Talle on ette nähtud kindlad kohtumised, vestlused, millest ta ei saa ega võtagi vajalikuks loobuda, mis omakorda võiks sümboliseerida tegelase soovi asetleidvatest sündmustest osa saada. Oluliseks aspektiks on kindlasti ka peategelase (seejuures tahan tähelepanu juhtida ka autori samastamisele peategelasega) läbielatavate sündmuste sidumine ja selle kaudu järelduste tegemine mineviku ja mälestusega seoses. Ka nendes peatükkides tuleb tal ette olukordi, mis panevad teda mälestustes heietama, näiteks seik, kus ta selgitab vaba tahte olemuslikkust, interpreteerides seda koolipõlvest toodud näitega valida iga päev kooliminekuks erinev tee. Mineviku sedavõrd oluline ja lõputu eksisteerimine tema elus, nimetagem seda kui mälestuste labürinti, sümboliseeriks sel juhul ta igavest võõra seisundit, kohanematust ja seejärel üksindust, mis on tingitud pagulase läbielamistest ja selle najal kujunevast hingeseisundist. Antud olukorras leiab ta endas ärkavat ka
ehmatada. Vastupidi, vanake on tegelikult viisakas ja sõbralik, kuid ei paista lihtsalt mõistvat, et ta käitumine ja lood nii palju ebamugavust tekitavad. Jaaniga kohtudes kiidab ta mehe suurust ning tugevust. Ilmselgelt on tegu üksiku vanainimesega, kes ei julge enam majast väljudagi ning kel pole vestluskaaslasi. Kuidas tegelased suhtuvad iseendasse pole teada, kuna lugu ei ole nii põhjalik. Kogu loos on oluline koht vanatädi mälestusetel, mida ta hakkab segamatult heietama. Mõnda lugu on raske uskuda, kuigi need võivad tõesed olla. Ta räägib eestlaste raskest minevikust ning oma isiklikest kogemustest. Jaan paneb tähele, et kuigi tavaliselt on vanainimesi huvitav kuulata, siis vanatädi jutt mõjus rusuvalt ning teda oli häiriv jälgida. Sündmused arenevalt kiirelt, lood lähevad aina jubedamaks ning tagatipuks keerab tädi ukse lukku ja neelab võtme alla. Lugejale mõjub see niisama ehmatavalt kui Jaanile ja Margitile
brikett - pressitud turvas, süsi vm emotsioon - tunne bukett - kimp; maitse ja lõhna kompleks entsüklopeedia - teatmeteos ergonoomiline - inimesele kõige soodsama hantel - võimlemispomm tegevusviisi, -vahendi ja keskkonna omadus harv - hõre, harva esinev, üksik erudiit õpetlane heidik - väljatõugatu, hüljatu eskalaator - liikuv trepp heietama - pikalt-laialt rääkima või mõtlema herkulo - kaerahelbed eskimo - Põhja-Jäämere ääres elav rahvas hooplema - kelkima hunnitu - suurepärane F huumor - nali fajanss - poolportselan hõlpus - kerge, lihtne hõrk - maitsev
Esteetiline kogemus ehk teosesse neeldumine, mitte-kammitsetus reaalsest maailmast/ vabaduse tunne, objekt on emotsionaalselt eraldatud (nt õudne ent turvaline), aktiivne avastusrõõm või terviklikkus/ühtsus/sidusus. Kavatsusest: kunstiteos ei pea esteetilist kogemust tekitama/kavatsus ei pea olema tegelikult täide viidud, igal üksikul teosel ei pea esteetilist kavatsust olema, kui kuulub žanri/liiki millel on esteetiline eesmärk (nt tool, ei pea heietama, et tahetakse teha istumise alust objekti), lisaks esteetilisele kavatusele mitmeid teisi kavatsusi (poliitilisi, moraalseid, religioossed). Ka looduslikud objektid saavad pakkuda esteetilist kogemust, ent kuna pole esteetilist kavatsust, pole ka kunstiteosed. 6. Kaks vastuväidet esteetilise kunstidefinitsioonile: Esteetiline kunstidefinitsioon on liiga avar. 1)Mitte-
Lk 1 1. Intention- kavatsus, tahtmine, tahe, eesmärk 2. Instead- selle asemel, see- eest 3. Forsake- loobuma, hülgama, maha jätma 4. Spin- heietama, keerlema, tiirlema, ketrama 5. Shift- muutma, nihutama, vahetama, ümberlülitus 6. Paradigm- musternäidids, aluspõhimõte, raamistik 7. Spread- levitama, laotama, laiali asetama 8. Irrelevant- ebaoluline, tähtsusetu, mitteasjakohane 9. Infomercial- reklaamuudis Lk 2 1. Chariot- sõjavanker, võidusõidukaarik 2. Superstitious- ebausklik 3. Overwhelm- üle kuhjama, üle koormama 4. Function- toimima, tegutsema, tegevus, ülesanne 5. Embrace- omama, embama, hõlmama Lk 3 1
10 · Objektiivsed põhjused · Subjektiivsed põhjused · Edasine küsimus on: Kas sel puhul on tegemist halva kunstiga? b) Kas esteetiline kavatsus võib puududa? Igal üksikul juhul ei pea E-kavatsust olema, kui objekt kuulub kunstiliiki (zanri jms), millel on esteetiline eesmärk: · Beardsley ei too näiteid. Ent idee on selge: · Analoogia: tooli mõistesse on istumise funktsioon nö "sisse kirjutatud", mistõttu ei pea iga tooli puhul heietama "tahan teha istumisalust objekti" tehakse automaatselt. c) Kas võib olla muid kavatsusi? Esteetilise kunstiteooria puhul võib olla ka muid kavatsusi peale esteetilse kavatsuse Näiteks ... · erootilisi · religioossed · poliitilisi · moraalseid Ent milline peab olema E-kavatsuse staatus (tähendus)? 1. Radikaalne 2. Mõõdukas
kuulamine kuulamise pärast. Tuleks kuulata viisakusest, armastusest ja austusest teise inimese vastu, pealegi, sedasama soovitakse ju teistelt. /4/ Tihtipeale kasutatakse viisakat kuulamist ka inimeste vaheliste suhtluse säilitamiseks. nii näiteks küsimus "Kuidas sul läheb?" on viisakusküsimus, mida kasutatakse suhtlusprotsessi avamiseks. Sellele küsimusele ei oodata tavaliselt pikka vastust, kuid kui vastaja hakkab pikalt-laialt oma elust heietama, siis nüüd nõuab viisakas kuulamine selle lõpuni kuulamist. Viisakas kuulamine on üheks kohustuseks teiste inimeste vastu. /4/ 3.4 Efektiivne kuulamine Et kuulamine oleks efektiivne, peaks ta olema: Eesmärgiline - Kuhu ja mida ka ei mindaks kuulama, tuleks kuulata mingit eesmärki silmas pidades. Näiteks loengul kuulatakse, et koguda teadmisi, kontserti kuulatakse, et seda nautida. Sellisel juhul on ette teada, kuidas
Räägitakse nende valdkondade piires, kui kaldudakse kõrvale võib lasta ka rääkida nendest mõningal määral. 3. Struktureerimata vaba suhtlemine vormiliselt, kui tuleb välja midagi huvitavat paneme seda tähele, küsime midagi juurde jne. See on hea, et saame teha seda mõnusas emotsionaalses olukorras. Saame hästi teada, mis on inimeste jaoks oluline. Oht, et võidakse hakata suvaliselt heietama. Võivad kesta kaua. See tundub intervjueerijatele lihtsalt suhtelmine inimesed ei taju et teed midagi tõsist, kui on mustvalgelt küsimused kirjas (struktureeritud küsimused), siis inimesed tajuvad, et teed tähtsat tööd. Elulood- nende kaudu asjade uurimine, omaette uurimisvaldkond. Tuvastatakse erinevad jutustamise strateegiad. Välitöödel saadakse teada väikesed elulood.
annaabi.ee 
