Kuperjanovi jalaväepataljon (0)

KEILA GÜMNAASIUM
10A klass
Ivar Vipper
KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON
Keila 2009
Ajalugu
Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23. detsember 1918. a, mil leitnant Julius Kuperjanov tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt sai loa erilise partisanide salga moodustamiseks.
Kuna vabatahtlikke oli palju, siis peatselt muutus Kuperjanovi jalaväepataljon iseseisvaks pataljoniks kõikide juurdekuuluvate komandodega ning nimetati hiljem, peale langenud juhi surma tema mälestuseks "Ülemleitnant Kuperjanovi partisanide pataljoniks".
Maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi just partisanisõja vastu ning ristis seepärast oma väeosa partisanide pataljoniks ja alustas vastavalt oma salga nimetusele sõda punastega.
Kuperjanovi pataljoni võitlejate hulk kasvas koos väeosa populaarsusega kiiresti. Lühikese ajaga suurenes liikmete hulk 600-ni ja pataljonist kujunes üks Vabadussõja vapramaid ja suuremaid väeosi. Oma jõudu tunnetades vabastati Tartu ja jätkati liikumist Valga suunas, eesmärgiga ka see linn vabastada.
Jõudes 30. jaanuaril 1919 Paju mõisa alla, kohtas pataljon seal tõsist vastupanu ning oli sunnitud peatuma. Kuperjanov ei tahtnud sellega leppida ja viis järgmisel hommikul pataljoni pealetungile. Selles lahingus saadud haavadesse suri Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919. A Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Näitamaks tänu Julius Kuperjanovile tema teenete eest Eesti riigile, avas 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba.
Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Novembris formeeriti pataljon ümber samanimeliseks polguks.
Pärast Vabadussõja lõppu paigutati Kuperjanovi pataljon Tartusse . Kommunistide võimuletulekul tabas pataljoni teiste Vabadussõjas eriliselt väljapaistnud väeosade saatus: pataljon saadeti laiali, väeosa varad viidi Venemaale. Pataljoni tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940. a, mil koliti kasarmutest välja Õhtugümnaasiumi ruumidesse Tartus Riia tänaval. Umbes poolteist kuud hiljem transporditi pataljon Tartust Otepää rajooni ning sealt Venemaale. Pärast pataljoni laialisaatmist majutati Võrus paiknevatesse Taara kasarmutesse Nõukogude sõjaväeosa.
Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon taasasutati 9. märtsil 1992. a asukohaga Võrus. Pataljoni ülemaks määrati kindralleitnant Johannes Kert, kes oli samas kohas toimunud allohvitseride kursuse ülemaks. 1992. a jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp , mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega - väeosa ajalooline sümboolika.
Alates 2009. a 1. jaanuarist kannab pataljon nime "Kuperjanovi jalaväepataljon".

Väosa sümboolika

06. jaanuaril 1919. a. kehtestas Julius Kuperjanov partisanide tunnuseks tema enese poolt Vene surmapataljonide eeskujul kujundatud käiseembleemi ja mütsimärgi. Selleks oli hõbedane kolp ristatud kontide kohal. Käisemärgina paiknes see mustal hõbetikandiga kilbil.
Kuperjanovi jalaväepataljoni ülesanded rahuajal:

Õpetada välja ja komplekteerida sõjaaja üksused vastavalt formeerimisülesandele.

Vastavalt väljaõppeplaanile õppeaasta jooksul valmistada ajateenijatest sõjaaja allüksused: jalaväekompanii, miinipildujapatarei, jalaväepataljoni luurerühmad. Ajateenijate arv ja allüksuste koosseis kinnitatakse iga-aastase väljaõppeplaaniga.

Vastavalt väljaõppe plaanile viia läbi õppekogunemised pataljoni baasil moodustatavate üksuste ja neid komplekteeritavate reservväelastega.

Hoida ja hooldada pataljoni rahu- ja sõjaaja, samuti formeeritavate üksuste tehnikat , relvastust, laskemoona, riide - ja muud varustust.

Korraldada sõjaväelinnaku haldamine ja valve .
Kriiside korral

Valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile

Tõsta valmisolekutaset

Alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist

Luua tingimused liitlaste saabumiseks
Sõjaajal

Kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele

Korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed
Kasutatud materjalid:
http://www.mil.ee/?menu=maavagi&sisu=kuper
www. militaar .net/phpBB2/viewtopic.php?t=1708
www.hot.ee/vabadussoda/kuper.htm
www.virumaa.ee/discuss/msgReader$9819
lisaks.webs.com/juliuskuperjanovluupea.htm