tiitli.
2009. aasta lõpus välja antud kogumikplaat " Armastuslaulud " on kui omamoodi "Greatest Hits" – Hedvigi kaunimad laulud. 2011. aasta kevadel ilmutas lauljatar tantsulisema plaadi "Tants kestab veel", mis tuletab meelde tema erilist armastust rütmi- ja gruuvimuusika vastu. Plaadil on tuntud palasid Eesti biitmuusikast ning omaloomingut - kunagi kirjutatud ingliskeelsed laulud on saanud eestikeelseteks. See on ühtlasi esimene Hedvigi plaat, kus kõlavad akustiliste pillide asemel elektripillid, mängijateks noorema põlvkonna parimad muusikud.
Tähtsamatest auhindadest kuuluvad Hedvigile Eesti Raadio Muusiku auhind (2005) ja Eesti Muusikaauhinnad - parim jazzartist ja naislaulja 2001, 2003 ja parim jazzartist 2008. Uut stiili enda jaoks avastas Hedvig "Ema laulude " plaadiga (2006), kui tema muusikat rikastasid vanad rahvalaulud . Hedvigi peamiseks lavapartneriks on kitarrist Andre Maaker , kellega koos on loodud ka plaadifirma KUULA! (www.kuula.ee)
Hedvig Hanson ja Andre Maaker
Hedvigil on muusikust elukaaslase Andre Maakeriga kaks poega: Holger ja Daniel. Hedvig on loodusega kokku kasvanud ning on otsustanud oma lapsed samuti maal üles kasvatada, öeldes, et maal on turvalisem ja vähem stressi. Ta soovib, et ta lapsed õpiksid loodust armastama ning on arvamusel, et loodust jälgides ja kuulates areneb lapse tundlikkus.
http://www.youtube.com/watch?v=xR9i73DItTw&feature=player_embedded
Hedvig Hanson - Kohtumistund
Hedvig pojale mustikaid pakkumas
Kasutatud materjalid:
http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=32391
http://et.wikipedia.org/wiki/Hedvig_Hanson
http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=32391
http://www.gossip.ee/articles/12098-hedvig-hanson-ma-ei-kujuta-ette-et-ma-peaks-iga-paeev-minema-kuhugi-toeoele?locale=et
http://www.myspace.com/hedvighanson
http://www.jazz.ee/index.php?page=musician&id=904
http://php.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&id=531
http://www.ideejazz.ee/artistid/artist-1
http://www.epl.ee/news/kultuur/hedvig-hanson-paotab-ust-euroopasse.d?id=50963480
http://publik.delfi.ee/news/muusika/hedvig-hanson-aasta-muusik.d?id=6957620
Jazzi referaat-Hedvig Hanson #1 Jazzi referaat-Hedvig Hanson #2 Jazzi referaat-Hedvig Hanson #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pincelxallik Õppematerjali autor
Ei ole puhas kopeering Vikipeediast, parajalt sisukas kokkuvõte Hedvig Hansoni elust ja tegemistest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Jazzmuusika areng ja iseloomustus
5
doc

Jazzmuusika areng ja iseloomustus

Jazzmuusika Jazz on esitajate kunst, jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika stiil Dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Louis Armstrongi peetakse Jazzmuusika legendiks 1920ndad: 1920

Muusika
Hedvig Hanson --Kevadöös su kõrval käin
1
doc

Hedvig Hanson - „Kevadöös su kõrval käin“

Retsensioon ,,Kevadöös su kõrval käin" Käisin 20. aprillil kell 19.00 Kuressaare Kultuurikeskuses kontserdil ,,Kevadöös su kõrval käin". Kontsert kestis üks ja pool tundi. Esinesid solistina Hedvig Hanson, klaveril Kristjan Randalu, kitarri mängis Andre Maaker, kontrabassi Ara Yaralyan ning trumme Ahto Abner. Muusika, mida grupp esitas, oli jazzilik. Laval oli sinakas valgus, mis mõjus rahuliku ja hubasena. Kogu õhkkond oli meeldiv ja lõõgastav. Esitatav kava koosnes õrnadest meloodiatest. Kontserdil esitati laule, mille tekstide autorid on tuntud Eesti poetessid Marie Under, Ilmi Kolla jt. Esitati ka teisi häid Eesti heliloojate lugusid.

Muusika
Henrik Ibsen - Metspart
9
docx

Henrik Ibsen - Metspart

mängida. Gregers on vihane ning lahkub papa tahtmist rahuldamata. TEINE VAATUS Hjalmar Ekdali ateljee. On näha, et see üsna suur ruum on pööningukamber. Ateljee on tagasihoidlikult, ent mugavalt sisustatud. Elutuba, raudahi ja tugitool. Siin-seal on päevapildiaparaate ja fototarbeid. Laual vedeleb päevapilte ja mitmesugust pudi-padi, nagu pintsleid, pabereid ja muud sellesarnast. Gina Ekdal istub laua ääres toolil ja õmbleb. Hedvig istub diivanil, käed silmadele varjuks ja pöidlad kõrvades, ning loeb raamatut. Ema kurjustab lapsega, et ta rohkem ei loeks, kuna isa ei lubavat õhtuti nii hilja lugeda. Hedvig ootab kangesti isa kojutulekut suurärimees Werle juurest. Vana Ekdal tuleb eesuksest, paberpakk kaenla all ja teine kuuetaskus. Vanamees toriseb midagi, on rahul, et jälle mõneks ajaks tööd sai ning läheb oma tuppa. Gina

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun