Meedia
Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame
päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja
spordivõistluste tulemustest kuni poliitiliste ning kultuuriliste
tippsündmusteni. Seejuures ei märka me, kuivõrd me sellest
informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus meid
mõjutab.
Tänapäeva
Eestis kasutatakse meediat iga päev propagandavahendina. Igal endast
lugupidaval organisatsioonil ja rühmitusel on inimene, kes inimesi
mõjutab. Selles pole midagi halba sest parteid peavad saama ennast
kusagil reklaamida ja inimesel peab jääma võimalus valida endale
"Sakalale", Jannseni "Eesti Postimehele" ning veel mõnele väiksemale lehele tekkis üldse mõte oma riigist. Ilma propagandata, mille teostamise antud juhul võtsid enda peale ajakirjanikud, poleks iialgi suudetud organiseerida selliseid massiüritusi nagu laulupeod, kaugeltki nii jõudsalt arendatud eesti keelt, kirjandust ja kultuuri, rahva seas sel perioodil arenenud välja poliitilised eelistused ning talumehed midagi teada saanud põllumajanduse uuendamisest. Seega on meedia osalust eesti rahva ajaloos raske ületähtsustada. Tänaseski Eestis kasutatakse meediat propagandavahendina. Igal endast lugupidaval organisatsioonil ja rühmitusel on oma häälekandja. Selles pole midagi halba, sest demokraatiat iseloomustabki vaadete paljusus ning igale inimesele peab jääma võimalus vabalt valida omale meelepärane partei, liit või muu selletaoline. Riiklikud tele- ja raadiojaamad peaksid jääma poliitiliselt igal juhul sõltumatuks
riigi arengule nii positiivselt, kuid samas ka negatiivselt mõjuda. Kui palju keegi aga ennast meedial mõjutada laseb, sõltub juba inimesest endast. Ajakirjanduses käsitletavad teemad annavad ülevaadet sellest, mis riigis, kus me elame, toimub. Sõnavõtte tegemistest mugandatakse lihtkodanike kõnepruugi järgi ning antakse neilegi võimalus olla kaasatud riigi igapäevaellu. Ajakirjanduses räägitakse faktidest, mille üle annab arutleda. Ühiskonnale on kogu meedia üks suur alustala,millega olla inimestega kontaktis ning tänu millele on sõnavabadusel see tähendus nagu sel praegu meie sõnastikes on. Ajakirjandus toob ühiskonda veidigi selgust ja mõistmist, mis muidu võib jääda kodanikele halliks uduks või segadust tekitavaks faktoriks, oma riigi usalduse osas. Igal,ka kõge väiksemal arvamusel, mida avaldatakse meedias kõvahäälselt, on suur mõju ka laiema üldsuse arvamusele .
Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse
kokkupuude koolis õpituga. Isiksuse enda vahetu kogemus, praktiline tegevus ning elamused, .kujutlused, järeldused .Spetsialiseeritud kiht konkreetsete eluvaldkondade, olukordade teadmistest Kõige liikuvam ja vähem püsivam on operatiivne kiht, millest kajastuvad ümbritseva maailmas, inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb .pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul .McQuail Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid nende universaalne levik, suur populaarsus .ning avalik iseloom Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali
TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus lapsed mängisid pidevalt Kättemaksukontorit ja ma kaks poissi omavahel suudlemas leidsin: nii oli ju seriaalis
................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku, kurja täide viimiseks ning mitte koondama antud oskusi millegi hea rakendamiseks? Tänu oma aktuaalsusele ühiskonnas on teadlased töötanud mitmeid kümneid aastaid selle kallal, et jõuda jälile, mis loob kriminaalselt käituva inimese, kas kõik kodust kaasa antud või eluteel
Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?" Väliste faktorite osas kriitiline olla on lihtne võrreldes enesele "näkku vaatamisega"
Arvamuslood üldiselt olevikus. Kuna üldiselt refereeritakse poliitikuid, kasutatakse tulevikku, sest poliitikud ei taha rääkida, mis ta on enne teinud. Juhtkiri on tüüpiline meediatekst, kus esitatakse põhjendatud hoiak mõne avaliku elu tegelase kohta. Juhtkirjade kaudu mõjutatakse avalikkuse mõtteid, sest neis on ajalehtedel õigus esitada üleskutseid, anda vihjeid kas otse või kaudselt. Juhtkirjad on osa sotsiaalsest maailmast. Juhtkiri on kui meedia diskursuse spetsiifiline liik, aga samas kuulub ka suuremasse arvamustekstide kategooriasse. Juhtkirja arvamus on institutsionaalne. Juhtkirja sisu väljendab ajakirja kui institutsiooni – toimetajate ja ajakirjanike – ühisarvamust. Juhtkirjad ei põhine isiklikul. Erinevalt kõigist teistest arvamuslugudest pole juhtkirjas iialgi mina-vormi, sest autor ei esine seal indiviidina, vaid üldisikuna. Kui on vaja rõhutada mingile arvamusele, kasutatakse ajalehe nime:
Kõik kommentaarid