Kuperjanovi jalaväepataljon Kuperjanovi jalaväepataljoni põhimäärus võeti vastu Kaitseministri poolt 18. detsembril 2008. aastal. Kuperjanovi jalaväepataljon (inglise keeles Kuperjanov Infantry Battalion) on kaitseväe väeüksus Lõuna Kaitseringkonna kooseisus ning asub Võrus. Pataljon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. Pataljoni koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt pataljonile kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust. Pataljoni koosseisu kuulub staap, 6 õppekompaniid ning staabi-ja tagalakeskus. Partisanide pataljon asutati ametlikult 23. detsembril 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai loa partisanide salga asutamiseks. Salga loomise mõte tekkis Kuperjanovil seoses üldise peataoleku ja korralageduse tõttu Vabadussõjas, mis valitses...
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Ivar Vipper KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON Keila 2009 Ajalugu Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23. detsember 1918. a, mil leitnant Julius Kuperjanov tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt sai loa erilise partisanide salga moodustamiseks. Kuna vabatahtlikke oli palju, siis peatselt muutus Kuperjanovi jalaväepataljon iseseisvaks pataljoniks kõikide juurdekuuluvate komandodega ning nimetati hiljem, peale langenud juhi surma tema mälestuseks "Ülemleitnant Kuperjanovi partisanide pataljoniks". Maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi just partisanisõja vastu ning ristis seepärast oma väeosa partisanide patalj...
Tallinna Arte Gümnaasium Eesti vabadussõda Referaat Koostaja: Nimi Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Olukord vabadussõja alguses..................................................................................... 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu s...
Viljandi Kaare Kool Julius Kuperjanov Referaat Koostas: Ardo Tammoja Viljandi 2009 Sisukord Kasutatud kirjanuds - ...................2 Julius Kuperjanov ............................3 Sõjamehekarjäär..................... 3 - 4 Teenistuskäik..................... 5 Teenetemärgid....................... 5 Kui Kuperjanov tuli................ 5 - 8 Abikaasa saatus............................ 8 Paju lahing ja leitnant Kuperjanovi langemine.......................... 9 Paju lahingu mälestuse jäädvustamine............................. 9 - 10 Põrandaalune Tartumaa kaitseliit....................................... 10 - 11 Kuperjanovi partisanide pataljon................................... 11 - 14 Kuperjanovi viimane lahing............................................... 14 - 15 Kasutatud kirjanuds - internet ...
Julius Kuperjanov Elulugu Enne Esimest Maailmasõda oli Kuperjanov koolmeister Kambias. Veebruaris 1915 mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke, kus ta võitles 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa–Austria rindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenes. 19. juulil 1917 sai Kuperjanov luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti Moskvasse. Detsembris 1917 liitus Kuperjanov Eesti tagavarapataljoniga Tartus. 23. detsembril 1918 sai ta Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks. Üksusega liitusid eelkõige üliõpilased. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kapten Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. 31. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Paju lahingus haavata. Ta toimetati laatsareti kaudu Sangaste jaama, kust rong haavatutega väljus alles 6,5 tundi hiljem. See põhjustas alanud põletike tõttu Tartus Faure klii...
Julius Kuperjanov Sõjamehekarjäär 1915. aasta veebruaris, mobiliseeriti Kuperjanov Vene armeesse ja paisati Esimese maailmasõja keerisesse. Pärast riviõppust Novgorodi tagavarapataljonis saadeti Kuperjanov sama aasta kevadel Petrogradi lipnikkude kooli, mille lõpetamise järel määrati 5. Kiievi grenaderipolku, mis asus Austria rindel Karpaatides. Sõjamehe ränk elukutse oli Kuperjanovile meelepärane. Temas avaldus kiire otsustusvõimega, julge ning suure organiseerimisvõimega eeskujulik ohvitser. Kangelaslikkuseni küündiva surmapõlgusega viis ta oma alluvad lahingutes võidult võidule. Luurekäikudel ei leidunud temale võrdset ja ta pälvis kiiresti ülemuste tähelepanu. Päevakäskudes jagati talle ohtralt kiitust, esitati autasude saamiseks ja määrati polgu luurekomando ülemaks. Ta hindas kõrgelt oma lahingukaaslasi, kellega jagas kõike: elas nende keskel, sõi koos nendega sõduritoitu, magas kõrvuti kaevikupo...
Võru Kesklinna Gümnaasium Julius Kuperjanov referaat Koostaja: Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus Julius Kuperjanovi sünnipaik ja kooliaastad Julius Kuperjanovi sündis Venemaal, Pihkva kupermangus, Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Kuperjanovi vanaisa, olles sattunud teravasse vastuollu Räpina mõisnikuga, oli omal ajal Eestist sinna rännanud. Seal päris Kuperjanovi isa Daniel oma isalt väikese, kuid eestlaste visadusega loodud üsna korras talukoha, kus 1. oktoobril 1894. a. nägi vanemate teise pojana esmakordselt ilmavalgust poeg Julius. 1904. aastal müüb Daniel Kuperjanov oma talu ära, et kodumaale siirduda ja seal oma lastele emakeelset haridust anda. Ta ostab Tartumaal, VanaKuuste vallas ära Lalli...
Haabersti Vene Gümnaasium 10A klass Jan Kolossovski SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS REFERAAT Tallinn 2016 SISSEJUHATUS Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi keskpaigani. Soomuse materjal on enamasti terasest, kuid on kasutatud ka teisi materjale. Soomusrongi koosseisu kuulus tavaliselt kaks soomustatud vedurit rongi keskel, ohvitseridevagun, üks või kaks meeskonnavagunit, remondivagun, kaks või rohkem kuulipildujavagunit ja kaks või rohkem suurtükivagunit, kindlasti oli suurtükiplatvorm rongi esimene ja viimane vagun. AJALUGU Soomusrongide kasutus Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860. aastatel Ameerika kodusõja...
Referaat Julius Kuperjanov Sissejuhatus Julius Kuperjanov on üks Eesti Vabadussõja tuntumaid kangelasi, kellest sai legend juba eluajal. Tema elu oli küll väga lühike, kõigest 24 aastat ning töö Eesti riigi loomisel ja kaitsmisel oli vaid 15 kuud. Selle ajaga sai ta aga legendaarseks. Ta aitas Eesti Vabariiki, kui ta töötas Eesti tagavarapataljoni ülema abina, Tartu kaitseliidu ülemana ning partisanipataljoni ülemana. Ta oli üks kahest Eesti ohvitserist, kelle nimi omistati tema poolt juhitud väeosale ja kelle teeneid vääristati postuumselt kolme vabadusristiga. Tänaseni on Julius Kuperjanov, Johan Laidoneri ja Johan Pitka kõrval üks kolmest tuntumast Eesti sõjamehest Vabadussõjas. Julius Kuperjanovi elulugu Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894 aastal Pihkva kubermangus Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Venemaalt tuli pere Eestisse tagasi 1904. aastal, sest neil oli o...
Julius Kuperjanov Eestis on selliseid inimesi, kellele peame oma vabaduse eest tänu avaldama, nii mõnigi. Üks neist on ka Julius Kuperjanov, kelle elu polnud küll pikk, see-eest aga kirev. Veelgi lühem oli Kuperjanovi sõjaline edulug u, millele ta jõudis pühenduda vaid mõned aastad. Juljus Kuperjanov sündis 11.10.1894 Ljohovos Venemaal, kust ta kümne aasta pärast perega Eestisse tagasi pöördus. Oma kooliteed alustas ta Sipe ministeeriumikoolis, 16- aastaselt jätkas õpinguid Tartu kooliõpetajate seminaris. Pärast seminari lõpetamist asus Kuperjanov tööle Kambja kihelkonnakoolis õpetajana, kus õpilased teda väga austasid. Kahjuks ei jõudnud ta oma tööd väga pikalt teha, sest juba 1915.aasta algul kutsuti ta Venemaale sõjaväeteenistusse. Vene sõjaväe raames võitles Kuperjanov 1915. aasta septembrist 1917. aasta juulini Valgevenes Baranovitchi asunduse lähedal Skartchevas, kust ta naasis Eestisse haavatuna,...
Maaväe väljaõppe keskused: *jalaväe brigaad, *Scouts-pataljon, *VÕK Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon *VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral mereväe ajateenijate: madrus, venemmadrus, nooremmaat, maat, vanemmaat mereväe ohvitserite: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, kaptenmajor, kapten- leitnant, mereväekapten, kommodoor, kontraadmiral, viitseadmiral, admiral
Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon 02.12.08 külastasime Võrumaal asuvat Kuperjanovi Üksik- jalaväepataljoni. Enne sinna minekut ma sellest midagi erilist ei teadnud ja olin sealt ainult mööda sõitnud. Varem otsisin Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni kohta natuke infot: Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülesanded rahuajal: · Õpetada välja ja komplekteerida sõjaaja üksused vastavalt formeerimisülesandele. · Vastavalt väljaõppeplaanile õppeaasta jooksul valmistada ajateenijatest sõjaaja allüksused: jalaväekompanii, miinipildujapatarei, jalaväepataljoni luurerühmad. Ajateenijate arv ja allüksuste koosseis kinnitatakse iga-aastase väljaõppeplaaniga. · Vastavalt väljaõppe plaanile viia läbi õppekogunemised pataljoni baasil moodustatavate üksuste ja neid komplekteeritavate reservväelastega. · Hoida ja hooldada pataljoni rahu- ja sõjaaja, samuti formeeritavate üksu...
Paju lahing 29.01 31.01.1919 Paju lahing toimus 29. jaanuaril, 1919. aastal Valgamaal, tolleaegse Luhde Grosshofi (ehk Paju mõisa) maadel, praegusest Valga linnast 6 km Tartu poole. Lahingu peamiseks põhjuseks oli Valga linna vabastamine Punaarmee rüütlite, lätlaste käest. Lahingus võitlesid omavahel Tartu-Valga grupp ja Läti punased kütid. Paju mõis oli viimane kaitsepositsioon Punaarmeele Valga all ning seda kaitses 1200 läti punast kütti Emils Vitolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eestlased võitlesid 693 mehepojaga (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud Põhja Pojad) ning eestlastel oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki. Eesti väed ründasid mõisa. Ühe päeva jooksul tõrjuti nende rünnakud tagasi, hämariku ajal tungisid Eesti väeosad aga mõisa ning vallutasid selle käsitsivõi...
Sõjaajalugu uurib sõjanduse valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus. Muistne vabadusvõitlus algas 1208, kui ristisõdijad tungisid Eestisse ja lõppes 1227 Saaremaa vallutamisega Eesti vabadussõda 1918-1920 Johan Pitka 1872-1944. Esimene ülem vabadussõjas ning Eesti mereväe looja. Julius Kuperjanov 1896-1919. Lõi kuperjanovi pataljoni, mis oli üks tugevamaid rühmasid sõjas. Johan Laidoner 1884-1954. Sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas. Aleksander Tõnisson 1875-1940. Üks rahvusväeosade juhte. Landeswehri sõda 1919 5juuni-2juuli Võnnu lahing toimus 23 juuni 1919. Tänapäeval võidupüha (maakaitsepäev). Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruar 1920. Tartu rahuleping on tänapäeval tähtsaim dokument, mis näitab et Eesti on iseseisev. Sõjaks nimetatakse relvastatud konflikti riikide vahel. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala. Territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus...
Maavägi Volodymyr Kostiak 11.klass Üldine Maaväe kui kaitsejõudude suurimal põhiväeliigil on kandev roll Eesti territooriumi kaitses. Maavägi arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülem alluvuses on staap, väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi ...
Kuidas Eesti võitis suurt Venemaad? Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostaja: Taavid Mikomägi Eelsündmsued I maailmasõda • Venemaa sõjast väsinud • Nõrk Venemaa Oktoobrirevolutsioon • Valged • Punased Eesti Vabariik – 24. veebruar 1918 • Vabadusemaitse Eelsündmused Saksa okupatsioon Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas taganemine Eesti aladelt Eesti moodustab ajutise valitsuse Punaarmee alustab pealetungi Eestisse Sõja algus 28. nov. 1918.a. algab sõda Venemaa võimsa pealetungiga Narva all. Järgmiseks päevaks on Narva vallutatud Punaarmee jätkab rünnakut ka lõunast Eestlased taganevad Sõja algus Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud 27.nov. 1918. a. N...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 1 VABADUSSÕDA Sõja eelõhtul: 24. veebruaril 1918.a kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Kohe seejärel alanud SAKSA okupatsioon, aga ei võimaldanud iseseisvust ellu viia. Saksa okupatsioon kestis 1918.a novembrini, mil I maailmasõjas lüüa saanud Saksa väed lahkusid Eestist. Samal ajal valmistus PUNAARMEE Narva jõe taga ...
Referaat Koolipoisid Eesti Vabadussõjas Koostaja: Kristel Laurits Juhendaja: Viivi Rohtla 11 H klass Lähte 2009 1. Sisukord 1. 1 Sissejuhatus................................................................................................... .......................3 2. Gümnasistid ja Üliõpilased Vabadussõjas............................................................................4 2.1. Kuhu koonduti ehk suuremad keskused.............................................................................4 2.2. Õppursõdurite auaste ja väljaõpe........................................................................................4 2.3. Koolipoiste osavõtt lahingutest...............................
Tallinna Polütehnikum Eesti Vabadussõda Referaat Erki Tõnne PA-12A Tallinn 2013 Sissejuhatus 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Joonis 1), milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaa...
38 Peatükk Vabadussõda 1918-1920 Sai alguse 28 Novembril 1918 aastal ning lõppes 2 Veebruaril 1920. aastal Tartu rahuga. ( Sõjal on ka teine lõppemis kuupäev 3 Jaanuar 1920 kell 10.30 kui algas relva rahu ehk ei ühtegi pauku enam ) Sõjapuhkamine ja Eesti Töörahva kommuun Töörahva kommuun – moodustati Venemaa poolt, et jätta teistele riikidele mulje nag Eestis oleks kodusõda, ning Venemaa läheb vahele ja asub töörahva poolele, tänu millele langeks Venemaale hea valgus . 1918 aastal tuli võimule taas Eesti Ajutine Valitsus kelle olukord oli peaaegu lootusetu. Narva taha koodnati punaarmee üksusi, kes valmistusid sissemarsiks . Kuna Eesti sõjaväeosad olid laiali saadetud oli Eesti kaitsmine peaaegu võimatu, kuid siiski otsustati oma riiki kaitsta jõuga ning nii sai alguse Eesti Vabadussõda. 1918. aastal 28 novembril, läksid kiiruga kokku pandud Eesti sõjaväe esimesed üksused ( seal ...
JULIUS KUPERJANOV 11.10.1894-02.02.1919 Elulugu Sündis Pihkvamaal Duhnova valla Lihhova külas. Esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid koolihariduse viletsa kättesaadavuse ning venestamise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaal. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis astus 1910. a. Tartu Õpetajate seminari. 1915.a. veebruaris värvati Vene kroonu. Saksa okupatsioonipäevil (veebruar 1918.a.- november 1918.a.) tegeles üliaktiivselt põrmustatud Eesti Vabariigi heaks, saades Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juhiks. 24.01.19. saabus nõudmisel koos pataljoniga Elvasse, kust algas Valga vabastamisoperatsioon. 31.01.19. sai tänu Valga operatsioonijuhi oberst Kalm`i järjestikustele kuritegelikele eksimustele Paju lahingus surmavalt haavata ning haavatutele korraldatud veo su...
KOOLINIMI Julius Kuperjanov referaat Koostas: KOOSTAJA KLASS Valga AASTA Sisukord Sissejuhatus Ükski rahvas ei ole saanud seni vabaks ja ise-seisvaks teisiti kui relvade abil. Ükski rahvas ei ole suutnud oma iseseisvust kaitsta teisiti kui relvastatud jõu varal. Ka eesti rahvas sai vabaks ja iseseisvaks relvade abil ja peab, kui ta tahab jääda vabaks, lootma kõigepealt omaenda jõule. Seda mõistis selgesti Julius Kuperjanov (pildil) ja pühendas, kui saabus kohane aeg, kogu oma noore jõu selle idee teostamisele ning langes selle idee eest.1 -2- -3- Lühike Julius Kuperjanovi elukäik Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894.2 aastal Pihkva kubermangus Duhnova vallas Novorzevi kreisis. Tema esivanemad olid Venemaale põgenenud mõisniku omavoli eest. Kuna Venemaal vaevas Kuperjanoveid suu...
Võru Kesklinna Gümnaasium Vaido Halliküla Uurimistöö Autor: Mari-Liis Aalmaa 9.b klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Vaido Halliküla elulookirjeldus.............................................................................................4 3. Vaido lapsepõlv...................................................................................................................... 5 4. Perekonnaseis..........................................................................................................................6 5. Esikohal on perekond..............................
Viktor Kingissepp Täisnimi: Viktor -Eduard Kingissepp . Sünniaeg: 24. (12.) märts 1888. aastal Sünnikoht: Viktor sündis Saaremaal Kuressaare linna lähedal Marienthalis. Seal oli elu raske. Tekkis palju konflikte ja arusaamatusi. Kui Viktor oli vaid paari kuune, kolisid nad isaga linna elama. Eluasemeks oli vilets hurtsik. Viletsast hütist koliti väiksesse majja Pargi tn. 5, mille isa ostis. Vanemad: Isa Eduard ja ema Eliise. Eduard töötas koos vendadega vanaisa Aldo juures sepikojas. Ta oli väga osav töömees. Isa töötas veel Wildenbergi nahavabrikus masinistina. Ta käis pidevalt Riias elektrimasinate montaaiga tutvumas ja seadis ka Kuressaares ise ühe sellise masina üles. Oskas ka elektrimasinaid hästi parandada. Ema oli taluperenaine Õed, vennad: Peres oli 4 last. Kaks last surid varakult. Üks nelja- ja teine ühe aastaselt. Viktoril oli ka õde Meta Alabajeva ( Kingissepp ). Haridustee: Al...
Raamatutöö Albert Kivikas Nimed Marmortahvlil Küsimused 1.Iseloomusta raamatust nelja tegelast 2.Missuguseid probleeme on selles romaanis?(Nimeta 4) 3.Miks ja kelle vahel tekib enne sõtta minekut koolis tüli? 4.Miks on Ahase valik kummal poolel sõdida eriti raske? 5.Millise poole? ja miks? ta lõpuks valib. 6.Esita raamatust näiteid, kuidas on poistest saanud vaprad võitlejad. 7.Missugune oli poiste esimene lahing? 8.Millises üksuses võitlesid Tartu koolipoisid? 9.Missugune olukord valitses aastal 1918. eestimaal? 10.Iseloomusta Enn Ahase perekonda. 11.Kas ja kuidas on poisid romaani esimese osa lõpuks muutunud? 12.Esita teose kohta 5 küsimust. Vastused: 1. Käämer- Pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Võitlushimuline Reinok- Pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga 6.kl poiss. Tääker-Kõige kog...
See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani „Nimed marmortahvlil“. Sellest sai Gailiti „Isade maa“ kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis „Nimed marmortahvlil“ on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa. Tartu Vabatahtliku Patal...
See artikkel on trükitud: http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=5282 Nimed marmortahvlil: raamat ja film 10 Oct 2003 Hellar Grabbi See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani ,,Nimed marmortahvlil". Sellest sai Gailiti ,,Isade maa" kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis ,,Nimed marmortahvlil" on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja...
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühis...
36.Esimene maailmasõda ja 1917 aasta Maailma sõda puhkes sellepärast ,et 1914 aasta juulis tappis serbia anarhist Gavrilo Princip Austria- Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi.ühele poolelele asetuseid saksamaa, austria-ungari,türgi ja bulgaaria ; teisele poolele asetusid Prantsusmaa,inglismaa,Venemaa, ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petr...
VABADUSSÕDA X KLASS II TUND VABADUSSÕJA PERIODISEERING 28. november 1918 - 5. jaanuar 1919 Nõukogude Vene vägede sissetung Eestisse- Eesti armee taandumine 6. jaanuar 1919 21. veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni juuli 1919 Landeswehri sõda suvi sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving Jaan Anvelt Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees jätkati enamlikku poliitikat: natsionaliseerimine...
Vabadussõda Eestis toimus vabadussõda 1918. aasta novembrist kuni 1920. aastani Nõukogude võimu vastu ja 1919. aasta juulis Landeswehri vastu. 11 novembril jäi Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Lääneliitlastele alla. 13. novembril tühistas Nõukogude Venemaa valitsus ühepoolselt pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust, Saksa keisririigiga sõlmitud Brest - Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laial rindel taanduvate saksa vägede järel, kuid kindel käsk oli see, et kindlasti hoiduda relvakonfliktidest Saksa keisririigi armeega. 28. novembril ründas Punaarmee kahe diviisi jõududega Eestit sooviga taastada Nõukogude võim Eestis. Toimus Narva lahing. Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna. Lahingule eelnes 22.novembril 1918 toimunud katse linn vallutada, see katse löödi aga...
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000 • Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 • Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Jukums Va...
· 1917. hilissügis ands tunda, et Venemaa hakkab lagunema. Eesti jäi ,,omapead" · Võimu ihaldasid nii baltisakslased, rahvuslased kui ka enamlased · Baltisakslasi toetas Saksamaa, enamlased võisid loota Nõukogude Venemaa abile ning rahvuslased (Maapäev) otsustasid luua kontakte demokraatlike lääneriikidega · 28 november 1917. pidas Maapäev istungi, milles otsustati Eesti saatus Eesti Asutava Kogu õlule · See otsus tähendas Eesti riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga ning Maapäeva pidamist ainult Eesti seaduspäraseks esinduskoguks · Maapäev andis volitused üle vanematekogule, sest nähti ette vägivaldset laialiajamist vene madruste ja tööliste poolt (Toompeal) (J. Tõnisson saadeti välismaale juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd) · 1918. jaanuaris toimusid valimised, kus enamlased said enam kui 37 % häältest, kuid sellest ei piisanud absoluutseks enamuseks ning valimised katkestati enaml...
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918...
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele – 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1...
Eesti Vabadussõda ja Tartu rahuleping Jarno Mirma TE11 Eesti Vabadussõda 3. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rün...
Eesti vabadussõda Võnnu lahing (23.juuni 1919) . Kokkuvõtlik hinnang seisukorrast Vabadussõja alguseks Välispoliitilised tegurid novembris 1918 kujunesid eestlastele soodsaks selles mõttes, et nende kaasabil kõrvaldati viimne suur takistus eestlaste iseseisvuse teel - Saksa okupatsioonivõim Baltikumis. Saksa sõjalise võimu langemisega tekkis aga ajutiselt olukord, kus eestlaste teine ajalooline vaenlane - Vene imperialism kommunistliku Venemaa näol - võis loota jälle kiskuda meid tagasi oma rüppe sõjalise vallutamise teel. Võitluses N.-Venega oli meile suureks kergenduseks Vene kodusõda, mis nõrgendas tunduvalt enamlaste sõjalist jõudu. Kallaletungi vastu idast võis Eesti loota ka vägevate liitriikide toetusele. Selle kohaleilmumine nõudis aga aega. Lähemaist naabritest võis mõnesugust hädavajalist sõjalist abi anda vaid Soome. ...
EESTI VABADUSSÕDA 23. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus välja Eesti iseseisvuse manifest. 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Kauaoodatud rahu see endaga kaasa ei toonud, sest ees ootas sõda omariikluse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu ning ka Landeswehri vastu. 12. novembril otsustas Ajutine Valitsus luua regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Ajutise Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli aga kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22. novembrit 1918 ("Tä...
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka...
Norman Peks EESTI VABADUSSÕDA Referaat Juhendaja: 2013 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Sõja algus 4 2. Sõjakäik 5 3. Sõja lõpp 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjalid 9 2 SISSEJUHATUS Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.(1) 3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda oli küll lõppenud, kuid äsja saavutatud iseseisvus oli tõsises ohus kuna Ko...
Vabadussõda (19181920) ja Tartu rahuleping 1 1917. a suvel moodustati Venemaa autonoomse Eestimaa kubermangu valitsemiseks Maanõukogu. 19. veebruaril 1918. a võttis Maanõukogu vastu otsuse Päästekomitee moodustamisest, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa vägede edasitung idarindel aga jätkus. Brestis toimunud rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel olid katkenud ning baltisakslaste küüditamine Eestist andis ka sobiva ettekäände. 1918. a märtsiks oli sakslaste kätte läinud kogu Eesti territ...
Rakvere Ametikool EV09 Eesti Vabadussõda Koostaja: Andri Aarik Juhendaja: Uno Trumm Rakvere 2009 Sisukord: 2.Vabadussõja algusperiood: taandumine murdelahingud ja vastupealetung 3. Landeswheri sõda ja Tartu rahu sõlmimine 4. Kasutatud kirjandus 1 Vabadussõja algusperiood: taandumine, murdelahingud ja vastupealetung 1918. aasta sügisel murdusid sakslased ning sellega oli Esimene maailmasõda lõppenud. 13. novembril, samal aastal tühistas Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu ning mõned päevad hiljem alustas Punaarmee laialdast pealetungi Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril ründas Punaarmee 12 000- mehelise armeega Eestit ning sellega oli alganud Vabadussõda. Sõda algas eestlastele raskelt kuna sõjaväe organiseerimine oli alles alanud seega ei suudetud vaenlasele piisavalt vastupanu osutada...
Keila Gümnaasium Marianne Kristiina Orusalu EESTI VABADUSSÕDA Referaat Juhendaja: Heli Israel 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Sõja algus 4 2. Sõjakäik 5 3. Sõja lõpp 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjalid 9 2 SISSEJUHATUS Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.(1) 3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda ol...
36. peatükk Esimene maailmasõda ja 1917. aasta Esimese maailmasõja puhkemine 1914 juulis tappis Serba anarhist Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, hertsog Ferdinandi, selle halva iseloomuga mehe mõrvamisest sai alguse sündmusteahel, mis viis seninägematu maailmasõjani. Ühel poolel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses 60 000 meest, pärast veel kümneid tuhandeid kokku u. 100 000 meest, kellest u. 10 000 langes) Sõja puhkedes olid eestlased lojaalsed ja isegi entusiastlikud tänu Saksa-vastasele propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlas...
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ü...
Johan Laidoner Sündis 12. veebruaril 1884 Viiratsi Vallas Sakalamaal. Lõpetas 1905.a. Vilniuse Sõjakooli oma lennu parimana, teenis Gruusias, pääses 1909.a. kindralstaabi akadeemiasse, mille lõpeats 1912.aastal. I Maailmasõja ajal ülendati Laidoneri korduvalt kuni alampolkovniku auastme ja diviisi staabiülema ametini. 1917. aasta lõpul asus juhtima 1. Eesti diviisi, korraldas riigikaitset ja välisabi. 1918 määrati J. Laidoner vägede ülemjuhatajaks, kellena viis sõja võiduka lõpuni. Tegutses ülemjuhatajana ka pärast 1924. aasta 1. detsembri mässukatse mahasurumist. Laidoner korraldas ümber riigikaitse ja taastas Kaitseliidu tegevuse. Samal ajal oli ta aktiivne riigikogu liige, esindas Eestit Rahvasteliidus ja rahvusvahelistel konverentsidel. Riigi kaitsevõime aluseks pidas Laidoner stabiilset majandust ja tehnilist arengut. Seepärast on loomulik, et ta toetas kindlalt iseseisva Tallinna Tehnikaülikooli loo...
Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas Referaat 2009 Eesti soomusrongide sünnist, ehitusest ja otstarbekusest Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka. Tema oli soomusrongide ehitamisel eestvedajaks ja organiseerijaks. Pitka eestvedamisel toodi Narva jõest välja sinna sakslaste poolt uputatud kahurid. Seejärel alustas ta soomusrongide ehitamist tavalistest raudtee kaubavagunitest Tallinna tehastes ja oma töökojas. Nende ehitamiseks pidi ta sageli kasutama ka enda raha. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega vagunid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Osad soomusrongid olid veel kahkordse seinaga vagunid, mille seinte vahel oli liiv, ning mõnet vagunid olid veel kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidel olid kahurid ning rongid olid varustatud kuulipildujatega. Esimene soomusrong valmis 27.novembril 1918. Esimene soomusrong polnud eriti kaitset pakkuv ning see t...
Roosna-Alliku Põhikool Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Uuri...
Kontrolltöö materjal, peatükid 3640 Peatükk 36 1917. aasta Veebruarirevolutsioon Usk Vene keisririigii püsimisse ei murenenud mitte ainult Eestis. Teravaimaks muutus olukord impeeriumi (kõige euroopalikumas keskuses) pealinnas Petrogradis. Rasputini mõrvamine kõrgaadlike poolt ei teinud olematuks tõsiasja, et Vene vägesid tabas üks lüüasaamine teise järel, et tarbekaupadest valitses suur puudus, et valitsusasutustes lokkas korruptsioon ja et rahvast vaevas üha üksmeelsem sõjatüdimus. 1917. aasta veebruaris puhkesid pealinnas toitlusrahutused, mis kasvasid kiireti üle revolutsiooniks. Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma. Venemaast sai vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Praktikas kujunes siiski välja kaksikvõim, sest Ajutine Valitsus pidi oma tegevuses arvestama kõigis tähtsamates keskustes loodud tööliste ja soldatite sa...
Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
