10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kadriraudsepp
Õppematerjali autor
ELUNDKONNAD ELUNDKOND EHITUS ÜLESANNE Katteelundkond Nahk(epiteel-, 1.kaitsta ebasoodsate sidekude,retseptorid), keskkonna mõjude eest Nahamoodustised(Juuksed, 2. Osaleb keha temperatuuri karvad, küüned), reguleerimisel Higinäärmed 3. on meeleelundiks 4. aitab eritada jääke Tugielundkond Luustik ja selle kõõluste abil Kolju-kaitseb aju kinnituv skeletilihastest. Selgroog-kaitseb seljaaju Lihased koos vöötlihaskoest. Vaagen-kaitseb Luustik koos luukoest ja seedeelunkonda. kõhrkoest.
inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal · aeglane areng, ka arengu aeglustumine ja pidurdumine · mittesessoonne sigimine
· teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2.2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST RAKUD JA KOED rakud koed organid elundkond organism · EPITEELKUDE katab organismi välispinda, organite sise- ja välispindasid. nt. nahk kaitseb keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad ärritusi vastu, soole epiteelrakud imavad toitaineid, ripsepiteel - ripsmed ja ka hingamisteedes, puhastavad õhku tolmuosakestest. · SIDEKUDE toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, transpordib aineid(veri), koguneb naha alla ja pehmendab lööke(rasvkude).
ELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND
Inimese tegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus elukeskkonnaga. Erinevaid kehatalitlusi tagavad elundid ja elundkonnad. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi ei suudaks. Ühise funktsiooniga elundid koonduvad elundkondadeks. Elundkonnad Ülesanne/funktsioo Kirjeldus n Katteelundkond Välisärrituste Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid vastuvõtmine elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist). Organismi Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos kaitsmine närvirakkudega. väliskeskkonnad Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja veekao eest.
· Neeru epiteelrakud väljutavad vajalikke aineid. jääkaineid. · Sidekude (rasvkude) akumuleerib nahaalla ja pehmendab lööke. Lihaskude · Sidekude seob naha teiste organite külge. · Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese · Luukude täidab organismi kehamassist tavaliselt 40-50%. tugifunktsiooni. · Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani. Närvikude · Skeletilihased kinnituvad · Närvikoe rakud suudavad vastu köölustega toese külge ja võimaldavad liikuda
lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära - loomadel puudub mõiste vaba aeg, nad on pidevas liikumises ega laiskle - inimesel on oluliselt parem nägemismeel, taandarenenud aga haistmismeel - artikuleeritud kõne, loomadel viipekeel - inimesel on eesmärgipärane elu ja võime luua sotsiaalset keskkonda ja hoida seda - inimese kohastumused on minimaalsed/tagasihoidlikud, seda asendab arenenud aju neoteenia füüsilise arengu pidurdumine e aeglustumine Inimese koed: Inimesel on 4 põ kudet, mis määravad keha kuju ja vormid. Koed moodustavad elundeid ja elundkondi Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Erinevate ülesannetega rakud on omavahel tihedas seoses ja moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sama talitlusega ja struktuurilt
Epiteelkude · Katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. · Omadus ennast taastada, parandab haavasid. · Higinäärme epieelrakud eritavad aineid(higi) · Neeru epiteelrakud väljutavad jääkaineid. Lihaskude · Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist tavaliselt 40-50%. · Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani. · Skeletilihased kinnituvad köölustega toese külge ja võimaldavad liikuda. · Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbumise. · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid