Inimene (0)

Q: Millest koosneb ja mis tähtsused on tugielundkonnal?

Vastus leiad õppematerjalist: Inimene

Q: Mis tähtsus on seedeelundkonnal?

Vastus leiad õppematerjalist: Inimene

Q: Millest koosneb ja mis tähtsus on hingamiselundkonnal?

Vastus leiad õppematerjalist: Inimene

Q: Millest koosneb ja mis tähtsus on erituselundkonnal?

Vastus leiad õppematerjalist: Inimene

Q: Kuidas jaguneb närvisüsteem?

Vastus leiad õppematerjalist: Inimene

Q: Mis tähtsus on meeleelunditel?

Vastus leiad õppematerjalist: Inimene

Q: Kust me saame ja milleks kulutame energiat?

Vastus leiad õppematerjalist: Inimene

Q: Mis juhul püsib inimesel kehakaal enam-vähem ühesugune?

Vastus leiad õppematerjalist: Inimene

Q: Mis juhtub inimesega kes sööb rohkem kui ta energiat vajab?

Vastus leiad õppematerjalist: Inimene

Q: Kust saab organism energiat kui toit ei kata energiavajadust?

Vastus leiad õppematerjalist: Inimene

Kutsekool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Millest koosneb ja mis tähtsused on tugielundkonnal?
Mis tähtsus on seedeelundkonnal?
Millest koosneb ja mis tähtsus on hingamiselundkonnal?
Millest koosneb ja mis tähtsus on erituselundkonnal?
Kuidas jaguneb närvisüsteem?
Mis tähtsus on meeleelunditel?
Kust me saame ja milleks kulutame energiat?
Mis juhul püsib inimesel kehakaal enam-vähem ühesugune?
Mis juhtub inimesega kes sööb rohkem kui ta energiat vajab?
Kust saab organism energiat kui toit ei kata energiavajadust?
Kuidas reguleerib organism kehatemperatuuri palavas ja külmas?
Kuidas reguleerib organism veresuhkrusisaldust?
Kuidas reguleerib organism hingamissagedust?
Miks hakkab füüsilisel koormusel palav?

KORDAMISKÜSIMUSED: Inimene

I Elundkonnad

Nimetage 3 naha tähtsust organismis.

Millest koosneb ja mis tähtsused on tugielundkonnal?

Kirjeldage toidu liikumist seedeelundkonnas. Mis tähtsus on seedeelundkonnal?

Millest koosneb ringeelundkond . Nimetage 3 ringeelundkonna tähtsust.

Millest koosneb ja mis tähtsus on hingamiselundkonnal?

Millest koosneb ja mis tähtsus on erituselundkonnal?

Kuidas jaguneb närvisüsteem? Selgitage.

Nimetage meeleelundid . Mis tähtsus on meeleelunditel?

Nimetage 2 sisenõrenääret ja nende tähtsused.

II Inimene kui tervikorganism.

Kust me saame ja milleks kulutame energiat?

Mis juhul püsib inimesel kehakaal enam-vähem ühesugune?

Mis juhtub inimesega, kes sööb rohkem kui ta energiat vajab?

Kust saab organism energiat kui toit ei kata energiavajadust?

Kuidas reguleerib organism kehatemperatuuri (palavas ja külmas)?

Kuidas reguleerib organism veresuhkrusisaldust?

Kuidas reguleerib organism hingamissagedust ?

Selgitage, miks on higistamise korral veevajadus suurem.

Nimetage ja põhjendage muutusi, mis tekivad organismis füüsilise koormuse korral.

Miks hakkab füüsilisel koormusel palav?

Selgitage treeningu mõju organismile.

Vastused

I Elundkonnad

Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste eest, võõrkehade sissetungi ja veekao eest.

Tugielundkond koosneb luukoest mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise.

Seedekanal algab suuõõnega, kus toit peenestatakse hammastega ja segatakse tärklist lagundavad süljenäärmete nõrega. Suust liigub toit söögitoru kaudu makku. Maos segatakse toit valke lõhustava nõrega. Maost liigub toit edasi kaksteistsõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ning kõhunäärme nõre abil viiakse toidu langundamine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toiduosakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse.
Seedeelundkonna abil lagundame toitu, et saada endale vajalikku energiat organismi ülesehitamiseks, elutegevuse alalhoidmiseks ja sigimiseks.

Ringeelundkonna moodustavad: 1) Veri ; 2) veresooned , mida mööda vedelik liigub; 3) verd liikuma panev pump – süda. Ringeelundkonna tähtsus: 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi; 2) Toiduainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse; 3) organismi soojusregulatsioonis.

Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed , mida mööda õhk liigub, ja kopsud , kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Siia kuulub ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud ja kopsud.

Inimese erituselundkonna moodustavad neerud , kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid.

Närvisüsteem jaguneb kaheks: Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem.
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju – toimub informatsiooni töötlemine.
Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakkude kimpsudesse ühinenud dendriidid ja neuroiidid. Selliseid kimpe nim. närvideks.

Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundeid jaotatakse nägemis-, kuulmis -, tasakaalu-, maitsmis -, haistmis- ja kompimiselundeiks

Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja muidugi sigimist. Ajuripats ja kõhunääre.
II Inimene kui tervikorganism.

Energiat saame toit ainete söömise kaudu, mida me kasutame organismi töös hoidmiseks.

Inimese kehakaal püsib enam vähem sama kui sööb samapalju energiat kui ta ise seda ära kasutab.

Kui inimene sööb rohkem kui ta energiat vajab säilitatakse liigne toitaine rasvaks.

Keha säilitab varutoitaineid, kui me piisavalt ei söö hakkab keha kulutama kehas leiduvaid varutoitaineid.

kuumas- hakkab higistama, naha poorid ahenevad , veresooned tõusevad rohkem naha pinnale
külmas- naha poorid tõmbuvad kokku, lihased teevad tööd (värisedes), veresooned naha pinnalt eemale ( hoiab soojust rohkem kokku).

Veresuhkru sisaldust reguleerib kõhunääre ehk pankreasel. Kui vere glükoosi tase suureneb vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui muutub glükoosi tase liiga väikseks veres, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni.

Hingamist reguleerib hingamiskeskuses asub piklikajuajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ha diafragma lihastesse. Sisse välja hingamisel saadavad kopsud vastavate retseptorite kaudu signaali piklikajusse.

Hingamise korral kaotab inimene vedelikku ja mineraalsoolasid. Selle tagajärjel on inimene sunnitud jooma vett, et hoida keha vedeliku taset tasakaalus.

Füüsilise koormuse korral kiireneb inimese kehas olev ainevahetus. Tarvitatakse lihastes olevad ATP’sid, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. ATP’st oleneb inimese vastupidavus kui kaua ta suudab vastu pidada pikaajalisel füüsilisel koormusel.

Inimese füüsiline koormus suureneb ja organism teeb rohkem tööd. Selletagajärjel väheneb veresuhkru ja glükogeeni hulk ning veed ja soolad kaovad ning süsihappegaasi ja piimhappe hulk kasvab. Lihaste töö tagajärjel tuleb liigne soojus kehast eemaldada. Nahas asuvate veresoonte läbimõõt suureneb ning veri kannab liigse soojuse nahapinnale, millest tekibki meil füüsilise koormusel kuumus.

Pikaajalise treeningu korral organism harjub tegevusega ja kohaneb toimuvaga. Toimuvad muudatused südametöös lihastes ja kopsudes. Kõik oleneb tööst mida tehakse. Pikaajaline treening tugevdab inimese organismi.
Tugevnevad lihased, veresooned, südame- ja kopsudelihased.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lilNuki Õppematerjali autor

Põjalik ülevaade ja vastatud küsimustele elundkondade ja inimene kui tervikorganism.
Kus on vastatud küsimustele hingemise, energia närvisüsteemi, seedimise ja muu sarnase kohta.

elundkonnad inimene tervikorganism

Sarnased õppematerjalid

docx

Elundkonnad ja hormoonid

Elundkonnad ja hormoonid Inimese tegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus elukeskkonnaga. Erinevaid kehatalitlusi tagavad elundid ja elundkonnad. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi ei suudaks. Ühise funktsiooniga elundid koonduvad elundkondadeks. Elundkonnad Ülesanne/funktsioo Kirjeldus n Katteelundkond  Välisärrituste Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid vastuvõtmine elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist).  Organismi Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos kaitsmine närvirakkudega. väliskeskkonnad Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja veekao eest.

Bioloogia

docx

BIOLOOGIA kordamine KT-ks - elundkonnad, vereinge

ELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES SIIS, KUI SEE LAGUNDATAKSE M

Bioloogia

doc

Bioloogia-inimese füsioloogia

neerupealsed, sugunäärmed. Sigimiselundkond: selle ülesandeks on järglaste saamine, sest inimese sigimine toimub suguliselt. Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakkude ühinemisel. Suguelundkonda kuuluvad peenis, seemnesari, munasari, munandid, tupp, emakas jne. homöostaas: organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest nt võib inimene olla kuumas saunas või külmas vees, kuid keha temperatuur püsib ikkagi 37o juures, me võime teha mis iganes aga ikkagi suudavad elundid ja elundkonnad tagada stabiilse keskkonna kehas. Organism püüab säilitada t o, pHd, gaaside hulka, vere suhkrut, jääkainete taset ja vee hulka. Energiavajadus sõltub vanusest(imik vajab rohkem energiat kui vanur, sest kasvab), aktiivsusest(mida aktiivsem füüsiliselt on inimene seda rohkem kulub ka

Bioloogia

rtf

Inimese üldiseloomustus ja ülevaade inimorganismi ülesehitusest

2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS · suur ajumaht (u 1400 cm3) · püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal · sigimine ei ole seotud aastaaegadega · mitmekesine toit (+ toidu jagamine) · käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus) · sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena · tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni) · teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2

Bioloogia

docx

Inimese bioloogia

BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul

Bioloogia

doc

Inimene kui tervikorganism

Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused:  Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor.  Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist.  Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks.  Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust.

inimeseõpetus

docx

Inimese elundkonnad KT

valgud 20. Inimese vananemisega kaasnevaid muutusi: juuste hõrenemine, kuulmise nõrgenemine, luude hõrenemine, naha elastsuse vähenemine 21. Keskkonnategurid, mis kiirendavad vananemist: tubakasuits, liigne füüsiline koormus, ravimid, rasvane praetud toit III Selgita 1. Mil viisil talitleb nahk meeleelundina? Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. 2. Mil viisil talitleb nahk erituselundina? Läbi naha toimub higistamine. 3. Kuidas kaitseb nahk UV-kiirguse kahjustava toime eest? Melaniin on rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse nahas. See annab nahale värvuse ja kaitseb ultraviolettkiirguse eest. 4. Mil viisil osaleb nahk organismi termoregulatsioonis? Soojuse äraandmine ( kehapinnalt) 5. Millised on suhkrute,valkude ja rasvade lõhustamisel soolestikus tekkivad

Inimene

docx

12. klassi bioloogiaõpiku 2. peatüki küsimused

BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED Küsimused lk 60 1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Hõimkond: selgroogsed Klass: imetajad Selts: esikloomalised Ülemsugukond: inimlaadsed Alamsugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo Sapiens 2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest?

Bioloogia

Rohkem sarnaseid