Banaanipuu Kord elanud kolm ahvi, kes kangesti tahtnud leida suurt banaanipuud. Nimed olid neil Jukko, Pekka ning Lukka. Hakkaski pihta jaht suure banaanipuu pärast. Jukko, esimene ahv, proovis leida puud ronides kõige kõrgemasse Kuressaare tippu ehk lossitorni. Kui läbi raske töö ja vaeva kohale jõudnud, vaatas mis ta vaatas puud aga näha polnud. Jukko oli nõutu ja ei osanud midagi teha. Seadis sammud tagasi teiste juurde, et saata teele teine ahv. Järg jõudis Pekka kätte. Tema mõte oli uurida infot otsitava banaanipuu kohta teada tuntud internetist. Leidiski lõpuks Google Mapsi, kus oli kirjeldatud täpset puu asukohta ja järgmine hetk oli juba ahv teel, seljakott seljas. Ilma suurema vaevata leidis ta puu üles ja asus kohe banaane
Printsess lossitornist Kord ammu ammu seitsme maa ja mere taguses kuningriigis oli üks printsess lossitorni lukustaha pandud, sest ta olevat salaja konna suudelnud. Tänu oma printsessi tiitlile oli ta aga surmanuhtlusest pääsenud. Üksikust printsessist lossitornis räägiti koledaid lugusid ja seepärast ei tahtnud keegi teda ka ära päästa, kuid tegelikult oli ta väga nägus tütarlaps, kes oli tornis juba 4 aastat elamud. Ühel õhtul kuulsid kolm vaprat meest printsessi laulu ja nägid läbi lossiakna tema ilu. Mehed kelle seas oli üks nõid, üks libahunt ja vampiir
Laertes soovitab Hamleti armujuttu mitte tõsiselt võtta, sama soovitab ka isa. Nad räägivad, et Hamlet tahab oma jutuga ta ära võrgutada, kuigi Ophelia arvab, et Hamlet on aus ja vandus oma sõnu taevaste vannetega. Sellest hoolimata lubab isa sõna kuulata. Öösel on terrassil Hamlet, Horatio ja Marcellus. Peagi ilmub vaim ja kutsub Hamletit kaasa. Sõbrad kardavad ega taha Hamletit lasta, kuid Hamlet on endas kindel, et vaim ei räägi teiste kuuldes temaga. Nad suunduvad lossitorni. Vaim räägib, et tema vend mõrvas ta ja võrgutas kuninganna. Kui kuningas aias uinakut tegi, valas tema vend talle kõrvadesse maruheina mahla, mis on väga mürgine. Mürk mõjus kiiresti ja nahk kattus koorikuga. Vaim palub Hamletil maksta kätte oma surma eest, kuid kuningannat mitte karistada, küllap tema saab taevas oma karistuse. Horatio ja Marcellus annavad vande, et ei räägi kuninga vaimust. Hamlet otsustab mängida hullu.
Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel harrastusastronoomina. Tema omapärane maailmanägemine ning siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale on teinud Temast ühe omapäraseima isiksuse eesti muusikaloos. 1985. aastal ilmus Tema esimene sümfoonia. Astronoomiast sai ka Tema loomingu üks inspiratsiooniallikas ning elades Jänedal, avanes tal võimalus rajada Jäneda mõisa lossitorni omalaadne muusikatähetorn- planetaarium. Aastatega on see koht tänu Sisaskile kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta. Seal toimuvaid loeng-kontserte ja astronoomilisi vaatlusi seostab ta muusikaga, millest mõjutatuna on valminud ka mitmed tähistaeva ainelised teosed, millest suurem osa kuulub klaverimuusika valdkonda ning osa ka filmi- ja teatrimuusikale. Looming
vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue lageda taeva alla tõstetud. 1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert". 21-aastaselt käis juba kontsertvälisreisil. 1985. lõpetas René Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Samal aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Aastatega on see koht kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta. Looming Sisaski looming on siiski lai, esindatud on mitmed zanrid, ta on kirjutanud a capella koori-, kammer- ja orkestrimuusikat, on valminud ka mõned teosed lastele. Suur osa tema loomingust on
(neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti). Urmas Sisask Eesti helilooja ja ka tähetark sündis 9.septembril 1960.aastal Raplas. Ta lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Sisaski edasine elukäik on seotud suuresti muusika, astronoomia ja Jänedaga. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Sisask on väga viljakas ja omapärase maailmavaatega helilooja. Oma loomingu keskpunktiks ja inspiratsiooniallikaks nimetab ta universumit. Taon loonud ulatusliku "Tähistaeva tsükli nr 1: Põhjataevas", aga samuti hulga muid "taevaseid" tsükleid, nagu "Plejaadid", "Linnutee galaktika", "Andromeda galaktika", "Leoniidid" jt
Urmas Sisask on helilooja-tähetark kes on sündinud 09. septembril 1960. aastal Raplas. Urmas Sisask lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Sisaski edasine elukäik on seotud muusika, astronoomia ja Jänedaga. Ta on töötanud Jäneda kultuurimaja kunstilise juhina ning muusikaõpetaja ja koorijuhina. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Aastatega on see koht kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta. 9 Jean Sibelius Jean Sibelius (õieti Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne; 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20
Urmas Sisask(09.09.1960 Rapla) Helilooja-tähetark. Urmas Sisask lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooniAnatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Sisaski edasine elukäik on seotud muusika, astronoomia ja Jänedaga. Ta on töötanud Jäneda kultuurimaja kunstilise juhina ning muusikaõpetaja ja koorijuhina. Jäneda lossitorni on Sisask kohandanud ainulaadseks "muusikaliseks planetaariumiks", kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab loeng-kontserte. Aastatega on see koht kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta. Erkki-Sven Tüür(16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda
Päikese kujutisi, kus avaga ekraaniks on tihe lehestik ja väikesed lehtedevahelised augud, kust valgus läbi maapinnani jõuab. 11. augustil 1999, kui Kuu kattis kaks kolmandikku päikesekettast, ei olnud päikeselaigud pargipuude all tavapäraselt ümmargused, vaid hoopiski sirbikujulised. Väga huvitavat vaatepilti võivad pakkuda varjud udul. Brockeni viirastust nägi Haapsalus 22.jaanuari 1999 õhtul. Taevas oli näha lossi torni kujutis. See tekkis lossitorni valgustava prozektori valgustatud udus. Brockeni viirastuse tekkimiseks peab udu olema parasjagu hõre. Väga tihedas udus on valgustatud ala ja varju sügavus väike ning kuna udu on enamasti ka valgustava prožektori (või Päikese) ja varju heitva hoone või inimese või eseme vahel, siis ei saa kontrastset varju tekkida. Sobivalt hõredas udus on valgustatud ala ulatus piki valguskiiri suur. Olles prožektori poolt vaadates torni taga, on torni vari valgustatud udul hästi vaadeldav.
annaabi.ee 
