Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fusion Jazz (3)

3 HALB
Punktid
1960.- 1970 aastate jazzi enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock . On täiesti loomulik, et 1950
aastate teisest poolest alanud rock’n’roll’i võidukäik, mis jätkus ka kuuekümnendatel , ei
jätnud mõju avaldamata jazzile. Samas oli laia kuulajaskonna, eriti noorte huvi nihkunud jazzilt
rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion – ühtesulamine)
hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud
jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis , kelle albumit „In a Silent Way“ (1969) peetakse fusion jazzi esimeseks albumiks.
Ta võttis oma ansamblisse Inglismaalt USA-sse asunud rockkitarristi John McLaughlini.
Rockmuusikutest kuulsamad olid trompetist Randy Brecker ja tema vend tenorsaksofonist
Mike Brecker ning trummar Billy Cobham. 1969 a moodustas Randy Brecker ühe esimese
jazzrockansam bli“Dreams”.
Käsikäes rocki elementide (eeskätt rütmi) ülekandmiseks jazzi hakati üha rohkem kasutama
elektroonilisi pille: elektrikitarri, klaverit , süntesaatorit.
Pöörati tähelepanu ka salvestustehnikale. Kaasaegne stuudio muutus nii tähtsaks, et teda võis
võrrelda “instrumendiga” -ta oli sama oluline kui muusikute pillid.
Rockimõjude avaldus oli uus lähenemine soolele. Oma kõikidel perioodidel on jazz alati
kulmineerunud väljapaistvate artistide sooloimprovisatsioonide, nüüd vaidlustatakse see. Üha
rohkem anti ruumi ühisimprovisatsioonidele. Vastuvooluna sellele oli saateta soolo, mille
käivitajaks oli Gary Burton.
Plaadikompaniid ja produtsendid mängisid jazzrockis ja fusionmuusikas suuremat rolli kui seda
seni. Neil oli rohkem sõnaõigust otsustada, mida salvestada , kui muusikuil endil. Nad võtsid
otsuseid vastu rohkem äri, kui muusika peale mõeldes.
Fusion jazzi on palju kritiseeritud originaalse jazzi austajate poole aga ka smooth jazzi poolt selle stiili suure imporvisatsiooni ja „jazzi rikkumise“ pärast elektripillidega. Kuid fusion jazz aitas lõhkuda piire jazzi ja teiste muusikastiilide vahel.
Fusion Jazz #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor thekriz Õppematerjali autor
Fusion jazzi ajalugu

Sarnased õppematerjalid

Jazz rock
2
docx

Jazz rock

Jazz rock 1960.- 1970 aastate jazzi enamlevinud uueks suunaks sai jazzrock. On täiesti loomulik, et 1950 aastate teisest poolest alanud rock 'n 'roll'i võidukäik, mis jätkus ka kuuekümnendatel , ei jätnud mõju avaldamata jazzile. Samas oli laia kuulajaskonna, eriti noorte huvi nihkunud jazzilt rockile. See protsess oli vältimatu. Jazzi ja rocki ühtesulamist (ingl. k fusion ­ ühtesulamine) hakkasid katsetama ühelt poolt noored rockmuusikud, teiselt poolt aga uuendustest huvitatud jazzmuusikud. Nimekaist jazzmuusikuist hakkas esimesena viljelema jazzrocki Miles Davis. Ta võttis oma ansamblisse Inglismaalt USA-sse asunud rockkitarristi John McLaughlini. Rockmuusikutest kuulsamad olid trompetist Randy Brecker ja tema vend tenorsaksofonist Mike Brecker ning trummar Billy Cobham. 1969 a moodustas Randy Brecker ühe esimese jazzrockansam bli "Dreams".

Muusika
Jazz muusika
14
doc

Jazz muusika

2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16

Muusika
PROGRESSIIVNE ROCK JAZZ ROCK FUSION
10
docx

PROGRESSIIVNE ROCK,JAZZ ROCK,FUSION

aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest tulenes ka nn progressiivset rocki mängitavate ansamblite tõusuperiood 70. aastate algul. Tuntuimad esindajad olid pärit Suurbritanniast, kes olid tihti läbinud ka professionaalse koolituse muusikakoolides.

Rock
PROGRESSIIVNE ROCK--JAZZ ROCK-FUSION
8
docx

PROGRESSIIVNE ROCK--JAZZ ROCK-FUSION

aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest tulenes ka nn progressiivset rocki mängitavate ansamblite tõusuperiood 70. aastate algul. Tuntuimad esindajad olid pärit Suurbritanniast, kes olid tihti läbinud ka professionaalse koolituse muusikakoolides.

Kategoriseerimata
Kaasaegsed pop-ja rockmuusika stiilid ja nende eelistused koolinoorte seas
27
doc

Kaasaegsed pop-ja rockmuusika stiilid ja nende eelistused koolinoorte seas

.........................................................................................................6 2.1Rythm and blues............................................................................................................7 2.2 Klassikaline rock ehk rock'n'roll.................................................................................8 2.3 Folkmuusika.................................................................................................................8 2.3 Jazz fusion....................................................................................................................9 2.4 Heavy Rock................................................................................................................10 2.5 Punk Rock..................................................................................................................10 2.6 Grunge..................................................................................................

Muusika
Levimuusika
32
pdf

Levimuusika

samuti filmidena levisid. Ekraani kaudu said filmid kiiresti tuntuks ka Euroopas, seda eriti Inglismaa, kus polnud keelebarjääri. Raadio ja televisiooni kättesaadavaks muutunisega laiematele rahvahulkadele levis lööklaul just nende kanalite kaudu. Olulisel kohal on siin heliplaatide ja – lintide müük. Lööklaulu ilmet on määranud vastaval ajal moes olnud muusikastiil. Kahekümnendatel, kolmekümnendatel, neljakümnendatel oli mõjutajaks jazz. Kolmekümnendate populaarsemaks lööklaulude esitajaks oli Bing Grosby (1904- 1977), kelle esituses sai tuntuks J. B erlin i “W h ite C h risth m as” sam anim elisest filmist. Neljakümnendatel- viiekümnendatel saavutas enneolematu kuulsuse Frank Sinatra (s.1915) Saksamaal nim etatakse lööklaulu laagriks. T untum ad šlaagrilauljad olid film inäitlejad Zarah Leander (1902- 1981) ja Marlene Dietrich (1901- 1992). Populaarseim sõjaaegne šlaager oli “Lili Marleen”

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3 JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945 Abstract The present study covers an understudied part in the Estonian cultural history – how Afro-American jazz music reached our cultural space and the phenomena related to this. Such an angle is not an alien one to other nations either – here and there, since its very appearance, jazz has created contradictory opinions varying from deep admiration to total denial and ban. Thus the aim of this study has been to find out how jazz reached Estonia, its scope of penetration in Estonia, factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background.

Muusika ajalugu




Kommentaarid (3)

booo0 profiilipilt
booo0: Suht norm see aitas mind :D
13:32 15-05-2009
hents11 profiilipilt
hents11: Pole eriti midagi.
20:32 06-04-2009
meriva profiilipilt
meriva: mind mitte
13:52 30-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun