1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie Vaade, mis eitab "kunsti" ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust.
2) Mis on vabadus? rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 3) Mis on vabaduse piirajad? 3.Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? 4) Kes või mis on vabaduse subjekt? Anti-essentsialism: Anti-essentsialismi kriitika: ,,kunst" tavakasutuses ja kunstiteoste 2.Selgitage negatiivse ja positiivse vabaduse erinevust. klass, visuaalselt eristamatute paaride argument, definitsioonja loomingulisus. Et vabadus on kitsenduste, piirangute puudumine. Oled vaba midagi tegema, kui keegi ega Ühtne kunstiteoste klass? Kennick: Me oskame tarvitada mõistet kunst, teame millal seda miski selle tegemist ei takista
Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. Kunst: 1. „mis on kunst“ mõistmine: kunstiteose tuvastamise mõttes (missugused asjadest on), defineerimise mõttes (mis on tunnused) ja ontoloogia mõttes (mis tüüpi on asjad) 2. Anti-essentsialism: eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste eetikamõistete (nt „ilu) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kõik traditsioonilised esteetika teooriad (formalism, emotsionism, intuitsionism, organitism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni, kuid luhtunud. Kunstiteostel pealt näha ei ole mingit kindlat/spetsiifilist sarnasust, samas on neil mingi hulk sarnasusi, sugulusi ehk „perekondlike sarnasusi“ (Wittegensteini vaade)
3.Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. 4.Liigitav tähendus- Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida 2) “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus Anti-essentsialism: eitab ’’kunsti’’ ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid formaalsusi. 2.nn “Wollheimi dilemma”. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes?
erinevate kriitika- ja kunstikoolkondade esinemistingimusi; suur osa kõigest esteetika alal kirja pandust ongi sedalaadi 3) psühholoogiline – tegeletakse esteetiliste otsuste kui vaimsete nähtuste ja vaimse arengu saadustega ning uuritakse, millistel asjaoludel esteetilised tundmused tekivad ja milline on nende suhe isiksusega. 2. KUNSTI DEFINITSIOON I 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! Anti-essentsialism – vaade, mis eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete („ilu“, „esteetiline kogemus“) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Põhiteesid: 1) Traditsioonilise esteetika kriitika Kõik traditsioonilised teooriad (nt formalism, emotsionism, intuitsionism, intellektualism jne) on esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud! Need esteetikateooriad eeldavad ekslikult, et
mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud. 12. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks? Eeldab lisamaterjali: Santayana, George 2009. Sissejuhatus. Esteetika meetodid. Ilutunne. Trt, 10-20. 13. Selgitage milliste probleemidega tegeleb Berlyne'i eksperimentaalesteetika! Eeldab lisamaterjali: Bachmann, Talis 1985. Eksperimentaalsest esteetikast. Looming, 8, 1097-1111. 2. loeng: Kunsti definitsioon I 1. Iseloomustage anti-essentsialismi põhisisu! Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti-essentsialismi programm traditsioonilise esteetika kriitika, avatud mõiste idee, perekondlikud sarnasused, keeleline pädevus: 2. Mis on kunstil pistmist nn ,,perekondlike sarnasustega"?
Uurimine annaks aru, miks peetake midagi õigeks või ilusaks, valeks või inetuks. Seega tooks nähtavale, kust saava inimloomuses alguse süüme ja maise, ning võimaldaks eristada ajutisi eelistusi ja tavatutes tingimustes kujunennud ideaale neist, mis lähtuvad meile kõigile ühistest vaimsetest osistest ning on suhteliselt püsivad ja üldised. II. Kunsti definitsioon I 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! Anti-essentsialism eitab kunsti ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Traditsioonilise esteetika kriitika: kõik traditsioonilised teoorias(formalism, emotsionism, organitsism, intuitsionism, voluntarism, intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni ja luhtunud(eeldavalt ekslikult, et kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav; sõna kunst-kunstiteos esinemine
huvigruppide poolt. Valija käitub massides teisiti. 14.-15. KUNST 1. Kuidas võib mõista küsimust ,,mis on kunst"? Kolm viisi selle küsimuse mõistmiseks: .. kunstiteose tuvastamise mõttes: Missugused ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? .. kunsti defineerimise mõttes: Mis on kunsti tarvilikud ja piisavaid tunnuseid? .. kunstiteose ontoloogia mõttes: Mis ,,tüüpi" asjad on kunstiteosed? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. Anti-essentsialism on vaade, mis eitab ,,kunsti" (mõistena) ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi. Kunst on avatud mõiste. Suletud on ainult matemaatika ja loogika. Anti-essentsialistide järgi on kõik traditsioonilised teooriad esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
Sest kohe tekib küsimus, mis eristab seda interpretatsiooni, mida kunstiteosed nõuavad, näiteks filosoofiliste või teaduslike tekstide inteipretatsioonist. Ma arvan, et erinevus peitub selles, et nii filosoofiliste kui teaduslike tekstide puhul me interpreteerime autori väiteid või esitatud argumente ja andmeid. Kunstiteoste puhul peame aga ütlema, mida nad kujutavad, s.o mille kohta nad on. See, millest teosed on, ei ole taandatav üksikutele prepositsioonidele. ANTI-ESSENTSIALISM Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lähtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). Anti-essentsialismi kriitika 1. Ühtne kunstiteoste klass: 2
12. loeng KUNST I Sissejuhatus Mis mõttes käsitleme kunsti? a) Kunsti tõlgendamine: mis on tõlgenduse kriteerium? Kas kunstiteosel on üks või mitu tõlgendust? b) Kunsti hindamine: kas leidub tunnuseid, mis on teoses alati väärtuseks? Mis on hinnangute loogiline staatus? c) Kunsti ontoloogia: mis tüüpi asjad on kunstiteosed? d) Kunsti definitsioon: kas kunst on defineeritav? Mi on kunstiks olemise piisavad ja tarvilikud tingimused? II Anti-essentsialism *Weitz, Kennick, Ziff, Gallie Traditsioonilised teooriad püüavad võimatut, kunsti ei saa defineerida! Kunstile on omased muutused ja loomingulisus, seega langeb aja jooksul ära igasugune definitsioon. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni,vaid „perekondlike sarnasuste“ alusel. Keelelise pädevuse tees.Kennick: me suudame eristada kunstiteoseid mittekunstiteostest, sest me oskame inglise keelt, s.t teame kuidas kasutada sõnu kunst ja kunstiteos. Kennicki kaubaladu.
"Benjamin R. Tilghman 191. Mis mõttes käsitlen loengut kunst? 1) Kunsti tõlgendamine: Mis on tõlgenduse kriteerium? Kas kunstiteosel on üks (ainuõige?) tõlgendus või mitu? 2) Kunsti hindamine: kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks? Mis hinnangute loogiline staatus? 3) Kunsti ontoloogia: Mis tüüpi "asjad" on kunstiteosed (vaimsed või füüsilised)? 4) Kunsti definitsioon: Kas kunsti on defineeritav? Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 192. ANTI-ESSENTSIALISM Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lähtus Wittgensteini "perekondliku sarnasuse" mõistest). Anti-essentsialismi kriitika 1
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
annaabi.ee 
