Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SUNDASENDID JA SUNDLIIGUTUSED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
SUNDASENDID ja 
SUNDLIIGUTUSED
JELENA  LEBEDEVA 
2018
 Asend, kus inimene peab viibima 
SUNDASE
ühes asendis või tegema tööd 
füüsiliselt ebamugavas asendis
ND
 Seega on lihased pideva pinge all 
(kükitades, põlvitades jne)
 Inimeste seas, kelle töö on seotud 
SUNDASEN
arvuti kasutamisega üle 5–6 tunni 
DID 
päevas ning pideva istumise või 
seismisega, näiteks kontoritöötajad, 
ESINEVAD:
autojuhid, juuksurid, õmblejad jne
SUNDASENDID
 Lihastel ei ole võimalust lõtvuda = 
väsimus, ülepinge = lihaste 
SUNDASEN
ülepingeseisund süveneb =  hilisemad  
DITE TEKE
kutsehaigused
1.Ebamugavustunne ülekoormatud 
jäsemetes
2.Töövõime väheneb = kaebused valu 
kohta
SUNDASEN
3.Võivad kujuneda kindla 
DITE ETAPID
haigusprotsessi tunnused
4. Kroonilise  haiguse tunnused
5.Invaliidistumine 
  Sama tüüpi liigutuste kordamist 
ühetaolises asendis ligikaudu 45 
SUNDLIIGU
minuti vältel
TUSED
 Ka ebamugavatest tööasenditest või 
töövahenditest tingitud lisaliigutused
SUNDLIIGUTUSED
 Töökoht ja töövahendid peavad vastama 
töötaja kasvule ja kehamõõtmetele
SUNDASENDI
 Lihaseid peaks võimalikult vähe pingutama
 Aeg-ajalt muutma asendit, regulaarsed 
TE-, 
puhkepausid
LIIGUTUSTE 
VÄHENDAMIN
 Liigutusi tuleb muuta vahelduvateks ja 
E, 
kaarjateks 
 Vältida ühetaolisi liigutusi 
ENNETAMINE
 Rütm-tempo ei tohi ületada võimeid 
 Samuti regulaarsed puhkepausid
  https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/To
KASUTATUD 
okeskkonna- ohutegurid /Fysioloogilised-ohutegurid/
sundliigutused
KIRJANDUS
  https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/To
okeskkonna-ohutegurid/Fysioloogilised-ohutegurid/
sundasend
AITÄH 
KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • SUNDASEND
  • SUNDASENDID ESINEVAD:
  • SUNDASENDID
  • SUNDASENDITE TEKE
  • SUNDASENDITE ETAPID
  • SUNDLIIGUTUSED
  • SUNDLIIGUTUSED
  • SUNDASENDITE-, LIIGUTUSTE VÄHENDAMINE, ENNETAMINE
  • KASUTATUD KIRJANDUS
  • AITÄH KUULAMAST!
Vasakule Paremale
SUNDASENDID JA SUNDLIIGUTUSED #1 SUNDASENDID JA SUNDLIIGUTUSED #2 SUNDASENDID JA SUNDLIIGUTUSED #3 SUNDASENDID JA SUNDLIIGUTUSED #4 SUNDASENDID JA SUNDLIIGUTUSED #5 SUNDASENDID JA SUNDLIIGUTUSED #6 SUNDASENDID JA SUNDLIIGUTUSED #7 SUNDASENDID JA SUNDLIIGUTUSED #8 SUNDASENDID JA SUNDLIIGUTUSED #9 SUNDASENDID JA SUNDLIIGUTUSED #10 SUNDASENDID JA SUNDLIIGUTUSED #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lenochkayeee Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lindla töökeskkonna riskianalüüs
18
pdf

Lindla töökeskkonna riskianalüüs

Tabel 1. Terviseriskide hiidamiseks kasutatud üldiie riskimaatriks Tagajärjed Tõenäosus Tööga seotud Tööst põhjustatud haigestumiie oi haigestumiie ebareaalie Kerge trauma Väga ebatõeiäoliie Väheie risk Vastuvõetav risk L (0 %…30 %) I II Võimalik Vastuvõetav risk Keskmiie risk K (30 %…70 %) II III Tõeiäoliie Keskmiie risk Suur risk P (70 %…100 %) III IV Vähene risk (I tase) – erilisi abiiõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) – vastuvõetav risk ei iõua üldjuhul lisaabiiõude rakeidamist

Loomakasvatus
Töö tervishoid ja ohutus KT
34
docx

Töö tervishoid ja ohutus KT

3. Piiskkontakt  nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu, ka nakatunud reovee piiskade kaudu. • Mikroobid sisenevad silma-, nina- ja suulimaskesta ning naha kaudu lähikontakti teel. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füsioloogiliste ohutegurite riskitase suureneb • Töö ebaratsionaalne organiseerimine • Pikaajaline viibimine sundasendis • Üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge • Korduvad samalaadsed kiired liigutused • Äkilised töörütmi muutused • Valesti valitud tööriistad • Ebaõiged töövõtted • Vead raskuste käsitsi teisaldamisel • Väikesed vigastused

Riski- ja ohutusõpetus
1 kursus tööohutus ja töökeskond
53
docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

(2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. (3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid (1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus (2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.

Tööohutus ja tervishoid
Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead

Füsioterapeut
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
Kaasaegse ergonoomika alused
49
doc

Kaasaegse ergonoomika alused

Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile Ergonomics is a rapidly developing science and therefore it is important to give knowledge that are up-to-date. "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" is a manual covering a wide variety of topics related to the development of ergonomics in 1990s. The book is mainly for undergraduates use, although many topics are covered in grater depth and are for postgraduate study. The book contains useful information for anyone seriously int

Ergonoomika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun