Referaat optilised läätsed (0)

Materjaliteadus - Materjalide uurimismeetodid

1 Hindamata

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Materjaliuuringute teaduskeskus
Optilised läätsed
Referaat
Koostaja : X
Juhendaja : Urve Kallavus
Tallinn 2012
Sisukor
Sissejuhatus 3
1. Kumer - ja nõguslääts 4
2. Liht- ja liitlääts 4
3. Optilise läätse valmistamine 4
4. Liitläätse valmistamine 6
5. Optiliste läätsede rakendus 6
Lisad 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Sissejuhatus
Lühidalt öeldes on lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Esimesed teadaolevad kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast ja siis kirjeldati läätsi kui vahendeid, mille abil on võimalik lõket süüdata. Tuld on võimalik teha kumerläätse abil ning järgnevalt tulebki juttu erinevatest läätsedest, nende valmistamisest ja rakendamisest.

Kumer- ja nõguslääts
Lääts on läbipaistev optiline seade, millel on ideaalne või ligilähedane aksiaalne sümmeetria ning koondab või hajutab valgusallikast tulevaid kiiri . Eristatakse kahte erinevat liiki läätsesid, kumeraid ja nõgusaid. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgus, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast ning hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise. Hajutav lääts annab näilise päripidise vähendatud kujutise. Kumeraid- ja nõgusaid läätsi eristatakse veel omakorda sellepoolest, et kui palju on lääts ühel ja teiselt pool kumer või nõgus. Kui lääts on mõlemalt sama nõgus/kumer, siis on tegu kaksiknõgusa või kaksikkumera läätsega. Kui aga üks pool on vastavalt nõgus või kumer ja teine pool aga lame, siis on tegu vastavalt plano -kumera või plano-nõgusa läätsega. Kui aga lääts on ühelt poolt kumer ja teisel poolt nõgus, siis nimetatakse läätse kumer-nõgusaks. (Lisad: Pilt 1)

Liht- ja liitlääts
Lihtlääts tähendab üksikut läätse ehk koosneb ühest optilisest elemendist. Seda terminit aga ei kasutata eriti palju, kuid et eristada teda kuidagi liitläätsest ning mitte kasutada lihtsalt sõna lääts, siis ongi üksiku läätse puhul kasutusele võetud termin lihtlääts. Liitlääts tähendab, et ühel optilisel teljel asub mitu lihtläätse. Liitlääts võimaldab paremini parandada võimalikke optilisi moonutusi kujutisest, kui seda suudaks näiteks lihtlääts.

Optilise läätse valmistamine
Nii optilise prisma kui ka läätse valmistamine käib enamvähem ühtemoodi, ainuke vahe on selles, et läätse pind ei ole lame, vaid kumer või siis nõgus. Materjal, millest lääts tavaliselt valmistatakse on kas spetsiaalne optiline klaas või läbipaistev plastik .
Esimene etapp on see, et materjali (klaasi või plastik) tahvlist saetakse välja ümmargune toorik , kuid natuke suurem, et jätta varu. Seejärel kaetakse välja lõigatud tooriku ääred vahaga, et seda oleks lihtne tahvlist eraldada. Üldiselt saetakse muidugi korraga välja mitu toorikut. Seejärel vastavalt sellele, kas on vaja kumerat või nõgusat läätse pannakse paika paksus ning spetsiaalse seadme abil, mille keerleva osa peale asetatakse välja saetud ümmargune toorik ning tooriku kohal olev lihvmisseade hakkab keerlemisel tooriku lamedat pinda kumeraks või nõgusaks töötlema. Pärast seda on vajalik kontroll, et pind oleks ikka sile ega esineks mingeid kraapeid või muid defekte. Nüüdsest võib toorikut nimetada juba läätseks.
Järgmises etapis pannakse läätsele ümber teipi ning kaetakse läätse üks pool pigiga. Teip on vajalik selleks, et pigi üle ääre ei voolaks. Seejärel eemaldatakse teip ning pannakse pigiga kaetud lääts kuumapressi alla, et pigi sulaks läätse pinnale. Korraga pannake loomulikult mitu läätse pressi alla, mitte ükshaaval. Samal ajal kui läätsed on pressi alla, kallatakse aega-ajalt peale ka külma vett, et pigi kõveneks. Pärast piisavat aega pressi all eemaldatakse läätsed pressi alt ning üle läätse ääre valgunud pigi lõigatakse ära. Seejärel toimub selle läätse poole lihvimine, kus pole pigipinda.
Lihvimisele järgneb umbes tunni pikkune poleerimine, kus pigipind kaetakse ainega, mis aitab saavutada siledat pinda. Loomulikult toimub poleerimine masina abil, kus seade teeb kindlaid liigutusi, teatud intervalli ja survega . Poleerimise tulemuseks, nagu eelnevalt öeldud on sile pind, läbipaistvus ja ka kaardunum profiil .
Toimub pigipinna eemaldamine ning selleks leotatakse läätse tärpentiinis. Pigipinda oli algselt vaja aga seepärast, et kui toimus lihvimine ja poleerimine, siis oli läätse parem kinnitada masina külge.
Edasi läheb nüüdeks juba pigipinnata lääts sellise masina vahele, kus lõigatakse läätsele täpsel vajaliku suurusega diameeter. Seejärel kasutades mikroskoopi peab veenduma, et diameetril ja läätse teljel on ühine keskpunkt.
Põhimõtteliselt viimases ja kõige pikemas etapis toimub läätse katmine kaitsva kihiga . Selleks pannakse mitmed läätsed korraga vaakumkambrisse, kus nad asetsevad restil, mis pöörleb ja vaakumis tekitatakse elektomagnetkiir, mille tulemusel tekib läätsele teda kaitsev kiht. See on mitme tunnine protsess. Kui läätsed vaakumkambrist välja võetakse, siis peab iga läätse käsitsi puhtaks tegema, et nad oleks täiesti puhtad, ilma igasuguse tolmu- ja mustuskübemeta.

Liitläätse valmistamine
Nagu eelpool mainitud, siis pannakse liitlääts kokku mitmest lihtläätsest, mis on siis kõik valmisatud nii nagu eelnevas peatükis kirjeldatud. Selleks et liitläätse teha, tuleb kõigepealt kumerlääts asetada teda hoidvale alusele ning mikroskoobil abil paigutada lääts nii, et see oleks täpselt keskel. Kui kumerlääts on täpselt aluse keskel, siis tuleb see vahaga kinnitada, et see enam paigast ei nihkuks. Seejärel tuleb alusele kinnitatud läätse veelkord korralikult puhastada , et see oleks ideaalselt puhas, sest kui sinna jääb näiteks mõni tolmukübe, kannatab kohe kujutise kvaliteet. Puhta läätse keskele pannakse tilk spetsiaalset ainet, mis aitab paigal hoida tema peale paigutatavat teist läätse. Veendutakse uuesti puhtuses ning asetatakse kahekordne lääts uuesti mikroskoobi alla, et enne kinnitusaine täielikku kuivamist pealmine lääts paigutada nii, et kahe läätse keskpunktid kattuksid. Sama tegevust korrates paigutatakse vastavalt vajadusele üksteise külge täpselt nii mitu üksikut läätse kui parajasti vaja on ja graveeritakse läätse küljele vajalik informatsioon liitläätse kohta.

Optiliste läätsede rakendus
Läätsi kasutatakse kõikvõimalikes optilistes seadmetes nagu näiteks binoklid, teleskoobid , mikroskoobid, fotoaparaadid, videokaamerad, video projektorid, mikrofilmide lugejad. Läätsi kasutatakse ka nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägevuse, kaugelenägevuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks.
Lisad Pilt 1: Erinevad kumerad ja nõgusad läätsed
Kokkuvõte
Läätsedest on aja jooksul saanud ühe väga olulised seadmed , mille abil on võimalik uurida asju, mida me palja silmaga ei suuda näha, teha fotosid ning paranda nägemishäireid. Nende valmistamine on aga keerluline ja üsna kallis protsess, mistõttu on ka mikroskoopide ja fotoaparaatide hinnad päris kõrged. Olemas on mitmeid erinevaid läätsesid, alustades kaksikkumerläätsedest ja lõpetades liitläätsedest.
Kasutatud kirjandus

(kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 27. Aprill 2012. a., allikas Synopsys Predictable Success : http://www.opticalres.com/gentle_introduction.html

(kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 27. Aprill 2012. a., allikas How-To Geek: http://www.howtogeek.com/94612/how-its-made-optical-lenses-video/

(kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 27. Aprill 2012. a., allikas Globalspec: http://www.globalspec.com/learnmore/optical_components_optics/optical_components/optical_lenses

(kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 27. Aprill 2012. a., allikas Tamron: http://www.tamron-usa.com/lenses/lens_making.asp

(10. Juuli 2011. a.). Kasutamise kuupäev: 27. Aprill 2012. a., allikas Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_lens_designs

(20. Aprill 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 27. Aprill 2012. a., allikas Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ts

(3. Aprill 2012. a.). Kasutamise kuupäev: 27. Aprill 2012. a., allikas Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Optical_lens

Twyman, F. (1988). Prism and lens making : a textbook for optical glassworkers / F. Twyman. Bristol, New York : IOP Publishing Ltd.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 27 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merku123 Õppematerjali autor

Õppejõuks Urve Kallavus

Kumerlääts nõguslääts optilised läätsed läätsed lääts

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk