1) töötaja ees- ja perekonnanime, ameti; 2) haiguse diagnoosimise kuupäeva; 3) haiguse ja selle tekkepõhjused; 4) tööandja ja tema aadressi. (8) Tööinspektsioon edastab Tervishoiuametile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kirjalikult eelmise aasta kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste statistilised andmed. Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 3. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine (1) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. (2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele
Samuti peab töötervishoiuarst jagama teadmisi kutsenõustamise ja esmaabi alal ning oskama juhtida töötervishoiuteenistuse multidistsiplinaarset meeskonnatööd. §4. Töötervishoiuarsti ülesanded tervisekontrolli tegemisel Tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst: 1) hindab töötaja terviseseisundit; 2) hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale; 3) selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. 10. Töökeskkonna Nõukoda. Töökeskkonna Nõukoda on Sotsiaalministeeriumi juures asuv valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes. 11. Tööandja ja töötaja põhiõigused ja kohustused. § 13. Tööandja kohustused ja õigused (1) Tööandja on kohustatud:
Tallinna Polütehnikum Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Ott Merila Kutsehaigused ja tööõnnetused Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus 1 Kutsehaigused 1.1 Definitsioon 1.2 Kutsehaigused ja neid põhjustavad töökeskkonna ohutegurid 1.3 Kutsehaigestumise statistika Eesti Vabariigis 1.4 Kutsehaigestumisest teatamise ning uurimise ja registreerimise kord 1.5 Kutsehaiguste ennetamine 2 Tööõnnetused 2.1 Definitsioon ja liigitamine 2.2 Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord 2.3 Tööõnnetuste statistika Eesti Vabariigis 2.4 Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Kokkuvõte Lisad Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga soovitakse lühidalt edasi anda kutsehaiguste ja tööõnnetuste
LOOMISE, ALLKIRJASTAMISE JA SÄILITAMISE KOHTA Iseseisev töö Juhendaja Karin Traks Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................2 1.Tööõnnetuse dokument...........................................................................................................3 2.Kutsehaigestumise dokument..................................................................................................5 3.Tervisekontrolli dokument......................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................7 Sissejuhatus Järgnevas analüüsis leian omal vabal valikul kolm erinevat tööohutust puudutavat dokumenti
ja ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on aset leidnud parandused, siis vaatlen juhtumi uurimise seadusandlusest lähtuvust praegu kehtiva õigusnormi kohaselt. 1. Leida teile antud tööõnnetuse/kutsehaiguste sündmuste käik. Sündmuste käik kajastub raportis. 2. Täita raport (leida Tööinspektsiooni koduleheküljelt). Raport on lehel lisa 2. 3. Kes peavad juhtunut uurima ja analüüsima (kasutada TTOS seadust, TÕja KH määrus)? Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks
omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele. Tööandja säilitab töölepingut kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates. lahkunud töötajate isikukaarte säilitatakse 75 aastat; lõpetatud töölepinguid, töötajate isikukaarte ja välja võtmata tööraamatuid säilitatakse 50 aastat. Töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi säilitatakse 55 aastat. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Lõppenud juriidilise isiku dokumente säilitatakse kümme aastat. 4. Riigiasutused võivad anda üle 10-aastase säilitustähtajaga digitaaldokumendid, mis arhiiviväärtust ei oma, säilitamiseks Rahvusarhiivi. Nimetatud digitaaldokumentide Rahvusarhiivi üleandmise ja Rahvusarhiivis säilitamisega seotud kulud katab dokumente üleandev asutus riigisekretäri kehtestatud kulunormide alusel. Rahvusarhiiv tagab
Elektrilöök jaotatakse kahjustuste ulatuse järgi: 1 aste – lihaste krambid ilma teadvuse kautuseta 2 aste – lihaste krambid teadvuse kaotusega 3 aste – teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus 4 aste – kliiniline surm Kahju hüvitamine Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tervisekahjustus võib olla tekkinud kas tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel, mille tõttu töötajal on tuvastatud töövõimetus. Lisaks töövigastuse tõttu saamatajäänud sissetuleku hüvitamisele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kannatanule töövigastusest tingitud lisakulutused. Töövõime kaotuse põhjuse ja ulatuse ning lisakulude vajaduse tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus, mille blankett on kättesaadav piirkondlikes klienditeenindustes ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehel. TÄNAN KUULAMAST
töötajate arvu ja soolist koosseisu. 5. Mida tähistab www.ti.ee? Tööinspektsiooni. 6. Keda esindab töökeskkonna volinik? Töötajaid. 7. Missugused on töökeskkonnavoliniku kohustused ja õigused? Töökeskkonnavoliniku kohustused on: 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud, töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel 3) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte Õigus: 1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega 2) pääseda ettevõttes kõigisse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet
arstile. Tööst põhjustatud haigestumisest teatabtöötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale ja Tööinspektsiooni, esitades järgmised andmed: töötaja ees- ja perekonnanime, ameti haiguse diagnoosimise kuupäeva haiguse ja selle tekkepõhjused tööandja ja tema aadressi Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele . Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud
Eelnõu kohaselt võib redeleid kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutumate vahendite kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta. Köisi ja trosse võib kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui riskianalüüs näitab, et see on ohutu ja kui muude vahendite kasutamine ei ole võimalik 3h 1. Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 2. 1) uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja raskeid tööõnnetusi 2) osalema kohaliku omavalitsuse taotlusel uue ehitise ülevaatusel enne ehitisele kasutusloa andmist 3.
andmed ohutegurite parameetrite väärtuste kohta töötaja varasemate tervisekontrollide otsuste koopiad Tervisekontrolli tegija Töötajate tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst Töötervishoiuarsti ülesanded tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst hindab töötaja terviseseisundit; hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale; selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. Tervisekontrolli läbiviimise kord Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja toodud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.
(8) Tööinspektsioon edastab Terviseametile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kirjalikult eelmise aasta kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste statistilised andmed. 7 Kutsehaigused ja tööõnnetused TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE (1) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. (11) Kui tööõnnetus toimub füüsilisest isikust ettevõtjaga käesoleva seaduse § 12 lõikes 8 sätestatud olukorras, teeb kõik käesolevas peatükis sätestatud tööõnnetusega seotud
Köisi ja trosse (edaspidi köis) võib ajutisel kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui riskianalüüs näitab, et see on ohutu ja kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole võimalik. Kui see on vajalik ja võimalik, tuleb köie otsas rippes töötamisel ette näha vajalike lisaseadmetega istme kasutamine. (Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §12¹ lg6) 1. Mis saab tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise korral? Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §27² lg1, lg2 ) 2
töösuhetega seotud küsimuste lahendamine. 2. Töökeskkonnavoliniku kohustused 1.1. läbida tööandja kulul kohustuste täitmiseks vajalik välja- või täiendõpe; 1.2. jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega. 1.3. osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel 1.4. teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 1.5. tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 1.6. jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe 1.7
- töökeskkonna riskianalüüsi tulemused - andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta -töötaja viimase terveisekontrolli otsuse märgitud järgmise tervisekontrolli aja. Tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst: -hindab töötaja töötervishoiuarst -hindab töökeskknna või töökorralduse sobivust töötajatele -selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. Riskianalüüsi meetodid: Süsteemne Struktuurne Analüüsiv Esinemise iseloomustus( riskidel) TÕENÄOLINE- esineb vähemalt kord kuue kuu jooksul VÕRDLEMISI EBATÕENÄOLINE- esineb vähemalt kord viie aasta jooksul VÄGA EBATÕENÄOLINE- esineb kord tööstaazi jooksul. RISKITASEMETE ISELOOMUSTUS: Vähene risk – Lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik. .
teatada Tööinspektsiooni kohalikule asutusele (surma puhul ka politseile), ootamata arsti teatise saamist, esitades järgmised andmed: töötaja ees- ja perekonnanimi ning kontakttelefon; tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg; sündmuse lühikirjeldus; tööandja nimi ja aadress; seejärel ka teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon. 7 Teavitamise korda reguleerib määrus nimega „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord". Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt. Kui õnnetuskohta ja töövahendeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning
ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul. (5) Töökeskkonnavoliniku kohustused on: 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. (6) Töökeskkonnavolinikul on õigus:
või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule TÖÖTAJATE TERVISEKONTROLLI KORD Töötervishoiuarsti ülesanded tervisekontrolli tegemisel: hindab töötaja terviseseisundit; hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale; selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise Tööandja esitab tervisekontrolli tegijale järgmised dokumendid: töötajate nimekirja töökeskkonna riskianalüüsi tulemused andmed ohutegurite parameetrite väärtuste kohta töötaja varasemate tervisekontrollide otsuste koopiad Tervisekontrolli läbiviimise kord: töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu
Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötaja tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiarst, kes teavitab sellest tööandjat ja töötajat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 päeva jooksul. Loe kindlasti läbi! 10. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ja registreerimine ( TTOS§24) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja niing milles hääleõigusega peab olema töökeskkonnavolinik, selle puudmisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. Loe läbi, seal pikk jutt veel 11. Iseloomusta inimvajaduste hierarhiat ( lk14)-
töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale ja Tööinspektsiooni, esitades järgmised andmed: töötaja ees- ja perekonnanime, ameti haiguse diagnoosimise kuupäeva haiguse ja selle tekkepõhjused tööandja ja tema aadressi Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele . Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud
kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul. · Töökeskkonnavoliniku kohustused on: 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. · Töökeskkonnavolinikul on õigus:
makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 5.Tookeskkonna: Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Töökeskkonnavoliniku kohustused on: 1)jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. 6.H2ired: 1)Uldh2ire-h2irekella helin 25-30 sekundi v2ltel .2)”Mees ule parda”
tähelepanelikkust( et kõik ikka kuuleks ja näeks kõike!) 3. Mida nimetatakse tööõnnetuseks ja milliseid seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega peaks töötaja teadma? Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Vastavalt Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ju uurimise korra § 4 lg 1 on tööandja kohustatud uurima kõiki tööõnnetusi. Tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud läbi viima uurimise hiljemalt 10 tööpäeva jooksul õnnetuse toimumise päevast ning esitama raporti Tööinspektsioonile allkirjastatult (paberkandjal või digiallkirjastatult). Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab
töötervishoiu ja tööohutuse alastel läbirääkimistel tööandjaga. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, kus töötab 10 või enam töötajat. Töökeskkonnavoliniku kohustused on: 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. Töökeskkonnavoliniku koolitus toimub tööajal ja tööandja kulul
vormistamisega; Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest. Koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav akt (mis sisaldaks nii analüüsi kui raportit). TÖÖVAHENDID Õnnetusjuhtumit kirjeldav olemasolev juurdlustoimik või õnnetust detailselt kirjeldav muu dokument (kättesaadav laborist). VV määrus (vastu võetud 03.04.2008 nr 75) "Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord" ,,Töötervishoiu ja tööohutuse seadus" "Töölepinguseadus" Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee TÖÖ SISU Selgitada välja (lähtudes määrusest) mis on tööõnnetuse uurimise eesmärk ning sellest eesmärgist lähtuvad toimingud. Selgitada välja, mis on tööõnnetuse raport.
kiiresti tagama kannatanule esmaabi, vajaduse kutsuma kiirabi või organiseerima kannatanu transpordi haiglasse; säilitama töötamiskoha ja seadmed tööõnnetuse uurimise alguseni samas seisukorras, nagu need olid tööõnnetuse momendil, kui see ei ohusta läheduses viibijaid ega põhjusta avariiohtu; piirama töötsooni kus toimus tööõnnetus; informeerima juhtunust vastavat kindlustusorganit; Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ja milles hääleõigusega osaleb töökeskkonnavolinik. Tööandja registreerib kõik kutsehaigused ja muud tööst põhjustatud haigestumised. Tööõnnetuse või kutsehaigestumise korral, mis põhjustas kannatanu töövõime kaotuse või tema kergemale tööle üleviimise vajaduse vähemalt üheks tööpäevaks, peab tööandja koostama
vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates 10 päeva jooksul. KOHUSTUSED: 1.Jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega. 2.Osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel. 3.Teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul. 4.Tunda töötajate kohustuslikke juhendeid ja õigusakte. 5.Jälgida,et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. ÕIGUSED: 1
Koostab ohutusjuhendid kasutavate masinate, seadmete ja tehtavate tööde kohta. 11. Tagab töötajate ja õpilaste tööohutus ja töötervishoiualase juhendamise. 12. Tagab toimunud tööõnnetuste registreerimise ja teatab raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetusest. 13. Tagab toimunud tööõnnetuste uurimise ja raporti koostamise. 14. Tagab töötajate kutsehaiguste uurimise, registreerimise ja koostab kutsehaigestumise kirjaliku raporti ning uurimistoimiku. 15. Kohustub edastama dokumente ja infot töövaldkonna piires. 16. Kontrollib tuleohutusnõudeid ja isikukaitsevahendite kasutamist. 17. Korraldab töötajate tervisekontrolli. 7 Nimi Töökeskkonnaspetsialist KOKKUVÕTE
sündmusi - õnnetuseni viinud sündmuste ahelat ka kodust tööle/töölt koju juhtunud õnnetused on tööõnnetused? Jah, on Kes peavad uurima tööõnnetust? Töökeskkonna volinik (selle puudumisel töötajate usaldusisik, tööandja või töökeskkonna spetsialist), surmaga lõppenute ja vajadusel ka raskete tööõnnetuste uurimisse tuleb kaasatakse tööinspektor. Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral? Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine. Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile,
Vastutus: (i) Sunniraha punktis 16 mainitud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot. (ii) TTO NÕUETE RIKKUMISE eest, kui sellega kaasnes tööõnnetuse või tervisekahjustuse oht rahatrahv kuni 300 trahviühikut. (iii) Tööõnnetuse või kutsehaigestumise VARJAMISE VÕI UURIMATA JÄTMISE, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus. Töötaja kohustused: 1. osalema OHUTU TÖÖKESKKONNA LOOMISEL, järgides TTO nõudeid; 2. järgima tööandja kehtestatud TÖÖ- JA PUHKEAJA KORRALDUST; 3
Töötervishoiuteenus on töötervishoiuspetsialisti tööülesande täitmine, millega ta aitab kaasa töötaja tervisele ohutu keskkonna loomisele, tööga seotud haigestumiste ennetamisele ning töötaja tervise ja töövõime edendamisele. 16. Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Töötervishoiuarst diagnoosib kutsehaiguse, tööajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde ning kutsehaigestumise korral teatab tema kirjalikult diagnoosi tööandjale, Tööinspektsiooni asutusele ning töötaja sinna suunanud arstile. 18. Kes diagnoosib kutsehaiguse? Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst. 20. Mis on töökeskkonnanõukogu? Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja ohutusega seotud küsimusi. 2
vormistamisega; 3. Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest. 4. Koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav toimik (mis sisaldaks nii analüüsi kui raportit). TÖÖVAHENDID Õnnetusjuhtumit kirjeldav olemasolev juurdlustoimik või õnnetust detailselt kirjeldav muu dokument (kättesaadav laborist). VV määrus (vastu võetud 03.04.2008 nr 75) “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“; “Töölepinguseadus” Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee Lisamaterjal tööjuhendi lõpus TÖÖ KÄIK 1. Selgitada välja (lähtudes määrusest) mis on tööõnnetuse uurimise eesmärk ning sellest eesmärgist lähtuvad toimingud. 2. Selgitada välja, mis on tööõnnetuse raport. Leida internetist tööõnnetuse raporti
infotehnoloogiliste süsteemide (samasuunalist) koostoimet käsitlev tehnikaala. Seega, kuna eriala on väga mitmekülgne, siis käesolevas töös on lähema vaatluse alla võetud vaid üks erialaga seonduv ohutegur. 1. Ohutegurid Igal erialal esinevad teatud ohutegurid. Ohutegur muutub kahjulikuks siis, kui töötaja viibib selle mõjupiirkonnas pikka aega või kui ohuteguri hulk on nii suur, et see põhjustab tööga seotud tervisehäire või kutsehaigestumise. Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. Ohutegurid töökeskkonnas ohustavad töötaja tervist siis, kui ei ole võetud kasutusele
töötervishoiu ja tööohutuse alastel läbirääkimistel tööandjaga. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, kus töötab 10 või enam töötajat. Töökeskkonnavoliniku kohustused on: 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; Töökeskkonnavolinikul on õigus: 1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks; TÖÖKESKKONNASPETSIALIST Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja
kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul. Kohustused: 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. Õigused:
tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi: kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Tööõnnetusega on tegemist ka siis, kui tervisekahjustuse tagajärjel kannatanud töötajale töövõimetust ei määrata. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. Õnnetusjuhtumite kordumisel koostatakse ka statistika, mis käsitleb õnnetuse toimumist ja selle põhjuseid ning selgitatakse selle abil välja kõige ohtlikumad kohad ettevõttes.
..; RT I, 10.07.2012 2.Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2003, 89, 596) 3.Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord (RT I 2002, 15, 83) 4.Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine (RTL 2000, 6, 63) 5.Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816) 6.Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) 7.Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord (RT I 2008, 17, 120)
(2) Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes. Kohustused: 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul 4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte · jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe On õigus:
Kui ettevõttes 10 või rohkem töötajat, ssiis töötajad valivad enda seat töökeskkonnavoliniku üldkoosolekul; valitakse kuni neljaks aastaks; palgast ei saa rääkida, töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimusteks. *Kohustused: 1.Jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega. 2.Osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel. 3.Teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul. 4.Tunda töötajate kohustuslikke juhendeid ja õigusakte. 5.Jälgida,et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. *Õigused: 1.Nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate
Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Töökeskkonnavoliniku kohustused on: 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. Ei pea midagi tagama, kuid jalgib ja tal võimalus nõuda!
Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul. (5) Töökeskkonnavoliniku kohustused on: •1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; •2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; •3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; •4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; •5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. (6) Töökeskkonnavolinikul on õigus:
Töökeskkonnavolinik valitakse töökollektiivi poolt. Töökeskkonnavolinik valitakse igasse osakonda, kus on vähemalt 10 töötajat. Töökeskkonnavoliniku kohustusteks on: regulaarselt jälgida tööohutuseeskirjade ja juhendite täitmist nii tööandja kui ka töötajate poolt; jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus
Rõhuv enamik (~95%) tööstusettevõtetest on väikeettevõtted töötajate arvuga alla 100 inimese. Ohutusnõuetele on sagedamini mittevastavad metalli- ja puidutöötlemisseadmed ning vahendid kõrguses töötamiseks. Tööinspektorid uurisid kahe aasta jooksul 732 raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse asjaolusid ja põhjuseid ning tegid tööandjatele ettekirjutised analoogiliste õnnetuste vältimiseks. Samuti uuriti 397 töötaja kutsehaigestumise põhjuseid. Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste
Kohustuslikule miinimumile lisaks võiks suurendada sidumismaterjali hulka ning esmaabikohvris või esmaabikapis võiks olla mitu paari erinevates suurustes kindaid. Enese ohutus ennekõike! Peamine soovitus: ärge pange esmaabivarustust luku taha. Võtme leidmine on kiires ja niigi ärevas situatsioonis võimatu. Esmaabivarustus peab olema igale töötajale vajadusel koheselt kättesaadav. 19. aprillil jõustus vabariigi valitsuse määrus nr 75 "Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord" 3. aprillist 2008.aastal. Määrus kehtestati "Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse" § 24 lõike 6 alusel. Määruse eesmärk on kehtestada tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest teatamise, uurimise ja registreerimise kord. See võimaldab saada ülevaate toimunud tööõnnetustest ja diagnoositud kutsehaigestumistest, välja selgitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste põhjuseid ning teha võrdlevat statistikat.
nr 168 Isikukaitsevahendi valimise ja kasutamise kord 1. Üldsätted 1.1 Eesmärk Käesoleva korra eesmärgiks on tööohutuse ja töötervishoiualaste nõuete järgimine isikukaitsevahendite valimisel ja kasutamisel kõigis AS Tallinna Sadam (edaspidi: Selts) struktuuriüksustes. 1.2 Mõisted Isikukaitsevahend on seljas, peas, jalas või käes kantav või hoitav töötaja tööga seotud õnnetuse, elu ja tervist ohustava teguri, haigestumise või kutsehaigestumise eest kaitsmiseks konstrueeritud ja standardi nõuetele vastavalt valmistatud ning sellekohaselt märgistatud, isiklikuks kasutamiseks ette nähtud kaitsevahend, varustus või riietus (eririietus, -jalanõu jmt). Struktuuriüksus käesoleva korra tähenduses on divisjon, osakond, grupp, laev. 1.3 Reguleerimisala Käesolev kord käsitleb isikukaitsevahendite valimist, kasutamist ja registreerimist Seltsis. 2 Sisu 2.1 Üldist
Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul. (5) Töökeskkonnavoliniku kohustused on: • 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; • 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; • 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;(5) Töökeskkonnavoliniku kohustused on: • 4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; • 5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised,
(lülisamba kaela- nimmepiirkond, õlavööde, küünarvarred, randmed) Pingeline töö silmadega ning halvad valgustustingimused Muud ebasoodsad keskkonnatingimused töökohal, nt tuuletõmbus, sobimatult madal või kõrge õhutemperatuur, müra Liiga suur töökoormus, pingeolukorrad tööl, liiga suur vastutus, mis võivad tekitada muutusi töötaja psüühilises seisundis 3. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise vältimine a. Tegevused enne tööd Töökohalt kõrvaldada kõik tööks mittevajalikud esemed Veenduda töökoha küllaldases ja otstarbekas valgustatuses Kontrollida tooli asendit ja vajadusel reguleerida see mugavaks Veenduda, et kuvarilt ei peegeldu mõni valgusallikas ning et nägemisväljas ei ole häirivaid eredavärvilisi esemeid Veenduda, et kõik ühendusjuhtmed töökohal on kindlalt kinnitatud ning ei ripne ega
kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul. Kohustused: 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. Õigused:
Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul. Kohustused: 1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel; 3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul; 4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. Õigused:
mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511) 10. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (RTI 2000, 4, 29) 11. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (RTL 2000, 12, 117) 12. Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine (RTL 2000, 6, 63) 13. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816) 14. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) 15. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord (RTI 2003, 42, 289) 16. Masina ohutuse seadus (RT I 2009, 3, 13; …; RT I 2010, 31, 158) 17. EVS-EN 12464-1:2003 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad 18. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157) 19. Tuleohutuse seadus (RTI 2010, 24, 116) 20. Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele,
annaabi.ee 
