§ vabatahtlike üksused § välisabi § Johan Laidoner Asutav kogu Tartu rahu Novembri läbirääkimised Tartus § Jaan Poska § Adolf Joffe 2.veeb sõlmiti Tartu rahuleping Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta Landeswehri sõda Rüdiger von der Goltz 23.juuni Võnnu lahing Vabadussõja tähtsus Eestlaste iseseisvus Tugev sõjavägi Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm http://www.estonica.org/et/Ajalugu/19141920_Esimene_maailmas%C3%B5d http://www
Tartu rahulepingu sõlmimine: 31. detsembril 1919 kirjutati vaherahule alla ning see hakaks kehtima 3. jaanuaril 1920. Sellega oli üle 5 000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud. Rahulepingu sätted: Rahulepingus määrati kindlaks: 1) Eestile sobiv riigipiir 2) Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad 3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale naasta 4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. 5) kõige olulisemaks aga on siiski see, et Venemaa kinnitas, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust" Rahulepingu tähtsus: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) Sõlmiti diplomaatilised tähtsused Ühiskond Poliitilised parteid ja erakonnad. Eesti Vabariigi parlamendierakonnad: koalitsioon ja opositsioon. Filosoofia Teema: Surmanuhtlus kui karistus Näidisküsimused: Milliste argumentide tõttu pooldad/ei poolda surmanuhtlust?
asunikeks sõjamehed. Maareformi tulemus: mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid varasemad vastuolud, tekkis EV lojaalne väikeomaniku liit. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus! Majandustõus oli liiga kiire tõi 1923. a kaasa kriisi. Kriis sai alguse rahandusest sest pangad olid jaganud suuri laene. Laene ei makstud tagasi pank pidi raha juurde trükkima, käivitades seetõttu inflatsiooni. Müüdi suur osa kullavarudest. Kriisi süvendasid: väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt, põllumajanduse ikaldus. 1924. aasta kevadel Otto Strandmani uus majanduspoliitika Valitsus sekkub rohkem riigi majanduspoliitikasse. Orienteeruti ümber Euroopa turule. 1. koht põllumajandus 2. koht tööstus Panga- ja rahareform (seniselt margalt üle kroonidele) Integreerumine Euroopa majandusega Majanduslik tõus! :) VERSUS EESTI VABARIIGI MAJANDUSPOLIITIKA ENNE 1924. aastat____________
Vabadussõda (28 nov 1918 2 veebr 1920). Eestlaste võitlus iseseisvuse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu Sõja algus Punaarmee pealetung algas 28. Nov 1918 : · esimesena langes Narva, kus kuulutati välja Punaarmeest sõltuv vasallriik Eesti Töörahva Kommuun (J. Anvelt) · jätkati enamlaste poliitikat ja ühismajandite loomist · punase terrori tõttu tapeti üle 600 inimese · Punaarmee vallutas kiiresti Ida-Eestist, jõudes 30 km kaugusele Tallinnast EV sõjalise ebaedu põhjused: · vastase ülekaal - rahvusväeosad olid laiali aetud, vastloodud Kaitseliit veel nõrk, puudus oli relvadest · rahva ebausk - ei usutud iseseisvuse kaitsmisse suurriigi vastu · meeste värbamine Eesti väkke kukkus läbi Murrang Vabatahtlike üksuste loomine: · Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt. · suur roll...
9.Absolutism-monarhist sai riigivõimu ainuteostaja, Louis XIV Merkantilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võim suurtest hõbe ja kullavarudest. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines sellel süsteemil. Sissevedu takistasid tollid. Oluline oli eksport. Inglismaal rakendas seda Elizabeth I. 10
SUUR KRIIS EESTIS 1.MAJANDUSKRIIS 1. Mis põhjustel puhkes 1923. aastal majanduskriis ja kuidas õnnestus see ületada? - Peamist sai alguse rahandusest - hiiglaslikke laene jagati väga kergekäeliselt. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti Pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Süvendasid veel väliskaubanduse neg bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ning põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti mõjutas Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Pidevad valitsuskriisid ja valitsuse vahetumine. Liiga palju parteisid. Ületada õnnestus tänu uuele majanduspoliitikale Otto Strandmani poolt: 1) orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule
Rahulepingule kirjutas alla Jaan Poska. ● 30.märts rahuleping jõustub Jaan Poska kirjutab rahulepingule alla Rahulepingu tingimused ● Sõja lõpetamine ● Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust ● Pandi paika riigipiir ● Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga ● Eestile makstakse välja 15 miljonit (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest ● Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivara ● Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahju eest ei nõuta raha Tartu rahu tähtsus ● Venemaa sai esimeseks riigiks, kes tunnustas Eesti Vabariiki. Sama tegi ka Eesti. ● Venemaa jaoks oli rahu aken Euroopasse ● Nurjati Lääneriikide plaanid muuta Eesti Venemaa kubermanguks
Rahuläbirääkimisi suudeti tagasi lüüa toetasid pealetungid rindel 2. veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine 3. jaanuar 1920 - relvarahu Tartu rahu 2.02. 1920 Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust "loobude vabatahtlikult ja igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta" Nõukogude Venemaa maksis Tsaaari-Venemaa kullavarudest 15 miljonit rubla Lubati tagastada kultuurivarad, mis evakueeriti Venemaale I maailmasõja käigus Eesti kaotused Langenuid: 3588 meest s.h. 233 ohvitseri ja 3355 sõdurit Haavatuid ja põrutada saanuid: 13 775 Kulud: 178.770 miljonit krooni Sõjasaak: kaks miiniristlejat, lahingutehnika ja laskemoon, raudteeveerem Võlg Ameerika Ühendriikidele, Inglismaale, Prantsusmaale, Soomele Kokkuvõte olulisematest sündmustest 28
vaherahu. 31. detsember - Kirjutatakse alla vaherahu lepingule, mis hakkab kehtima 3. jaanuaril 1920. aastal. 1920 aasta tähtsamad sündmused 3. jaanuar - Jõustub vaherahu Eesti ja Venemaa vägede vahel. 2. veebruar - Kirjutatakse Tartus alla Eesti ja Venemaa rahulepingule. 15 juuni - Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi Põhiseaduse Kokkuvõte Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit kuldrubla Vene kullavarudest. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920. a. Nõukogude Venemaa deklareeris, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta..." 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas langenutena hinnanguliselt 3600 4000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Alles nüüd saabus võimalus hakata pea kaks aastat tagasi välja
Jaan Poska alla kirjutamas EestiVene rahulepingule § Rahukonverents toimus Tartus, kestis umbes 2 kuud. § Pikkade vaidluste tagajärjel sõlmiti rahu alles 02.02.1920. *RAHULEPINGU Sõja lõpetamine. TINGIMUSED Venemaa tunnustab Eesti iseseisvaks. Pandi paika riikide vahelised piirid. Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga. Eestile makstakse välja 15 miljonit(11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I Maailmasõja käigus evakueeritud kultuuri varad . Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta *KOKKUVÕTE · Eesti Vabadussõda kestis umbes kolm aastat ning lõppes eestlaste võidu ning Tartu rahulepinguga. Click to edit Master text styles Second level
murdes sakslaste vastupanu selles lühikeses sõjas. 24. Mille puhul korraldatakse jaanituld? Eesti võitu sakslaste üle Võnnu lahingus 25. Mis olid vabadussõja tagajärjed? Kui tajun õigesti Eesti oli kätte võidelnud vabaduse ja Venemaa tunnustas Eesti riiki de jure(juriidiliselt) ja ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. Eesti sai osa Venemaa kullavarudest(15 milj.) ja lubadusi soodsateks majanduslepinguteks. Venemaa tagastas ka kultuurivarad. Piirides lepiti kokku, et Eestile jääb teatav ala Narva jõe ääres ja et Setumaa läheb tervikuna Eestile. 26. Milles lepiti kokku Tartu rahuga?(4 p. välja tuua) Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile.Venemaa tunnistas Eestit esimese riigina.Eesti vabanes igasugustest kohustustest Venemaa ees.Eestile tagastati 11.6t kulda.
Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa delegatsiooni Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid ägedad vaidlused. Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel detsembri teises pooles, sundis Vene diplomaadid järele andma ning 31. detsembril sõlmitud vaherahu jõustus 3. jaanuaril 1920. Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks, Eesti sai Vene kullavarudest 15 miljonit kuldrubla. Nõukogude Venemaa deklareeris, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta..." Tartu rahuleping oli nii Eesti kui ka Nõukogude Venemaa jaoks esimene rahvusvaheline tunnustus. Rahuleping andis võimaluse Eestisse opteeruda nendel Venemaa elanikel, kes suutsid tõestada oma Eesti päritolu
toiminud), puudus riigipea. 3)Seaduse selle kohta, et Eesti on suveräärne riik 3)Miks tekkis 1920. aastate lõpul sisepoliitiline ja põhiseaduslik kriis? Liiga kiire majandustõus Pangad jagasid hiiglaslikke laene mõttetutele inimestele ja kuna pank neid laene tagasi ei saanud, pidi ta raha juurde trükkima, käivitades inflatsiooni, müüma maha suurema osa riigi kullavarudest Väliskaubanduse negatiivne bilanss Tollide tõstmine välisriikide poolt, põllumajanduslik ikaldus Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga (kasvas tööpuudus, pankrot) 4)Miks tekkis vapside liikumine ja mida ta taotles? Vapsid kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal, rahva seas leidsid nad suure kriisi ajal palju toetust
iseseisvust. Eesti ei saanud Vene keisririigi võlakoormust. Avas tee rahvusvahelisse poliitikasse. 3)Mis põhjusel puhkes 1923.a. majanduskriis jak uidas õnnestus see ületada: Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 kaasa kriisi. Sai alguse rahandusest, sest ennekõike Eesti pank olid jaganud hiiglaslikke laene. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse välisbilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus, eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes kärpis majandussidemeid Eestiga. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti üle Vene turult Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esimesele kohale põllumajandus. Toetati ettevõtteid mis kasutasid kodumaist kütust ja toorainet
vaherahu.See võit oli Eestile tähtis poliitilise ja sõjalise olukorra kindlustamiseks ning võimaldas Läti seaduslikul valitsusel taastada oma võim.Lätist sai Eesti sõjaline liitlane. Tartu rahu 02.02.1920 - Oluline Eestile,sest määrati kindlaks sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15milj kuldrubla Venemaa kullavarudest,Venemaa kinnitas, et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust.Venemaa tahtis läbi Eesti kaupa vedada,et majandusraskustest üle saada. Eesti riigi sünd:*KULTUURILISED EELDUSED-Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed.Kujunes rahvuslik haritlaskond.Organiseeriti suurüritusi(laulupidu,vanavarakogumine),mis tugevdasid eneseteadvust.Aktiveerus seltsielu.Toimus ärkamisaeg ja üritused.Rahvuslik intelligents tänu Tartu Ülikooli taasavamisele
Enamlased nõudsid endale kogu Setumaad ja suurt osa Virumaast. Punaarmee rünnaku nurjumine Narva all sundis siiski diplomaate järeleandlikkusele. 11. Mida otsustati Tartu rahulepinguga? 2.veebruaril 1920 kirjutati alla ja määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustustest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest ning kõige olulisem- Venemaa kinnitas, et ''tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust''.
TARTU RAHU 2 VEEBRUAR 1920 sellega loobus venemaa igaveseks kõikidest õigustest eestile. Olulisemad punktid: · Eesti riigi koosseisu petserimaa ja narvatagused vallad · Setumaa ühendati esmakordselt ülejäänud eestiga · Venemaal olevad eestlased ja eestis olevad venelased said teatud aja jooksul võimaluse kodumaale naasta · Eesti vabandes igasugustest kohustustest venemaa ees · Eesti vabanes tsaari-venemaa võlgadest · Eesti sai 15 mln kuldrubla venemaa kullavarudest · Eestist ära viidud kultuurivarad, laevad jne tagastati eestile Osa asju tehti, kuid osad punktid jäid venelaste poolt täitmata. Eesti jäi mõneks ajaks enamlaste jaoks ainukeseks aknaks läände Eesti kaudu käis kogu venemaa kaubavahetud Tartu rahuga lõppes 402 päeva kestnud vabadussõda ;) Tartu rahu tähtsus eestis eesti vabanes vene võimu alt.
paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama. Misamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli vimalik olla maaomanik ning seetttu kadusid varasemad teravad vastuolud. Majandus arenes Eestis 1920ndate algul vga kiiresti (nt laialdane ehitustegevus, plevkivitstuse teke), 1923.a. saabus aga kriis. Suur osa oli selles pankade liiga kergekelisel laenuandmisel, mis ti kaasa inflatsiooni ja vajaduse ma maha suur osa riigi kullavarudest, aga ka Venemaa tegevus (poliitilistel phjustel krbiti tugevalt majandussidemeid Eestiga). Kriisist vljumiseks rakendas majandusminister Otto Strandmann 1924.a. uut majanduspoliitikat, mille kohaselt hakkas valitsus rohkem sekkuma majanduse suunamisse, Vene turult orienteeruti mber Euroopa turule ning esikohale seati pllumajandus (riik abistas histegevuse arendamisel, kutseoskuste levitamisel jm). 1928.a. viidi lbi rahareform: senise marga asemel veti kasutusele kroon
rahukõnelused Pihkvas nov – läbirääkimised Tartus ◦ Jaan Poska ◦ Adolf Joffe 31. dets – vaherahuleping 3. jaan 1920 kell 10.30 - vaherahu jõustus 2. veebr – Tartu rahuleping 30. märts – rahuleping jõustub Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta apr 1919 – Asutav Kogu juuni 1920 – põhiseadus ◦ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks ◦ valitsus, ees riigivanem ◦ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia valitsuse keskmine eluiga 11 kuud
Juuni (võidupüha) 25. Mis olid vabadussõja tagajärjed? Eesti oli kätte võidelnud vabaduse, mis oli kaotatud ca.700 aastat tagasi ja Venemaa tunnustas Eesti riiki de jure ,,ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään- õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai proportsionaalse osa Venemaa kullavarudest (15 milj.) ja lubadusi soodsateks majanduslepinguteks. Ühtlasi andis Venemaa lubaduse tagastada Eestile kultuurivarad, mis sõja jooksul olid siit Venemaale veetud. Piirides lepiti kokku et Eestile jääb teatav ala Narva jõe ääres (nn. Narvatagune) ja et Setumaa läheb tervikuna Eestile. 26. Milles lepiti kokku Tartu rahuga?(4 p. välja tuua) Venemaa loobus igaveseks ajaks Eestist Venemaa tunnustas Eestit
baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehri sõda 1919 aasta juunis-juulis relvastatud kokkupõrked Eesti Vabariigi sõjajõudude ja baltisakslastest koosneva Landeswehri vahel Asutav Kogu Eesti esinduskogu 1919-1920, võttis vastu I põhiseaduse ja maareformi (mõisnikelt võeti maa ära, asundustalud) Tartu rahu 2.02.1920 Poska (EV) Joffe (NV) · NV tunnustas EV sõltumatust · Riigipiir määrati kindlaks · EV sai osa tsaari-Venemaa kullavarudest (15 milj) · EV vabastati tsaari Venemaa võlakohustustest · Metsakontsessioonid · Tartu Ülikooli varad TAASISESEISVUMINE Eeldused Rahvusvaheline tasand 1.1980. alguseks oli kommunistlik maailmasüsteem jõudnud sügavasse kriisi (majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva elatustaseme langus) 2.nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistanis, kontrolli nõrgenemine Kesk- ja Ida Euroopa riikides) 3
- 05.12.1919 algasid rahuläbirääkimised; sõlmiti 02.02.1920 - 1. ametlik dokument Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel - Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska - Vene delegatsiooni juht Adolf Joffe - tähtsus: mõlemad riigid tunnustasid teineteist sõlmiti diplomaatilised sidemed - punktid: Venemaa tunnustab Eesti riigi iseseisvust pannakse paika riigipiir Eesti ja Venemaa vahel Venemaa andis Eestile 15 milj kuldrubla Vene kullavarudest Eesti ja Venemaa leppisid kokku omavahelises kaubanduses Venemaa pidi tagastama Eestile äraviidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jm; andis üle Eesti territooriumil olevate ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad Venemaal elavatele eestlastele ja Eestis elavatele venelastele anti võimalus oma kodumaale tagasi minna vahetati vangid Vaikiv ajastu: - kaitseseisukord
teoreetiliseks põhjendajaks. Eelistas monarhiat kui üksikisiku võimu. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim. Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kullavarudest. Absolutism Prantsusmaal (1624- 1624: kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Viimase püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Richelieu pidas ka hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Louis XIV valitsusaega (1643- 1715) loetakse absolutismi kõrgajaks. ,,Üks kuningas, üks seadus, üks usk!" ,,Riik-see olen mina!" Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust-kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest
*Detsember 1919 jõuavad laingud tagasi Narva alla (Punaarmeel 160 000 meest ja 200 suurtükki) *Eesti ei tagane, võitlus kestab *Samal ajal toimub ka Tartu rahukonverents *31.12.19 kirjutatakse alla vaherahule (3.01.1920 hakkab kehtima) Tartu rahu *2.02.1920 sõlmitakse lõplik rahu *Määrati kindlaks Eesti riigipiir *Kommunistlikud Eesti väeosad saadetakse laiali *Venemaa eestlastel õigus kodumaale tulla *Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga *Saadi 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest *Venemaa ''tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust'' *5000 inimelu nõudnud Vabadussõda oli läbi, Eesti oli oma iseseisvuse välja võidelnud Venemaa kodusõda 25. oktoober 1917 oktoober 1922 Punased vs Valged Punased võidavad Miks valged ei võida ? *Tõrjuvad liitlasi (Eesti jne) *Ei suuda oma tegevust kordineerida *Ei jää ühtegi tööstuspiirkonda Punane terror ja valge terror nende vägede poolt toime pandud kuriteod *Hukub 8-12 miljonit elanikku
Eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine. Enamlased nõudsid endale Petserimaad ja poolt Virumaad, kuid hiljem anti nõudmistes järele. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 03.01 kell 10.30. Rahukonverents jätkus uuel aastal, kus kujunesid põhilisteks teemadeks majandusprobleemid. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel tunnistati olematuiks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit kuldrubla Vene kullavarudest, lubati tagastada väljaveetud kultuurivarad ning tõotati soodsaid majanduslepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920. Eesti saavutas rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaa deklareeris, et loobub igaveseks vajaks kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja maa kohta. 5
Riigikogu võim oli liiga suur, riigipea pudus. Maareform Maareformiga riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad ja anti need asendustaludele. Vabadusvõitlejad said maad eelisjärjekorras tasuta. Majandusprobleemid, uus majanduspoliitika Liiga kiire majandustõus tõi kriisi pank oli andnud liiga kergelt laene, inflatsioon, import oli suurem kui eksport, Venemaa turg kadus ning tooraine Venemaalt vähenes. Müüdi maha suur hulk kullavarudest. 1928a. tuli rahareform, mindi üle margalt kroonile. Venemaa turu asemel orienteeruti ümber Euroopa turule, ning viimane tahtis Eestilt põllumajandustoodangut. Riik toetas ettevõtteid, mis kasutasid tootmiseks kohalikku toorainet. 1.dets. 1924 Toimus relvastatud riigipöördekatse, kus relvastatud salgad üritasid võimu üle võtta. Kontroll olukorra üle saavutati enne, kui kommunistid jõudsid Moskvast abi paluda. Hiljem mõisteti
Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska. Pooled pidid tunnustama teineteist ning määrama piirjoone. Tekkisid enamlastega vaidlused, sest nad tahtsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad punaarmee pealtungi nurjumine Narvas sundis neid järele andma. 31.dets kirjutati vaherahule alla. Järgmised maj probleemid: Eesti-Vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine venemaa kullafondist, Eestist evakueeritud varade saatus. Eestlased pidid maksma 15 milj kuldrubla Vene kullavarudest, Eestile lubati tagastada kultuurivarad. Rahulepingule kirj alla 1920. a. 2. veebruaril venemaa tunnistas Eesti vabariiki ning lubas Venemaal viibivatel eestlastel koju minna. Sõda oli lõppenud võimalus üles ehitada Eesti Vabariik.
Õpikust "Lähiajalugu I" peatükid 1, 2, 5, 6, 8, 9,10, Õpikust "Eesti ajalugu 2" peatükid 27, 28, 29 Ptk 1: 1. Mida tähendavad imperialism-suurriikide püüe saavutada maailmas võimalikult suur mõjuvõim sovinism- ehk marurahvuslus: oma rahvust peeti teistest paremaks koloniaalimpeerium -eramaad koos kolooniatega Kuidas on need omavahel seotud? 19.saj lõpul ja 20.saj algul levis väga laialt rahvuslus e sovinism, see andis omakorda eeldused imperalismile 2. Nimeta uuendusi tehnikas 20. Sajandi alguses! seeriatootmine; lennunduse areng Kes oli Henry Ford? Tema järgi on saanud oma nime autofirma Ford. Tema käivitas oma autotehastes esimesed konveierid, tänu millele ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12- tunnile. Peale seda suurenes autode tootmine plahvatuslikult. 3. Kirjelda suundumusi majanduse arengus 20. Sajandi alguses! Väga olulisele kohale tõusis järjest enam kaubandus. Otsiti erinevaid viise kauba odavaks ja kiireks ...
Taastati majanduslikud sidemed Veneaaga. Majandust arendas ka kaubapuudus siseturul. Lühikese ajaga rajati tuhandeid kaubandus- ja tööstusettevõtteid ,mille rajamiseks Eesti Pank kergekäeliselt laene andis. Kahjuks said aga liiga palju raha viljatute äriplaanide autorid ja petturid. 1923 halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha väärtus hakkas ruttu langema. (Eesti Pank oli sunnitud maha müüma suurema hulga oma kullavarudest). Kriisist väljumiseks viidi läbi uut majanduspoliitikat. Kärbiti riiklikke kulusid, piirati kaupade sissevedu, suurendati väljavedu, laenude saamine muudeti keeruliseks. Teostati ka rahareform asendades margad ja pennid kroonide ja sentidega. Vähenes tööstuse osatähtsus ja tähtsaimaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Vabaneti maj. Sõltuvusest Venemaaga ja sulandati majandus Euroopasse. Tööstuse edendamiseks likvideeriti Venemaa huvides
kirjutati 3 juuli alla vaherahule. Tartu rahu sõlminime, sõlmijad, tingimused 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Määrati kindlaks Estile sobilik piir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud Eesti väeosad, Venemaa eestlased said koju naasda, Eesti vabanes kohutustest osaleda Vene võlisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljoit kuldrubla Venemaa kullavarudest ning Venemaa kinnitas ,et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi iseseisvust.'' Miks oli Nõukogude Venemaa nõus sõlmima Tartu rahu? Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse. See näitas, et nad on võimelised vastu võtma suuri ja tähtsaid otsuseid. Näitas ka, et temaga on võimalik koostada rahvusvahelisi lepinguid Millised olid demokraatliku eesti nõrkused? Demokraatlik põhiseadus ei hakkanud tegelikkuses täies ulatuses tööle
Dollar muutus maailma rahaks, seda volikogu ja oma eelarve ja maksude kehtestamise õigus. Maakonnad on riigi oldi kohustatud vahetama ka kulla vastu, selle kõige tulemusena USA haldusüksus mitte kohalik. Maavanem määratakse valitsuse poolt ja on riigi majandus konkurentsitult ees. Kogu maailma toodangusse 53% USAst. 70% esindaja. Vajalik ka kohalike volikogude nõusolek. Kohalike haldusüksuste maailma kullavarudest koondus USAsse. 1970ndatel uuesti finantskriis, tulu tuleb maksudest ja ka trahvidest. Olulisemaid kohalikke makse on dollari positsioon lööb kõikuma. Kõigutama hakkavad kõigutama Jaapan ja maamaks. Raha saab ka reklaamist, parkimisest jne. Euroopa liit. Jeen muutub arvestatavaks valuutaks, aga ka sveitsi frank, prantsuse jne. Lahendatakse 70ndate alguses, minnakse lõplikult üle ujuvale lähevad otse riigieelarvesse
Petserimaad ja poolt Virumaad. Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele ning 31. detsembril kirjutati alla vaharahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit 5 kuldrubla Vene kullavarudest. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920. a. Nõukogude Venemaa deklareeris, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta..." 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas langenutena hinnanguliselt 36004000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Alles nüüd saabus võimalus hakata pea kaks aastat tagasi
jaanuar kell 10.30. Samal hetkel lõppes tegelikult Vabadussõda, mis kestis 402 päeva ja nõudis 3600 eesti sõduri elu. 14 000 eesti sõdurit said haavata ja 2600 jäid invaliidiks. Punaarmee kaotused olid suuremad Tartu rahu Vaherahu küll sõlmiti, kuid mitte ametlikult. Rahuleping sõlmiti 2.veebruaril. Poska suri varsti pärast seda ning Tartu rahu jäi tema elutöö krooniks Eesti saavutas de jure tunnustuse eesti sai proportsionaalse osa Venemaa kullavarudest (15 miljonit kuldrubla) lubadusi soodsateks majanduslepinguteks Venemaa lubas tagastada Eestist ära veetud kultuurivara Eesti ei pidanud enam osalema tsaarivalitsuse ja Vene Ajutise Valitsuse ajal kogunenud välisvõlgade tasumisel Venemaal elavatele eestlastele anti võimalus kodumaale minna (seda kasutas 38 000 inimest) selle lepinguga tunnustas Venemaa "ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist
optant. Eestlasi oli Venemaale läinud maa ja raha pärast. Eesti kodakondsuse valis Venemaal 38 000 inimest. Eesti valitsus oli saatnud teatud linnadesse oma diplomaadid, kelle abil sai kodakondsust vahetada. Opteerimine pidi toimuma ühe aasta jooksul, aga oli külasid, kuhu sõna ei jõudnudki või ei saanud inimesed küladest linna minna. Seda, palju läks Eestist Venemaale, ei ole teada, suur osa inimesi läksid läände või surid laagris. Kuuendaks, Eesti sai oma osa Tsaari-Venemaa kullavarudest. Eesti nõudis 75 miljonit kuldrubla, Venemaa pakkus 5 miljonit. Lõpuks oli kompromiss 15 miljonit kuldrubla, see kaalus 11,6 tonni. Kuld toimetati siia kahes jaos ja pandi Eesti Panka. Kuna Eesti oli esimene lepingu tegija, said nad rohkem kui näiteks Leedu ja Läti, kes said 3 ja 4 miljonit kuldrubla. Lisaks oli lepingus punkt, et Eesti ei vastuta Tsaari-Venemaa võlgade eest. Eesti sai end
Rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Venemaa oma A.Joffe. 3.jaanuaril hakkas vaenupoolte vahel kehtima relvarahu. Lõplikule rahulepingule saadi osapoolte allkirjad 2.veebruaril 1920 ning rahulepinguga nähti ette: - Nõukogude Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti iseseisvust. - Lepiti kokku osapooli rahuldav riigipiir. - Nähti ette sõjavangide vahetamine. - Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks. - Eesti sai osa Venemaa kullavarudest. - Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks. Eesti riigi ülesehitus vastavalt I põhiseadusele- Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid
Piiriküsimustes puhkesid ägedad vaidlused. 31. detsemril kirjutati rahulepingule alla. Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920, sellega lõppes Vabadussõda. Rahukõnelused Tartus jätkusid. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla rahuleping. Selles määrati Eestile sobilik riigipiir. Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud Eesti väeosad. Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla. Eesti vabaneskohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel. Eesti sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. Venemaa kinnitas, et tunnustab Eesti iseseisvust.
Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse. Vene transiit soodustas kaubanduse arengut. Mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse rahandusest. Pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, kuid laenude tagasisaamine osutus raskeks. Eesti Pank pidi raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni. Eesti Pank pidi maha müüma suure osa riigi kullavarudest. Väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt, ikaldus. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted. Kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. 1924. aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Nüüdsest sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus.
*Punaarmee kaotused olid tunduvalt suuremad. Tartu rahu * vaherahuga oli Vabadussõda lõppenud küll tegelikult, kuida mitte ametlikult- selleks oli vaja sõlmida rahuleping, milleni jõuti 2. veeb . Poska suri varsti pärast seda, ja tartu rahu jäi tema elutöö krooniks . * umbes kuu aega kestnud pingeliste vaidluste tulemusena saavutas Eesti esimese de jure tunnustuse. Lisaks sellele sai Eesti proportsionaalse osa Venemaa kullavarudest ja lubadusi soodsateks mahanduslepinguteks, Venemaa lubas tagastada Eestist ära veetud kultuurivarad, sealhulgas Tartu Ülikooli hindamatud kogud. *eesti vabanes kohustustest osaleda tsaarivalitsuse ja Vene Ajutise Valitsuse ajal kogunenud välisvõlgade tagasimaksmises *rahuleping andis Venemaal elavatele eestlastele teatava aja jooksul õiguse vabalt Eestisse asuda, mida kasutas 38 000 in. * Venemaa tunnistas ,,ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes
soodustas kaubanduse arengut, mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja tõi 1923.a kaasa kriisi. See sai alguse rahandusest, sest pangad (ennekõike Eesti Pank) olid jaganud hiigaslikke laene, kusjuures sageli anti neid ka viljatute äriplaanide koostajatele. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti Pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes poliitilistel motiividel kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Sai selgeks, et senine majanduspoliitika vajab põhjalikku muutmist. 1924
Poska, Nõukogude Venemaa delegatsiooni Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid ägedad vaidlused. Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel detsembri teises pooles, sundis Vene diplomaadid järele andma ning 31. detsembril sõlmitud vaherahu jõustus 3. jaanuaril 1920. Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 (Joonis 4). Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks, Eesti sai Vene kullavarudest 15 miljonit kuldrubla. Nõukogude Venemaa deklareeris, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta..." Tartu rahuleping oli nii Eesti kui ka Nõukogude Venemaa jaoks esimene rahvusvaheline tunnustus. Rahuleping andis võimaluse Eestisse opteeruda nendel Venemaa elanikel, kes suutsid tõestada oma Eesti päritolu. Samuti said Venemaale asuda
meie ajaloos ülejäänud Eestiga · Pooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil teisele poolele vaenulike jõudude tegevust selle tulemusena saatis Venemaa laiali Ukrainas võitleva punase eesti kütidiviisi. · Venemaal olevad eestlased ja Eestis olevad venelased said võimaluse teatud aja jooksul tagasi kodumaale pöörduda. Seda õigust kasutas umbes 38 000 eestlast. · Eesti sai 15 miljonit kuldrubla, s.o 11,6 tonni kulda Venemaa kullavarudest. 5 · Siit äraviidud kultuurivarad, tehaste sisseseades, laevad jne pidi tagastatama, millest ainult osa tagastati. · Anti petlikke lootusi tulevasteks soodsateks majanduslepinguteks. Mõneks ajaks jäi Eesti enamlastele ainsaks aknaks läände. · Tartu rahu oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus
iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. 31. detsembril kirjutati vaherahulepingule alla (hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30). Sellega oli Vabadussõda lõppenud. 2. veebruar 1920 kirjutati alla rahulepingule, millega määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest ning kõige olulisem, Venemaa kinnitas, et tunnustab Eesti riigi iseseisvust. Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. Selleks astus 23. aprillil 1919 kokku Asutav Kogu. EV esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. Sätestati ka kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule), isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-,
detsember sõlmitakse vaherahu, mis jõustub 3. Jaanuarist Vabadussõda saab sellega läbi · Rahuläbirääkimised kestavad ligi kuu · 02.02.1920 sõlmitakse rahuleping, milles: Määrati Eestile sobilik riigipiir Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud väeosad Eestis Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla Eesti vabanes kohustused vene välisvõlgade tagasimaksmises osaleda Sai Venemaa kullavarudest 15 miljonit kuldrubla Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust ja rippumatust ---- rahuläbirääkimisi üritati pidada juba septembris, Pihkvas, aga edutult Asutav Kogu 23.aprill 1919 · Valiti demokraatlike üldvalimiste teel · Asutav kogu võttis 15. Juuni 1920 vastu Eesti esimese põhiseaduse, mis sätestas nt: Kodanikuõigused (täielik võrdsus vaatamata rahvusele, soole jne) Isiku- ja korteripuutumatuse Sõnavabaduse, Usuvabaduse
31. detsembril kirjutati vaherahulepingule alla (hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920 kell 10.30). Sellega oli Vabadussõda lõppenud. 2. veebruar 1920 kirjutati alla rahulepingule, millega määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest ning kõige olulisem, Venemaa kinnitas, et tunnustab Eesti riigi iseseisvust. Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. Selleks astus 23. aprillil 1919 kokku Asutav Kogu. EV esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. Sätestati ka kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule), isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse
rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi tingimuseks oli see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel. Valuutade vahetuskursid olid fikseeritud kulla suhtes (näiteks, vahetuskurss 20,67 USD = 1tr. unts = 31,1gr kehtis 100 aastat kuni 1933 aastani). Kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem lagunes 1914 a. esimese maailmasõja alguses. Kullastandardi nõrgem koht: kriisiolukordades ei jätkunud tavaliselt keskpanga kullavarudest ja ainsaks võimaluseks suurte kulutuste eest tasuda (kui välismaalt laenata ka ei õnnestunud) oli raha juurde trükkimine, mille tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades: 1844 aastal – Suurbritannia; 1870 aastates – Saksamaa, Belgia, Itaalia, Šveits, Prantsusmaa, USA , Taani, Norra, Rootsi, Holland, Hispaania, Austria jt; 1890 aastates – Venemaa, Jaapan , India jt. 42
vene elanikkonnagavallad Narvataguses ja Petserimaal. Setumaa ühendati esmakordselt ajaloos ülejäänud Eestiga. o Pooled kohustusid oma territooriumile mitte lubama teisele poolele vaenulike jõudude tegevust. o Venemaal olevad eestlased ja Eestis olevad venelased said võimaluse teatud aja jooksul kodumaale tagasi pöörduda (seda tegi u 38 000 eestlast). o Eesti sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest. o Venemaa kohustus Eestist ära viidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jm tagastama. Tulemused: · Eesti poolel hukkus 3600 sõdurit, lisaks valge ja punase terrori ohvrid ning Punaarmee javalgekaartlaste poolel langenud eestlased. · Eesti vägedes sai haavata 14 000 meest, kellest 2600 jäid invaliidiks. · Tekkis uus riik: Eesti Vabariik. Eesti Vabariik 1918- 1940: · Eesti vabariigi piir määrati kindlaks Tartu rahuga, mis allkirjastati 2
Pooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil teisele poolele vaenulike jõudude tegevust – selle tulemusena saatis Venemaa Ukrainas võitleva punase Eesti kütidiviisi. Venemaal olevad eestlased ja Eestis olevad venelased said võimaluse teatud aja möödudes kodumaale pöörduda. Tartu rahuga vabanes Eesti igasugustest kohustustest Venemaa ees ja Tsaari-Venemaa võlgade tasumisest. Eesti 15.milj. kuldrubla(11,6 t kulda) Venemaa kullavarudest, siit ära viidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jne. pidi tagastatama. (Kuigipalju tagastatigi, kuid Venemaa ei täitnud hiljem mitmeid rahulepingu sätteid.) Sõja tagajärjed: 1. Eesti oli kätte võidelnud vabaduse, mis oli kaotatud ca.700 aastat tagasi ja Venemaa tunnustas Eesti riiki de jure „ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid
Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni välisminister Jaan Poska, Nõukogude Venemaa delegatsiooni Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid ägedad vaidlused. Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel detsembri teises pooles, sundis Vene diplomaadid järele andma ning 31. detsembril sõlmitud vaherahu jõustus 3. jaanuaril 1920. Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks, Eesti sai Vene kullavarudest 15 miljonit kuldrubla. Nõukogude Venemaa deklareeris, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta..." Tartu rahuleping oli nii Eesti kui ka Nõukogude Venemaa jaoks esimene rahvusvaheline tunnustus. Rahuleping andis võimaluse Eestisse opteeruda nendel Venemaa elanikel, kes suutsid tõestada oma Eesti päritolu
Raha saamiseks müüdi maha läände kalliskive jms. Tartu Rahu Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska ja Vene delegatsiooni Adolf Joffe. Tähtis: 1. Kumbki riik tunnustas teineteist. Vastamisi esimesed, kes teist tunnustasid üldse maailmas. 2. Riigipiiri kindlaksmääramine. Kunagi varem pole Petserimaa halduslikult Eesti alla kuulunud (1920-44/45). 3. NVm deklareeris, et Eesti ei pea vastutama Tsaari Venemaa võlgade eest. 4. Eesti sai osa Tsaari Venemaa kullavarudest ehk 15.miljonit kuldrubla e 11,5 tonni. Tometati kahes osas vankritega. 5. Eestile tagastatakse kultuuriväärtused, mis I ms ajal Venemaale viidi. Eeskätt Tartu Ülikooli varad/kogud(kunst, egüptoloogia), mis saksa ohu tõttu evakueeriti Venemaale. Siiani pole tagasi saadud. 6. Eestlastel võimalus tagasi pöörduda Eestisse ja vastupidi ehk repatrieerumine. Eestisse tagasi umbes 38 000 inimest(kunagi olid parema elu lootusest sinna läinud kunagi), osad
nurjumine Narva rindel sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele ning 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Seekord kujunesid põhilisteks mitmesugused majandusprobleemid. Terve kuu kestnud vaidluse tulemusena saavutas Eesti delegatsioon nii mõndagi. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel tunnistati olematuiks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit kuldrubla Vene kullavarudest, enamlased lubasid tagastada Eestist välja veetud kultuurivarad ja tõotasid tulevikus soodsaid majapidamislepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 1920. aasta 2. veebruari esimesel tunnil. 402 päeva kestnud ning ligi 4000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Alles nüüd saabus võimalus hakata juba pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama.
annaabi.ee 
