Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kust kulgeb sõnavabaduse piir? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust kulgeb sõnavabaduse piir?
  • Kus ja millised?
Kust kulgeb sõnavabaduse piir?
Ketlin Loob
Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, meil kõigil on õigus vabalt avaldada oma mõtteid, kuid kas vabadus tähendab ikka tõelist vabadust või on sellel siiski piirid. Kui jah, siis kus ja millised?
Üheks sõvavabadust mõjutavaks faktoriks on väljendamisviiside ja võimaluste piirid, mis on viimastel aastakümnetel nihkunud ja seda just avardumise poole. Muutuste peamiseks tõukeallikaks on Internet . Kui möödunud sajandil said tavainimesed avalikult oma arvamusi avaldada vaid kirjade saatmise , koosolekutel väljaütlemiste teel või vahel harva ajalehe veergudel, siis tänapäeval saavad kõik vabalt kommenteerida ja arutleda erinevatel teemadel interneti vahendusel. Ka televisioonis ja raadiokanalites on mitmeid saateid, kus antakse kodanikele sõna aruteludeks, oma mõtete, tunnete ja arvamuste väljendamiseks.
Oma arvamuste ja mõtete väljendamisel tuleb jälgida, et see ei kahjustaks teiste inimeste au ega väärikust. Lubamatu on avalik laim, mõnitav kõnepruuk, alandamine ja solvamine. Piir oma mõtte väljendamise ja teise isiku moraalse kahjustamise vahel on üsna õhuke. Selle piiri ületamist kohtab eriti sageli kommentaariumides. Oma arvamusi avaldatakse sageli väga kergekäeliselt asjasse süüvimata. Kommenteerijad on sageli väga erineva teadmiste ja kogemuste pagasiga, millest tekivad samuti kergelt lahkhelid . Oluline on ka isikute moraali- ja väärtushinnangud ning kultuuriline taust. Mis tundub ühele täiesti lubatav võib olla teisele kodanikule vastuvõetamatu.
Sõnavabadus ei piirdu ainult oma mõtete ja ideede sõnalises väljendamises, vaid siia alla mahub ka kunstiline väljendusviis. Olgu selleks siis pilt, film , lavastus vms. Piiride ületamisi leidub ka siit, kas või hiljuti Prantsusmaal toimunud skandaal Muhammedi pilakarrikatuuride pärast, kus teatud seltskond väljendas oma vabadust kunsti vahendusel, kuid riivas sellega teise inimgrupi au. Tagajärjeks oli usufanaatikute rünnak kirjastuse vastu, mida läänekultuur tõlgendab omakorda rünnakuks sõnavabaduse vastu.
Nagu igal vabadusel on ka sõnavabadusel omad piirid ja vabadusega kaasnev vastutus. Sõnavabaduse piirid ei ole alati üheselt mõistetavad , need muutuvad nii ajas kui ka kultuuriti .
Kust kulgeb sõnavabaduse piir #1
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KetlinL Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" ­ väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe

Sotsiaalteadused
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

6) Vanas-Kreekas oli ka harmoonia (kooskõla, mitmekesisuses avalduva ühtsuse) ideaal. Harmoonia (kesktee kahe äärmuse vahel, nende tasakaalustamine) või "õiglus" olid ülimad põhimõtted füüsilise maailma kirjeldamiseks. Pythagoras (580-500 eKr) pidas harmooniat muusika, meditsiini, füüsika ja poliitika peamiseks põhimõtteks. Harmoonia on nii füüsiline (looduses) kui ka eetiline põhimõte (inimloomuses). Pythagorase jaoks oli see peamine alus, kust edasi minna, millest lähtuvalt asju seletada. 7) Inimene on asjade mõõt. Õiglust tuleb otsida asjade loomusest. Inimühiskonna õiglust inimesest (inimese loomusest). Sokratese surmast kuni umbes 17. sajandini polnud looduse uurimine tema enda pärast, sõltumatult inimsuhetest ja huvidest, enamusele mõtlejatest enam põhiküsimuseks. ,,Inimene on kõigi asjade mõõt, nende asjade, mis on, ja nende asjade, mida ei ole." (Protagoras. 480-410 eKr)

Õigus
Filosoofia materjale
87
doc

Filosoofia materjale

deduktiivselt arutledes. Näiteks on sellised küsimused Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Kas füüsikateooria kirjeldab reaalsust? Taolisi küsimusi nimetataksegi filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Naljaga pooleks on öeldud, et kõik filosoofilised küsimused taanduvad tegelikult kahele: Mida see tähendab? ja Kust sa tead? Esimene nõuab iga väite ja küsimuse puhul filosoofilist analüüsi, teine aga oma väidete põhjendamist. Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 Wright, Georg Hendrik von 2001 Intellektuaalne autobiograafia. Raamatust Filosoofia, loogika ja normid, lk 9 30 Mis on esteetika? eetika, moraalifilosoofia, moraali ja kõlblusõpetuste süsteem. E. uurib hea ja halva, õige ja

Filosoofia
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

seadusandjad üldse vääriksid ühiskonnaliikmete tähelepanu või poolehoidu. Inimesed olevat liiga leplikud seadusandja vigade suhtes. Seadusandja, luues halba seadust, võib tervele ühiskonnale tekitada korvamatut kahju, sest need seadused ja printsiibid jäävad ühiskonda alles ka pikaks ajaks pärast seda, kui seadusandjad on lahkunud. Ühetüübilisus on nõrk koht tema teoorias. Spencer ülistas üksikisikut. Tegude taga pole mitte keegi teine, kui vaid ühiskonnaliikmed. Nt keel ­ kust tekkinud? Ühiskonnaliikmed olid selle leidnud oma huvides. Samas seadusandja aeg-ajalt kuritarvitab seda keelt. Kust tulevad sobimatud seadused? Seadusandja peab ühiskonda taignatükiks, millest saab vormida oma tahtmise järgi mida iganes. Ühiskond aga ei ole selline plastiline, tuleb arvestada eripärasid. Teda häirib see, et seadusandjatel pole spetsiaalset ettevalmistust. Darvinismiga seoses: ühiskond peab arenema vabalt, kellelgi pole õigust sekkuda toimuvasse. Liikmed peaksid saama

Õiguse sotsioloogia
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

sünnijärgselt   enam   muuta   (kuigi   leevendada   on   võimalik).   Need mõjutused on algselt pärilikud. Näiteks teatud anded on sünnieelselt saadud pärilikul teel oma vanematelt. Väliste mõjurite all mõeldakse eelkõige   sotsiaalseid   arengufaktoreid.   Nendeks   on   erinevad ümbruskonna   mõjutused,   mis   on   täiendatud   kogemustega   oma välismaailmast   ja   iseendast.   Piir   pärilike   ja   mittepärilike   mõjurite vahel   on   segane.   Muutused   maailmas   toovad   kaasa   muutusi   meie sisemuses. Näiteks tüdruk, kes oma olemuselt on rõõmsameelne toob kaasa positiivse pöördumise tema poole, sellega kinnitame tugevamalt veel   tema   usaldust,   et   taoline   käitumine   väärib   tunnustust.   Koos sellega   tugevneb   tema   eneseusaldus   ja   ta   katsub   sagedamini   nii

Arengupsühholoogia
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Tal on Et Billi tööde kohta rohkem teada saada, kü- hämmastav ja haruldane vilumus tabada klassiruumis ergult ära neid argijuhtumusi, mida me vaistlikult lastage ta veebilehte www.billrogers.com. isegi olime adunud, kuid mitte kunagi säärase selguse ja täpsusega enesele teadvustanud.Olles lugenud au, kust leiate ka täpsed juhtnöörid, kuidas „Käitumist klassiruumis“ (mis ilmus küll eelmisel aastal, kuid levis mõnda aega vaid erialaste sündmuste kutsuda teda töötuba või koolitust läbi viima. raames), näen ma õpetajaid – ning omaenda juhtimis- ja vanemaoskusi – nii eredalt, nagu oleksin ette pannud oma esimese paari prille

Psühholoogia
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun