Dubstep (1)

5 VÄGA HEA

Dubstep

Dubstep on elektroonilise tantsumuusika stiil, mille juured pärinevad Inglismaalt, Londonist. Kõige varasemad alged on pärit 19. sajandi lõpuaastatelt, kus lood olid rohkem sügavad, instrumentaal - dub remixid 2-step garage lugudest, kuhu oli lisatud erinevaid elemente breakbeat'st, grime'st või süngemaid elemente drum & bass 'st. Dubstep'i iseloomustab kaheosalises taktimõõdus rütm või soolotrumm, mis sarnaneb garage ja grime muusikastiilidele. Samuti iseloomustab dubstep'i rõhuv, " veniv " ja "tumedaid" helisid esile toov bass, mille päritolu peitub USA dub'i, funky ja reggea valdkondadest. Dubstep'i lugude tempo on üldjoontes 140 lööki minutis . Seevastu näiteks drum & bass'i tempo on keskmiselt 170. Teistest tantsumuusika stiilidest eristab teda kõige rohkem soolotrummi löögi asetsemine takti kolmandal löögil, teistel elektrooniliste tantsumuusika stiilidel, näiteks house, enamasti teisel ja neljandal löögil. Ning sageli luuakse rütm kasutades trummide asemel erinevaid basse. Termin dubstep, kui muusikastiil . tuli kasutusele aastal 2002, kui ta oli juba selgesti eristatav 2-step'st ja grime'st.
Aastad 1998-2002 võib nimetada dubstep'i lapsepõlveks. Nendel aastatel olid peamisteks artistideks D1, Hatcha, Skream ja Benga. Lugusi mängiti peamiselt piraatraadiojaamades, näiteks Rinse FM'is.
Revolutsioon toimus aastatel 2003-2005, kui toimus dubstep'i kiire areng. Erinevad produtseerijad nagu näiteks Mala ja Coki arendasid stiili tuues sisse erinevaid elemente teistest stiilidest, eriti jungle'st ja reggae 'st. Hakati ka lisama rohkem meloodilisust sügava bassi kõrvale.
Aastad 2006-2008 on dubstep'i kasvuaastad. Rohkem raadiojaamu, näiteks BBC Radio 1,
SubFM ja DubstepFM promosid aina rohkem populaarsust koguvat stiili. Samuti tekkis juurde nais -produtseerijaid nagu näiteks Mary Anne Hobbs . Klubides mängisid DJ'd oma settides tihedamini dubstep'i, mistõttu kasvas populaarsus tavakodanikes. Stiil levis välismaale, peamisel USA-sse.
2009-2010 olid aastad, kus kujunes välja main-stream ehk industriaal-dubstep. Hakati eristama klassikalist ja uut dubstep'i. Industriaal-dubstep on põhiliselt populaarsetest stiilidest võetud lugude miksimine dubstep'ks ja lisaks lisati lugudele rohkem vokaali. Tulid uued artistid , näiteks Nero, Chase & Status (tegi enne peamiselt drum & bassi) ja Example.
Dubstep'i mängitakse ka Eesti raadiojaamades. Reedeti, südaöösel kell 0:00 hakkab Raadio 2-st saade "Kajatuba", kus lastakse peamiselt klassikalist dubstep'i, kuid mängitakse ka uuemaid ja populaarsemaid lugusi uuema ja ka noorema kuulajaskonna seas. Samuti võib ära nimetada mõningad artistid, keda ei tunta ainult kodumaal: Prospecta, PhoneCall ja Gun Jack.
Dubstep'i areng ei ole kohe kindlasti lõppenud, sest viimase aastaga on tekkinud nii mitmeidki uusi alamstiile, nagu näiteks filthstep, gorestep, drumstep, electrostep jne. Alamstiilid tekivad nii, et olemasolev stiil (dubstep antud juhul) miksitakse mingi muu stiiliga kokku ja nii tekibki uus. Nagu näiteks dubstep'i ja drum & bass'i elemendid kokku panduna tekkis drumstep. Dubstep'i kogub aina rohkem populaarsust eriti noorte seas ja selle lõppu pole veel näha.

.ODT Laadi alla originaalfail 1 lk · .odt · 27 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hokins Õppematerjali autor

Dubstepi kui muusikastiili lühiüleülevaade..

dubstep

Sarnased õppematerjalid

pptx

Dubstep

Dubstep Koostaja : Henri Haramaa 11A Ajalugu Dubstep sai alguse 1999. aastal Londonis. See tekkis kui hakati kokku segama Inglismaa elektromuusika stiile : 2step garage (2step) sisse hakati segama grime'i, breakbeat'i ja drum and bass'i elemente. Alles aastal 2002 tuli kasutusele dubstepi termin. 2003 hakati BBC Radio 1 kanalil mängima esimesi lugusi, 2004 aasta lõpuks sai dubstep juba Inglismaal üsna populaarseks. 20052008. aastatel hakkas see levima ka väljaspool Inglismaad. 2009 aastast alates on dubstep mõjutanud nii öelda "mainstream" muusikat ja on üldse kogu maailmas tuntuks saanud. Tuntuimad artiste : Borgore, Benga, Flux Pavilion, Doctor P, Nero, Knife Party, Zeds Dead, Datsik, Excision, Emalkay, Mt. Eden, Skrillex Tunnusjooned Dubstep on elektrooniline muusikastiil, mille tempo on üldjuhul 138142 lööki minutis.

Muusika

doc

Muusika Läbi Aegade

laseb arvutil laule töödelda. Kolmas võimalus on lihtsalt huulte maigutamine laval. Loodetakse, et inimesed pettusest aru ei saa, aga kunagi juhtub ikka nii, et tehnika ütleb üles ja vale tuleb ilmsiks. Muusikat austavad inimesed on ühiskonna väärtus Õnneks on maailma jäänud ka inimesi, kes austavad muusikat. Need inimesed on saanud ülemaailmselt tuntuks just tänu sellele, et on viitsinud endaga tööd teha. Tegeleda muusikaga on olnud nende soov juba lapsepõlvest saadik. Dubstep on elektroonilise tantsumuusika stiil, mis pärineb Londonist ja tekkis 21. sajandi alguses. Dubstepi iseloomustab kaheosalises taktimõõdus rütm või soolotrumm, mis sarnaneb muusikastiilidele garage ja grime. Samuti iseloomustab dubstepi rõhuvaid ja "tumedaid" helisid esile toov bass, mille päritolu peitub USA dubstepi, funky ja reggae valdkondadest. Dubstepi lugude tempo on üldjoontes 140 lööki minutis. Teistest

Muusikaajalugu

pptx

Drum ja bass

Drum & bass Christopher Tammesoo 8.a Mis see on?  Drum & bass, samuti tuntud ka kui d’n’b, on elektroonilise muusika stiil, mis on põhiliselt välja arenenud jungle-muusikast.  Sellel on väga palju alamžanre, nagu näiteks darkstep, hardstep, funkstep ja neurofunk.  Samuti on mõjutanud teisi muusikastiile nagu hip hop, dubstep, rock ja pop. Kirjeldus  Tavaliselt kasutatakse ainult trumme, bassi ning sageli lisandub sellele ka süntesaator.  Keskmiselt 160-180 takti minutis.  Raske, vahel ka keerukas bassikäik.  Kiire tempo.  Avaldab palju mõju popmuusikale ja kultuurile.  Väga rütmikas. Ajalugu  Arenes väljas teistest elektroonilise muusika liikidest ööklubides.

Muusikaõpetus

ppt

House muusika

House Carol Paesalu 8B klass House House-muusika on elektrooniline tantsumuusika, mis sai alguse Chicagost 1980ndate alguses. Oma nimetuse on see saanud klubi Warehouse järgi, kus selline muusika esimest korda tekkis. House oli esimene ja tähtsaim disko järeltulija. House'ile on iseloomulik rütmimasina põhirütm koos esiletoodud bassi ja basstrummiga ning elektrooniline süntesaatoritaust. Kõige tüüpilisem kiirus on 4/4 rütm. House muusikasse on lisatud ka jazz'i ja soul'i iseloomulikke omadusi. Stiilid Ambient house - Vastavat stiili on võimalik ära tunda seeläbi, et tüüpilisi acid house omadusi kasutatakse unelevamal, atmosfäärsemal moel. http://www.youtube.com/watch?v=8edVxpAX_WA Deep house - House'i aeglasem ja sügavam variant http://www.youtube.com/watch?v=WfoNE4WVrjo&feature=related Garage house - Tänapäevastest elektroonilistest stiilidest 70.

Muusika

docx

Kontserdi arvustus chase and status

Chase and Status Käisin reedesel päeval 16.septembril 2011 kuulamas drum´n´bass'i ja dubstep'i viimaste aastate ühte kõige kuulsamat ning nõutumat duot Chase & Statusi, mis on Londoni päritolu elektroonilise muusika duo, mille taga peituvad DJ-d Saul Milton ja Will Kennard ning lisaks oli neil kaasas ka MC Rage. Kontsert pidi algul toimuma Tallinna suurimas öölokaalis Arena 3, kuid hiljem muudeti ürituse toimumispaigaks Eesti Näituse Messikeskus, sest publikuhuvi oli kontserdi vastu ootamatult suur. Lisaks esinesid veel DJ-d Eestist: Indivision, Influenza, Inztance, Whirl, MHKL & K-SEIN ja Trifect, kelle ülesandeks oli publik peaesineja jaoks n-ö ülesse kütta. Õhtu hakkas 22.00 kui lavale läks Whirl. Hiljem kuuldud juttudest tuli välja, et esimese esineja ajal oli Messikeskus peaaegu tühi olnud. Ise saabusin kontsert paigale umbes natukene peale kella 00.00, sest eesmärk oli kuulata ja oma silmaga näha kuulsust ning puudus suurem soov ja

Muusikaajalugu

doc

Kaasaegsed pop-ja rockmuusika stiilid ja nende eelistused koolinoorte seas

Paide Gümnaasium Kaasaegsed pop- ja rokkmuusika stiilid ja nende eelistused põhikoolinoorte seas Uurimistöö Siim Pening 11. h Anne Toomistu Paide 2010 Sisukord 1. Rokk - ja popmuusika definitsioonid ja tunnused..............................................................4 1.1 Rokkmuusika defineerimine.........................................................................................4 1.2 Popmuusika defineerimine...........................................................................................5 1.2.1 Popmuusika tunnused on:......................................................................................5 2. Stiilide kirjeldused.................................................................

Muusika