Muusika referaat flöödist (0)

   Jakob Westholmi Gümnaasium   Referaat Flööt Annabel Kaur   5.c 2018


Flööt   (itaalia   keeles   flauto   (traverso))   on   puupuhkpillide   hulka   kuuluv
soolo-   ja   orkestripill.   Tänapäeval   kasutatakse   flööti   ka   džäss-   ja
rokkmuusikas   –   neist   viimase   üks   säravamaid   esitajaid   on   näiteks   Ian
Anderson. Partituuris   noteeritakse   flöödipartii   tavaliselt   kõige   ülemisele
noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide
perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid: pikoloflööt   noteeritakse   tavaliselt   kas   in   C   (kõlab   kirjutatust   oktav
kõrgemal), in Des või in Es; altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es bassflööt noteeritakse kas in C või in B kontrabassflööt noteeritakse in G. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust.
Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli-
ja   muudest   sulamitest   (sealhulgas   klaasist)   ja   süsinikkiust.   Levinuim
keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900. Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt
puhutavateks   põikflöötideks   (traaversflööt),   millest   arenes   tänapäevane
flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru
otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus
põikflööt   (saksa   keeles   Querflöte).   Nüüdisaegse   välimuse   ja   omadused
andis flöödile saksa pillimeister Theobald Böhm (1794–1881). Plokkflöödi
omapära   võrreldes   teiste   puupuhkpillidega   on   ehituse   lihtsus:   tal
puuduvad liikuvad osad. Flöödil   on   tavaliselt   15   auku,   mida   saab   katta   klappidega.   Klapid   on
enamasti   kinnised.   Paljud   mudelid   on   aga   auguga,   n-ö   brill-   või
ringklappidega,   et   võimaldada   kaasaegses   süva-   ning   levimuusikas
kasutatavat glissando't. Klapimehhanismid on kinnitatud vedrutelgedele.
Nende aukudeni, mille asukoht jääb sõrme tegevusulatusest välja, jookseb
liigendülekanne. Mööda flöödi korpust kulgevad vedruteljed on ühtlasi üks
flöödi   amortiseerumise   peapõhjusi,   sest   aastate   jooksul   avaldatud
koormuse   tõttu   tõmbub   flöödi   sirge   toru   nende   mõjul   lõpuks   kergelt
kumeraks ning klappide padjad ei kata auke enam täpselt. Mänguomadused Tänapäevane   flööt   on   äärmiselt   mitmekülgsete   mänguomadustega   pill,
mis   võimaldab   teostada   nii   laulvaid   meloodiaid   kui   ka   virtuoosseid
liikumisi. Flööti on hinnatud piiramatute väljendusvõimalustega pilliks.


Madalas registris on flöödi heli mahe ja sametine, keskmises õrn ja soe,
kõrgemas   registris   säravalt   kõlav.   Flöödil   on   lihtsalt   teostatavad   ka
mitmesugused   flažoletthelid   ja   multifonid.   Flöödi   tooni   kvaliteeti
hinnatakse   muuhulgas   kahina   puudumise   järgi,   mis   mängijalt   eeldab
huulikusse puhutava õhujoa optimaalset fokuseeritust. Flöödi   üks   huvitavamalt   kõlavaid   mänguvõtteid   on   frullato,   mille   puhul
õhujuga   möödub   enne   huulikuni   jõudmist   mängija   r-häälikut
artikuleerivast keelest. Erinevalt   teistest   puupillidest   on   flöödil   väga   lihtne   mängida
topeltstakaatot,   mis   saavutatakse   ataki   andmises   kordamööda   t-   ja   k-
eksplosiooniga.   Topeltstakaato   kasutamise   lihtsus   võimaldab   flöödil
esitada   kiireid   ja   tehniliselt   ülikeerulisi   partiisid,   mis   paljudele   teistele
instrumentidele   jäävad   kättesaamatuiks.Tänapäevane   flööt   on   äärmiselt
mitmekülgsete   mänguomadustega   pill,   mis   võimaldab   teostada   nii
laulvaid   meloodiaid   kui   ka   virtuoosseid   liikumisi.   Flööti   on   hinnatud
piiramatute väljendusvõimalustega pilliks. Madalas registris on flöödi heli mahe ja sametine, keskmises õrn ja soe,
kõrgemas   registris   säravalt   kõlav.   Flöödil   on   lihtsalt   teostatavad   ka
mitmesugused   flažoletthelid   ja   multifonid.   Flöödi   tooni   kvaliteeti
hinnatakse   muuhulgas   kahina   puudumise   järgi,   mis   mängijalt   eeldab
huulikusse puhutava õhujoa optimaalset fokuseeritust. Flööt nüüdismuusikas Nüüdismuusikas   kasutatakse   lisaks   tavapärastele,   võimalikult   täiuslikke
muusikalisi   helisid   tekitavatele   mänguvõtetele   ka   suurt   hulka   flöödi
tavaliste kõlavärvide paletti laiendavaid mänguvõtteid. Kõlavärvivariandid Lisaks tavapärasele flöödi kõlavärvile on nüüdismuusikas kasutusel "flattermöire"   (inglise   keeles   roar-flutter):   flatterkõla,   ka   mis   tekib   kõri,
keele ning kopsudest lähtuva õhujoa flatteri koostoimes guturaalhelidega   rikastamine,   mida   kasutatakse   tihti   samaaegselt   1.
oktaavi helide mängimisega "neutraalne"   kõlavärv,   mida   on   kõige   lihtsam   saavutada   vahemikus   a1
kuni cis2 heli glissando-laadne äralõikamine (off-pitch) kõlavärvitremolo, ka kõlavärvitriller, ka itaaliakeelse sõnana bisbigliando
või ingliskeelse  sõnana hollow tone  (õõnes  kõla, kume  kõla, vale  kõla),
mille   puhul   sama   kuuldava   helikõrguse   juures   kasutatakse   erinevaid
põhitoone.   Efekt   tekib   siis,   kui   kasutada   sama   või   ligilähedaselt   sama
helikõrgusega heli mängimiseks erinevaid sõrmestusi.


Hingamisaparaat, suuõõs ja huuled  Hingamisaparaadi   ja   huulte   koostoimes   kasutatavateks nüüdismuusika mänguvõteteks on  sibilando,   mille   puhul  huuled   on   maksimaalselt  lõdvad,   toonis  on palju lisaõhku, kuid helikõrgus on siiski veel kuulda. Tekkiv heli on
müralaadne ja agressiivselt sisisev  sputato, mille puhul huuled on maksimaalselt lõdvad, toonis on palju lisaõhku   ja   täpne   helikõrgus   puudub.   Sarnane   heli   tekib   siis,   kui
lihtsalt puhuda ilma atakita läbi suuava              agressiivne ülepuhumine, nii et heli läheb otsekui "lõhki"  alapuhumine,   mille   puhul   flöödi   huulikusse   või   ilma   huulikuta torusse puhutakse nagu vaskpilli huulikusse, tekitades nö "trompeti
heli" (inglise keeles trumpet sound). Selline heli võib kõlada isegi
kuni suur septim madalamalt  heli   murdmine,   mille   tulemuselt   on   võimalik   tõsta   esile   põhiheli erinevaid harmoonilisi ülemhelisid. Selleks tuleb huulikusse puhuda
täiesti   lõdvalt   ning   minimaalse   õhusurvega,   et   ei   tekiks   selgelt
kuuldavat põhitooni  heli tekitaja muutmine  suuõõne   kuju   muutmine,   et   saavutada   heli   maksimaalse kvaliteediga muusikalisest helist kuni täieliku kahinani. Selle võtte
jaoks   kasutatakse   ka   mõistet   eoolia   heli   (inglise   keeles   aeolian
sound),   itaalia   keeles   tähistab   sama   asja   sõna   soffiata   ning
prantsuse keeles souffle  flöödi heli "taga" oleva vokaali muutmine  õhujoa   kiiruse,   tugevuse   ja   tormilisuse   muutmine.   Õhusurve kahanemisel, nagu see toimub väljahingamise kõige viimases faasis,
tekib   "õõnes"   (hollow)   kõlavärv.   Sama   efekti   võib   saavutada,   kui
takistada õhujoa kulgemist keelega.  "reaktiivlennuki vilin" (inglise keeles jet whistle) on müraheli, mis tekib,   kui   sulgeda   suuga   kogu   flöödi   huulikuava   ja   puhuda
instrumenti   suure   jõuga   otse   ja   tooni   tekitamata.   Kõla   meenutab
eoolia helisid, kuid on valjem ja vilisevam. Nimetus pärineb Hector
Villa-Lobos'e   samanimelise   teose   flöödile   ja   tšellole   pealkirjast.
Reaktiivlennuki   vilina   efekti   võib   kombineerida   ka   flöödi   kaudu
sissehingamisega. Keel Keele abil teostatavateks mänguvõteteks on näiteks  keelelöök   (inglise   keeles   slap   tongue),   mis   võib   kõlada   koos helikõrgusega   või   ilma   selleta.   Vahemikus   c1   kuni   f2   tekkivat
helikõrguseta keelelöögi heli nimetatakse ka flöödi pizzicato-efektiks


 timpaniefekt, mis tekib, kui lüüa keelega vastu huuliku suuava see hetkeks sulgedes  ülikiire   stakaato.   Flöödil   on   võimalik   mängida   stakaatos kuueteistkümnendiknoote temops 1/4 = 160 MM  keeleramm (inglise keeles tongue ram), mille puhul huuliku suuava kaetakse kogu suuga ning pressitakse seejärel keel jõuliselt ja väga
kiiresti   vastu   hambaid.   Lihtsaim   viis   saada   õige   kõla   on   öelda
ingliskeelne sõna hot või häälikuühend 'ht'. Tekkiv heli kõlab suur
septim noteeritust madalamal. Huulik  huuliku ja õhujoa lõikumisnurga muutmine.  muu instrumendi huuliku kasutamine. Pilte flöödist:


’ Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Fl%C3%B6%C3%B6t  https://www.google.ee/search?
tbm=isch&q=golden+flute&chips=q:golden+flute,g_1:white+gold&sa=X
&ved=0ahUKEwii8NrdgfTaAhXD_aQKHTScDjIQ4lYIKCgB&biw=1366&bih=6
62&dpr=1#imgrc=WOTiT2mNm6lJjM:  https://www.google.ee/search?q=fl
%C3%B6%C3%B6did&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi1iJe
WgfTaAhXMMewKHSsUB3oQ_AUICigB&biw=1366&bih=662#imgrc=F3lb7b
9SN5DFVM:  https://www.google.ee/search?q=fl
%C3%B6%C3%B6did&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi1iJe
WgfTaAhXMMewKHSsUB3oQ_AUICigB&biw=1366&bih=662#imgrc=KEiE5
nBWvbNgSM:  https://www.google.ee/search?q=fl
%C3%B6%C3%B6did&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi1iJe
WgfTaAhXMMewKHSsUB3oQ_AUICigB&biw=1366&bih=662#imgrc=h2rgrZ
fak15iQM: 


https://www.google.ee/search?
tbm=isch&q=golden+flute&chips=q:golden+flute,g_1:white+gold&sa=X
&ved=0ahUKEwjooqzKgvTaAhUCC-
wKHezoAJIQ4lYIKCgB&biw=1366&bih=662&dpr=1#imgrc=WOTiT2mNm6l
JjM: