Johann Sebastian Bach (0)

Johann  Sebastian   Bach ; 
Georg  Friedrich  Händel

Johann Sebastian Bach

( 1685 ­1750) 
J.S.Bach ja tema perekond

Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis,  organisti  Johann 
Ambrosius  Bach’i ja Maria Elisabetha Bach’i noorima  pojana . 
J.S.Bach oli Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
J.S.Bach’i isa ja kõik  onud  olid professionaalsed muusikud.
Isa õpetas talle juba lapsena viiuli­ ja klavikordimängu ning onu Johann  Christoph  
Bach (1645–93)  tutvustas   noorele  sugulasele orelimängu. 
Lapsepõlv Eisenachis (1685– 1695 )
 

8­aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis.
Bachi  ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. 
Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann 
Christoph Bachi (1671–1721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi.
 
Ohrdruf (1695–1700)

Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat  noorema  
venna Johann Sebastiani muusikalise  harimise . 
Johann Sebastian Bach kirjutas öösiti  salaja  ümber moodsama  muusika  käsikirju, 
mille vend oli tema eest ära peitnud.
Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud 
tänavalaulikute hulka.
Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas.
Lüneburg (1700–1702)

Sajandivahetuseks jäi Bachile venna Ohrdrufi  korter  väikeseks, kuna viimane oli 
äsja saanud isaks. 
Lisaks sellele ei saanud Bach enam tasuta haridust lütseumis.
Ohrdrufi lütseumi  kantor  soovitas tal minna Lüneburgi,  Miikaeli   kloostrisse .
Õppimisvõimalused Lüneburgis olid Bachile head. Tänu kloostri rikkusele anti 
talle tasuta haridust, tänu ilusale poiss­soprani häälele sai Bach kooris laulmise 
eest ka väikese tasu. 
J.S.Bach lahkus Lüneburgist 1702. aasta ülestõusmispühade eel.
Weimar  (1703–1704)

Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse 
kohta selgeid andmeid.
1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega  Weimaris  sealse pisivürst Johann 
Ernst III väikese  kapelli  juures viiuldajana.
Bach lahkus Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist, kuna töö oli tema jaoks 
vähehuvitav ning ei andnud talle võimalust loominguliseks tööks ega 
enesetäienduseks.
Arnstadt (1704–1707)

Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina.
Bachile oli meeltmööda, et Arnstadti organisti amet ei olnud väga keerukas ega 
aeganõudev,  andes  seega talle võimaluse tegeleda loomingulise tööga. 
Tööandjaile ei meeldinud noore Bachi  loominguline  julgus, samuti ei laabunud tal 
töö viletsa kirikukooriga.
Bach lahkus Arnstadtist, kuna talle heideti ette nii omavolilist puhkusevõtmist kui 
ka keerulisi ja liiga  pikki  orelisoolosid, mis kogudust ärritasid.
Mühlhausen (alates 1707)

Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud 
sealsed tingimused kuigivõrd head. 
1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas Mühlhauseni 
majanduslikult. 
Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma. 
Mühlhausenis  elades  abiellus J.S.Bach Maria Barbara Bachiga.
Weimar (1708– 1717 )

Weimaris  sai Bach sealse  hertsog  Wilhelm  Ernsti  õukonna lossikiriku 
organistiks.
Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat.
Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks 
arestikambrisse, sest hertsog oli keelanud ansambliliikmetel mängida Ernst 
Augusti heaks, viimane keelas aga muusikutel õukonnast lahkuda, ähvardades 
neid karistusega.
Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest  poega  Wilhelm 
Friedemann Bach (1710) ja Carl Philipp  Emanuel  Bach (1714).
Sel perioodil puutus Bach kokku  Antonio  Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema 
muusikat tugevalt.
Köthen (1717– 1723 )

Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus temast sai Anhalt­Kötheni vürst  Leopoldi  
õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor.
Bach juhtis kogu õukonnamuusikat.
Kirikumuusika  ebasoosing oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, miks Bach 1723. 
aastal Köthenist lahkus.
1720 suri J.S.Bachi esimene naine Maria Barbara.
1721 abiellus J.S.Bach Anna  Magdalena  Wilckega, kellega tal sündis 13 last, 
kellest vaid 6 jäid elama.
Gottfried Heinrich Bach, Johann Christoph Friedrich Bach ja Johann  Christian  
Bach olid samuti muusikud. 
Kokku oli Bachil 20 last, kellest pooled surid juba  imikueas .
Leipzig (1723–1750)

1722 . aastal suri Leipzigi  Tooma  kiriku kantor Johann Kuhnau ja koht sai 
J.S.Bachile.
Leipzigi perioodist pärineb suur hulk J.S.Bachi kirikumuusikat. 
Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis ning  maeti Johannese 
kalmistule. 
Nekroloogi järgi oli surma põhjuseks ebaõnnestunud silmaoperatsioon ja  rohud , 
mis Bachi tervist laastasid. Selle tulemusel tabas heliloojat ajurabandus ja 
kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. 
Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis  diabeet .
Looming

Johann Sebastian Bachi looming oli 18. sajandi kuulajaskonna jaoks liiga 
raskepärane ja  komplitseeritud . 
Tema  muusika  avastati laiema  publiku  jaoks alles 19. sajandil tänu  helilooja  Felix 
Mendelssohn Bartholdyle. 
Pärast helilooja surma oli just Mendelssohn see, kes Bachi Matteuse  passiooni  
esmakordselt dirigeeris. 
Mendelssohni jaoks oli Bach suureks eeskujuks. Bachi loomingust olid 
inspireeritud veel 19. sajandi heliloojad Robert Schumann ja  Ferenc   Liszt . 
Looming

Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi 
muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide 
täiuslikkuseni  arendaja . 
Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega 
ning julge  fantaasia  karmi mõistuslikkusega. 
Bachi muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 
lühimissat, 2 oratooriumi ning  motette  ja laule. Kokku on Bachilt säilinud üle 
1000 teose.
Looming

http://www.youtube.com/watch?v=ipzR9bhei_o
http://www.youtube.com/watch?v=GMkmQlfOJDk
http://www.youtube.com/watch?v=DwHpDOWhkGk

Document Outline

• Slide 1
• Johann Sebastian Bach
• J.S.Bach ja tema perekond
• 
  Lapsepõlv Eisenachis (1685–1695)
• Ohrdruf (1695–1700)
• Lüneburg (1700–1702)
• Weimar (1703–1704)
• Arnstadt (1704–1707)
• Mühlhausen (alates 1707)
• Weimar (1708–1717)
• Köthen (1717–1723)
• Leipzig (1723–1750)
• Looming
• Looming
• Looming