1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on täiuslikum kui kahelda 4)Jumal on täiuslik olevus- eksisteerib Argumendid: 1)Mõtted ei ole unenägude illusioonides tõelisemad 2)Substantsi kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises 3)Substants on ebatäiuslik, kuid jumal on sisestanud ka täiuslikuma poole. (jumal ise on täiuslik) 4)Asjad, mida me tunnetame selgelt ja distinkselt, on tõelised Mõisted: substants - kogu olemus sisaldub mõtlemises jumal - täiuslik olevus
1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. 4) Paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma oleksin omandanud kõik, mis mul oli. 5) Me ei pea iial usaldama midagi muud kui ainult oma mõistuse evidentsi 6) Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. Argumendid: 1a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast.
Üritan neid ka järgnevate tekstide puhul kasutada. 1a) Eelnevalt olen kasutanud olulisema teksti allajoonimist, erinevate värvide kasutamist ning märksõnade ja märkuste väljakirjutamist. Pikemate tekstide puhul olen jaganud teksti lõikudeks, et oleks parem ülevaade. 1b)Mõttekäikude lihtsustatud ümbersõnastamine, jooniste skeemide tegemine, hermeneutilise ringi koostamine. 2.OSA 1. Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3. Niisiis: see mina, s.o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 4. Kuna ma teadsin, et mul puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ma ainus
heidame kõrvale tõe ja tõeuurimise käigus jõuame äärmustesse, mis on meie arvates tõde, ehkki see võib olla tõde, aga ei pruugi olla ainuke tõde. Selle protsessi käigus jõuab ainult substantsi kõige algelisema tõe juurde, mida tegi ka Descartes: ,,Ma mõtlen, järelikult ma olen". 2.Descartes väitis, et meeled ei räägi alati tõtt. Ta oletas, et ei ole ühtegi asja, mis oleks selline, nagu seda endale meeltega kujutleme. Tema arvates võisid kõik meie mõtted tulla ka magades ehk unenägudes siis oletas ta, et kõik asjad mis talle pähe on tulnud ei ole olnud tema unenägudes tõelisemad. Et kindlaks teha enda olemasolu, tuleks selle peale mõelda. 3.4.Descartese tekstist loeb välja, et kui juba kahelda enda olemasolu peale, on see vastus oma kahtlusele. Sa kahtled, järelikult mõtled, järelikult oled olemas
Resümee fotost *Inimesed suhtlevad üksteisega peale suulise ja kirjutatud tekstide ka muude info edastajate, nagu fotode, filmide, maalide, skulptuuride abil. Me näeme ja kujutleme maailma pildiliselt, seletame sõnadega. *Oleme fotodega nii harjunud et, märkame tavaliselt vaid nende puudumist. Iga päev tungib maailm piltidena meie kodudesse. Fotode vahendusel saame teada sündmustest maailma eri paigus, näeme inimesi, asju ja nähtusi nii, nagu nad tegelikkuses on. Tänu fotole on meil filmikunst ja televisioon. *Fotograafia leiutajaks peetakse prantsuse teadlast Louis Daguerre'i. Ta avastas hõbedaühendi valgustundlikuks muutumise meetodi, mis võimaldas teha nn
Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Probleem: Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus Väited 1. Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Kui mõelda siis peab ka olema. 3. Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. (tulenes sellest, et mõtted ei vasta loomusele) 4. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. (tulenes sellest, et loomus pole küllalt täiuslik siis peab olema selle jaoks keegi kõrgem) Argumendid 1a) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad.
See ongi, mis teeb minust minu. Ma usun, et head mõtted ning suhtumine teevad inimese õnnelikuks. Inimestel puudub tihti kontroll omaenese tegude üle. On loomulik suhtuda kõigesse nii, et: ,,Mina olen universumi keskpunkt ning kõik, mida mina usun on alati ja igavesti õige." Kas nii peaksimegi kõik tundma? Kohe kindlasti mitte. Iga inimene on omamoodi ainulaadne, kuid meid kõiki ühendab miski. Nimelt arvan, et selleks võikski olla just headus. Headus teeb meid ilusaks. Kujutleme tüdrukut ja poissi, kes istuvad koos mereääres. Nad hoiavad käest kinni, kuid mõlemad vaatavad erisuunas. Tüdruk vaatab otse, päikeseloojangu poole. Tema silmis on see üks kõige ilusamaid hetki maailmas. Poiss, aga, vaatab tüdruku nägu. Tema nahk on pehme, huuled on täidlad ja õrnad, tema juuksed lehvivad tuules. Poisi silmis on tüdruk kõige vapustavam vaatamisväärsus terves maailmas. Iga inimese jaoks on ilul unikaalne tähendus. Ilu võib leida igalt poolt
jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mingit maailma ega kohta, kus ta oleks olelnud a) Kuna ta mõtles kahelda teiste asjade tões, tähendas see, et ta on olemas 4
1.Valguse olemus (valguse dualism) Optika uurib valguse ja muude elektromagnetkiirguste olemust, tekkimist, levimist, mõju ainetele, kasutamist. Valguse olemuse kohta tekkis 17.saj kaks teooriat: 1)osakeste teooriat rajas Newton, seda asendasid Planck, Einstein. 2)Laineteooriale pani aluse Huygens, edasi arendasid Young, Maxwell. Tänapäeval kujutleme valgust dualistliku nähtusena: Levimisel elektromagnetlainetusena ainetega kokkupuutel osakeste voona. Newton nim. valgusosakesi korpuskulaarideks, tänapäeval valguskvant ehk footoniteks. Jaguneb laine-ja kvantoptikaks. 2.Valguse kiirus On kõige suurem tühjuses ja see on C=300 000km/s. Esimesena püüdis valgusekiirust mõõta Galileo Galilei, kuid ei õnnestunud. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 3
Oeh, see kõlas, nagu oleksin 15-aastane plikatirts, kes hakkab enda armuvalu kurtma. Proovime uuesti. Tere! Teil pole vaja teada, kes olen mina, kuid otsustasin teile rääkida, milline on elu aastal 2118. Ilmselt arvasite, et praeguseks on leiutatud hõljukautod, et inimestel on ajude asemel mälupulgad, kuid see pole nii ja läbi selle päeviku jutustan teile, mis praegusel ajal toimub. 23.07.2118 Tere jälle! Mulle meeldib Wittgensteini tsitaat "Mõeldes maailma tulevikust kujutleme alati eesmärke, kuhu areng peaks jõudma kursil, millel oleme näinud teda senini liikumas. Me ei taju aga, et see rada ei ole püsiv sirge, vaid pidevalt muutuv kurv." Maailm arenes üsna lähedale sellele, mis arvati, kuid vahel tuli palju kurve ning mõned ootamatumad, kui teised. Täna ajaloo tunnis rääkisime kolmandast maailmasõjast. Muuseas, õppimine toimub meil kodus, läbi arvutite, kuid tundub üsnagi, nagu oleksime klassiruumis ja meil on võimalik
1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm.
olematut? Meil tekib hirm teadmatuse ees. Samas kuulmine paraneb või isegi on ülevõimendatud, väikese oksa praksumine võib meile tunduda nagu oleks elevant sellele astunud. See kõik on tegelikult meie alateadvus, tähelepanu suureneb pisidetailidele, mis meid hirmutavad tihti mõttetult. Meie psüühikat mõjutavad reaalsed ja paranormaalsed tegurid, millest oleme kuulnud lugusi või näinud filme. Pimedus võib olla meeldiv oma rahu ja vaikusega, aga siiski kujutleme alatihti üksi pimedas linnaosas või paksus metsatukas kõndides nurga või puu tagant välja hüppavat monstrumit, pätti või sarivägistajat. Kaabakate ja väärastunud elumõtlemisega isikute kui reaalsete tegurite olemasoluna ühiskonnas on meie hirm põhjendatud. Pahatihti kuuleme- näeme raadiost või televiisorist krimiuudiseid, kus räägitakse päriselt sündinud kohutavaid lugusi. Tänapäeva ühiskonda peetakse küll tolerantseks, aga ometi leidub nö inimkiskjaid, kes peavad end
osuti skaalal liikumatuks. Mida tugevam on vedru, seda suurem on jõudude vahemik, mida seda tüüpi mõõteriist saab mõõta. Teistsugused seadmed kasutavad piesoelektrilisi materjale, mille pind muutub laetuks, kui neid venitada või kokku suruda. JÕU MÕÕTMINE 10.02.14 Enamikel juhtudel kutsuvad mitu ühel ja samal ajal rakendatud jõudu esile mõju, mis näib olevat ühe jõu tulemus. Kujutleme jõe peal paadis vaikselt istuvat aerutajat. Paat ujub, sest selle kaal on tasakaalustatud paadi tõstejõuga. Aerutaja kaal on vastavuses istme reaktsioonijõuga. Kui miski ei liigu, siis ükski nendest jõududest ei tee tööd. Kui aerutaja haarab aerud ja tõmbab nendega, siis aerulabad suruvad vastu vett. See tegevus loob reaktsioonijõu, mis tõukab paati edasi. Samal ajal toimib liikumisele vastassuunas hõõrdumisjõud. Paadi kiirenemine või pidurdumine
algust. (for, since) · tegevused, mis kestist mingit aega minevikus ja mille tulemused olid näha minevikus. väljendid, mida kasutatakse: for, since, how long, before, until, etc He had been working He hadn't been working Had he been working USED TO harjunud olema · used to+infinitive(da-tegevusnimi) I used to work I didn't used to work Did you used to work FUTURE SIMPLE [will+bare infinitive] lihttulevik · oletused tuleviku kohta, mida me arvame, usume või kujutleme. · otsused, mis on tehtud rääkimise hetkel · lubadused, ähvardused, hoiatused, palved, lootused ja pakkumised · asjad, mis kindlasti juhtuvad. I will work I won't work Will you work BE GOING TO · plaanid tulevikuks · tegevused, mida oleme otsustanud teha lähitulevikus · oletused selle põhjal, mida näeme väljendid, mida kasutakse: tomorrow, the day after tomorrow, tonight, soon, next week etc, in a week etc I'm going to work I'm not going to work
.. et ühelgi neist kehadest, millest kokku moodustub maailmas võimas ehitis, pole olemist ilma vaimuta; et nende olemine ei ole midagi muud kui tajutud-või tunnetatud-olemine. Oma teadusfilosoofililises põhitöös De Motu(1721) väidab ta, et idee absoluutses, tühjas ruumis liikuvast kehast on fiktsioon, millele annab õigustamata usutavuse asjaolu, et me projitseerime sellesse stsenaariumi enese teadmata ka omaenese keha. ,, Meid viib mõnikord eksiteele tõsiasi, et kui me mõttes kujutleme kõik teised kehad olematuks, siis enda oma me eeldame kohale jäävat.Sellest eeldusest lähtudes kujutleme me oma jäsemed täiesti vabalt liikumas suvalises suunas... ühtki liikumist ei saa mõista ilma mingi sihi või suunata, mida omakorda ei saa mõista ilma, et me ei mõistaks selle liikuva keha kõrval eksisteerivat veel teist, kas meie enda või mõnd muud keha... Niisiis, me eeldame, et kõik teised kehad on
Seega peab olema esimene põhjus, millel ei ole enam põhjust, ning see ongi Jumal. Otstarbekohasuse argument Kõik maailmas toimuv näib olevat korrapärane ja otstarbekas. Inimese loodud asjad on otstarbekohased inimese sihipärase tegevuse tõttu. Kuid otstarbekohased on ka looduslikud kehad, mille otstarbekus olema tingitud kellegi teise poolt. See keegi ongi Jumal. Aegade vältel on pakutud välja palju jumalatõestusi. Nende seas on: · Ontoloogiline jumalatõestus: kui kujutleme suurimat võimalikku objekti, siis on see inimese ajus. Objekt, mis sellele lisaks veel eksisteerib, on veelgi suurem. Seetõttu peab suurim võimalik kujuteldav objekt tingimata ka päriselt olemas olema. See objekt ongi Jumal. Vastuväide: harilikult mõeldakse Jumalast kui kogu maailma loojast. Pole kindel, et suurim objekt on looja, sest looming võib vahel loojast suurem olla.
kõrvalekalded homogeensusest ja väljatugevuse erinevused ilmnevad plaatide servade läheduses. · Lõputu laetud silindri väli. Vaatleme välja, mille tekitab lõputu silindriline ühtlase pindtihedusega laetud pind raadiusega R. Sümmeetrilisusest järeldub, et väljatugevus igas punktis peab olema suunatud pikki radiaalset, silindri teljega risti olevat sirget, väljatugevuse suurus võib oleneda ainult silindri telje kaugusest r. Kujutleme laetud pinnaga koaksiaalset kinnist silindrilist pinda raadiusega r ja kõrgusega h. Selle silindri põhjade jaoks En=0, külgpinna jaoks En = E(r). Järelikult E- joonte voog läbi kinnise pinna on E( r)2rh. o Kui r>R, siis siis satub pinna sisemusse laeng q=h, kus on joontihedus. Gaussi teoreemi kasutades, saame , millest . o Kui r < R, siis vaadeldav kinnine pind laenguid ei sisalda, E ( r)=0
teadvuses ka siis, kui need nähtused ja tegevused enam otseselt inimesele ei mõju. Inimese poolt tajutu säilib teatud aja inimese mälus. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisis. Mälu ja õppimine on tihedas seoses, sest mõlema puhul on tegemist tegevuste ja info omandamise ning säilitamisega. 1.2. Mälu tüübid See kuidas me mingist asja mäletame, kujutleme tuleneb sellest, mis mälu tüübiga oleme me antud asja meelde jätnud. 19. sajandist alates on teadlased olnud arvamusel, et inimeste mälupiltide rikkaliku galerii saab lahutada eraldi kategooriateks ning et igaüks neist võib eksisteerida aju eri piirkonnas. 1.1.2. Sensoorne mälu Sensoorne mälu on kõige lühiajalisem. Töötlemata informatsioon, mida koguvad meie meeled- nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja kompimine- voolab sensoorsess
Lähima vaatluse all ongi inimorganism ja temaga toimuvad muutused aastate jooksul ning mõned laialtlevinud liigese- ja luuhaigused. LIIKUMISVÕIME EALISED MUUTUSED Igaühel on oma arvamus ja ettekujutus, mida vananemine tähendab. Suuremalt osalt on see põhjenenud meie elamustel ja tähelepanekutel meie vanavanemate generatsiooniga. See alateadvuslik pilt saab meie tuleviku ettekuulutajaks ja kompassiks, mis elusuunda meie mõtteviisi läbi võivad mõjutada. Kui me kujutleme, et hilisemad aastad toovad nördimust, sotsiaalselt isolatsiooni ja kehva tervist, siis on ootus, et elu vanaduses toob ebamugavust, paratamatut allakäiku ja kadu kõigest, mis oli ilus ja rõõmus. Teisest küljest, kui see pilt on positiivne, siis näeme oma elu hilisemas eas aktiivse ja tähendusrikkana- tulevik tõotab meile võimalusi vaimselt kasvatada ja elutarkust jagada. Keskmine noor inimene on võimeline kõiki eluks vajalikke toiminguid ise ellu
saab pöörata ja nihutada üles-alla. Statiivil asuvast valgustist lähtuv valguskiir peegeldub peeglilt ja tekitab skaalal valguslaigu. Pendli pöördudes libiseb valguslaik piki skaalat. Maksimaalne pöördenurk 0 määratakse (arvestades valguse peegeldumise seadust) valemist. Foucault pendel Foucault' pendli abil saab näidata, et Maa pöörleb. Katse aluseks on pendli omadus säilitada oma võnkesihti*. Kujutleme, et pendel on pandud võnkuma Maa põhjapoolusel. Pendel säilitab oma võnkesihi, aga Maa pöördub, nagu ikka, vastupeva. Selle tulemusena näib vaatlejale, et pendli võnketasand nihkub päripäeva, sest Maa pöördub pendli all. Kuna Maa teeb tähtede suhtes täispöörde 23 tunni 56 minutiga, siis pöördub pendli võnkesiht igas tunnis 360° : 23.93 = 15°2'30'' ja täheööpäeva pärast on taastunud algolek. Seevastu ekvaatoril ei pöördu maapind pendli võnkesihi suhtes üldse.
ei muuda asjaolu, et ka ilma selleta, oleksime kahtlemata samavõrd needsamad inimesed, kes me praegugi oleme. Sellest on võimalik järeldada, et meie kujutlusvõime sõltub mingitest muudest asjast kui meie ise. Descartes järeldab, et kui eksisteeriks mingi keha, millega vaim oleks ühendatud nii, et ta võiks end omal suval tema poole suunata justkui jälgimiseks, siis on võimalik, et me just sellesama kaudu kujutleme kehalisi asju. Selline mõtlemise viis erineb puhtast mõistmisest üksnes niipalju, et mõistes pöördub vaim mingil viisil iseenda poole ja vaatab mõnda ideed, mis on tema enese sees; kui ta aga kujutleb, pöörab ta end keha poole ja kaeb selles midagi, mis on vormilises vastavuses ideega, olgu see siis mõistetud või aistitud. Descartes leiab, et järelikult kujutlus võib niimoodi teoks saada, kui keha eksisteerib ja kuna
Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest:“peegelpildimina”,“referentsgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. Referentgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse. Ei pruugi olla ise grupi liige. Normatiivne funktsioon: grupi arvamused, hoiakud, omadused kiidetakse heaks või laidetakse maha. Komparatiivne funktsioon: inimene võrdleb ennast gruppiga Peegel-mina (looking-glass self) Me kujutleme, kuidas me teistele paistame, Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad, Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt POOLIK VASTUS-puudub “kaheastmeline kommunikatsioon” 14. Milline on organisatsiooni ülesehituse baasmudel? Kollektiivsete eemärkide kindlaks tegemine, määratlemine. Peamised eesmärgid, vahendid, etapiviisilised eesmärgid, erinevate liikmete ülesanded. Organisatsiooni normid ja liikmete rollid
- Kontakt paljundusmasinatest ja laserprinteritest eralduvate ainetega. Bioloogiline risk: Kontakt kolleegide ja klientidega suurendab infektsiooni ohtu. Mis on ergonoomika? Ergonoomika on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomika on suunatud eelkõige töötraumade ja töökahjustuste ennetamisele. Mõeldes töötajatele, keda ohustavad töötraumad, kujutleme usutavasti neid, kes teevad füüsilist jõudu nõudvat tööd, või neid, kes töötavad keerukate tehniliste seadmetega. On tõsi, et need töötajad on suuremas riskigrupis, kuid samas ei tasu alahinnata ka kontoritöös esinevaid ohtusid. Nõuded töökeskkonnale Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist. Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirguse nähtav osa, tuleb vähendada tasemeni, mis
Descartes otseselt sellele küsimusele vastust ei andnud, aga tema arutelusid jälgides jäi tunne, et ta arvas ka, et inimesed on ikkagi oma keha ja meeltega nii seotud, et ilma olla ei saa. Kuues meditatsioon Kas materiaalsed asjad eksisteerivad? Descartes teab, et nad võivad eksisteerida, kui on puhta matemaatika objektiks, sest tajub neid selgelt ja täpselt. Aga, et seda kindlaks teha, uuris ta kujutlemise ja puhta mõistmise vahet. Näiteks kujutleme kolmnurka, me ei mõista seda üksnes kolme joonega haaratud figuurina, vaid näeme vaimusilmaga neid jooni justkui kohalolevaina ning seda nimetataksegi kujutlemiseks. Kui aga mõtleme tuhatnurgast, siis mõistame seda kui figuuri, mis koosneb tuhandest küljest, aga me ei suuda seda ette kujutada. Siit järeldubki, et kujutlemiseks on vaja mingit erilist vaimupingutust ja see näitab selget erinevust kujutlemise ja puhta mõistmise vahel.
Korraldava õigluse puhul on küsimus vahetussuhtes ehk kui palju (kuritöö ja karistuse vahekord, teenuste eest tasumine). Õiglane tähendab korraldavas õigluses „õiget“ propotsiooni. 3. 3 õiglase jaotamise printsiipi: hüvede (nt sissetuleku) määramine: igaleühele vastavalt tema väärtusele, vajadusele, staatusele, panusele või kõigile võrdselt 4. Kirjeldage John Rawlsi hüpoteetilist algolukorda: Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn „teadmatuse loori“ taga – kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas, andeid, võimeid, mis on „hea“ ja mida ihaldatakse; teatakse, et eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata, mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? 5. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte
4. Kõrgemal kondensatsiooninivoost (mis ligikaudu langeb kokku (rünk)pilvede alumise piirina) vabaneb kondenseerumise tõttu nn varjatud soojus ja vähendab temperatuuri adiabaatilist gradienti. 5. Tulemuseks on nn märgadiabaatiline gradient. 18. Mis määrab atmosfääri vertikaalse tasakaalu? Millistel juhtudel on atmosfäär stabiilses, labiilses ja ükskõikses tasakaalus? Atmosfääris on õhu vertikaalne tasakaal määratud temperatuuri vertikaalse gradiendiga. Kujutleme atmosfääris mingil kõrgusel mingit kogust õhku. See õhukogus on: 1) stabiilse tasakaalu olukorras, kui vertikaalselt ära nihutatuna surub ümbritsev õhk teda tagasi oma algnivoo suunas. Takstab pilvisuse teket. 2) labiilse tasakaalu olukorras, kui teda oma asukohast vertikaalselt ära nihutades surub ümbritsev õhk teda veelgi kaugemale oma algnivoost, st võimendab esialgset häiritust. Soodustab rünkpilvede teket.
moodustavad osa terviklikust sotsiaalsest situatsioonist ja seetõttu tõenäoliselt mõjutavad nende katsealuste toiminguid. - Paradigma - ilmutamata kujul omaksvõetud ideede, teooriate ja oletuste raamistik akadeemilises kogukonnas või inimrühmas (- Reason ja Rowan) Mina-kontseptsiooni oluliseks osaks on sotsiaalsed võrdlused (J. William), teine oluline osa on tagasiside (- Cooley). «Peegel-mina» komponentid: - Kuidas me kujutleme oma välimust teisele inimesele näivat. - Kuidas kujutleme teist inimest meie välimust hindavad. - Meie kahe äsjanimetatud kujutluse alusel tekkinud enesetunne. Inimeste põhivajadused (- Rogers): - Vajadus teiste inimese mingisuguse positiivse suhtumise järele. - Vajadus arendada oma potentsiaali ning võimeid, mida ta kirjeldas kui eneseteostuse (eneseaktualisatsiooni) vajadust. Positiivne suhtlumine:
Liikumise põhivalem on s = vt s teepikkus (km); v kiirus (km/h); t aeg (h). Vaatame ülesandeid. 1. Bambus kasvab kiirusega ligikaudu 0,001 cm/s. Kui palju kasvab bambus ööpäevaga.? Antud: cm v = 0,001 s Lahendus: t = 24h = 24 60 min = 24 60 60s = 86400s s = 0,001 86400 = 86,4cm Vastus: Bambus kasvab ööpäevas 86,4 cm. 2. Signaali liikumiskiiruseks mööda närvikiudu võib lugeda 50 m/s. Kujutleme, et inimese käsi on nii pikk, et ulatub Päikeseni. Missuguse aja pärast tunneks siis inimene põletust? Antud: m v = 50 s s = 15 1010 m Lahendus: Arvutame kiiruse aastates. Saame s 15 1010 m t= = = 3 10 9 s 100 v m 50 s Vastus: Inimene tunneks põletust umbes 100 aasta pärast. 3. Punkt liigub mööda x-telge vastavalt seadusele x = 2 + 5t
Mingi muu tulevik peale selle, mis on fikseeritud igavikust saadik, on võimatu. Terviku osad moodustavad absoluutselt ühtse kivirahnu, milles pole mingit määramatust ega muutumist. [-- -] Indeterministid, vastupidi, väidavad, et osadel on teatud määral mänguruumi üksteise suhtes, et nad ei määra paratamatult üksteise seisundeid. Nad väidavad, et võimalusi võib olla rohkem, kui neid tegelikkuseks saab. Alternatiividest, mida me kujutleme, saavad mõlemad olla reaalselt võimalikud ning üks neist muutub võimatuks alles sel hetkel, kui teine ta iseenda realiseerumisega välistab. Indeterminismi seisukohalt ei ole maailm seega vankumatu faktide tervik.” (James, Usutahe, lk 95.) Jamesi arust ei suuda teadus lahendada küsimust, kumb seisukoht on tõene. Teadus ei tee järeldusi millestki muust kui ainult faktidest, st sellest, mis tegelikult toimub. Kas miski on
Virgo Saarmets Kes on õigusnõustaja? Kujutleme hetkeks võimalikku küsimust populaarses televiktoriinis „Kuldvillak“: „Tegemist on kutselise õigusteenuse osutajaga, kes ei ole advokaat ega notar?“ Selle telemängu formaati täpselt arvestav vastus võiks tulevikus suure tõenäosusega kõlada: „Kes on õigusnõustaja.“ Õige! Suure- pärane! Te saite 100, 200, 300 või veelgi enam punkti! Mida see vastus aga sisuliselt tähendab? Kes on õigusnõustaja?
x2 (t) = A2 cos( 02t + 02 ) . (7.39) Nende võnkumiste poolt põhjustatud hälbed liituvad, summaarne võnkumine hakkab toimuma seaduse x(t ) = A cos = A1 cos( 01t + 01 ) + A2 cos( 02 t + 02 ) , (7.40) kus on summaarse võnkumise faas ja A summaarne amplituud. Summaarse amplituudi A ja võnkefaasi arvutamiseks kujutleme ette kahte vektorit, A1 ja A2 pöörlemas samal tasandil ümber z-telje vastavalt nurkkiirustega 01 ja 02 ning algfaasidega 01 ja 02 . Nende summa oleks vektor, mille pikkus oleks A ja mis moodustaks x-teljega ajas muutuva nurga , vt. järgnev joonis. y A2 A A1
minevat. See kiire tundmaõppimise laad vastab sisemisele ükskõiksusele teise inimese suhtes. Aga see pole veel kõik. Me ei näe teda mitte ainult perifeerselt ja pealiskaudsel viisil: Me näeme teda ka paljus osas ebarealistlikult. Selles on peamiselt meie projektsioonid süüdi. Me oleme vihased, projetseerime oma viha teisele inimesele ja usume, et ka tema on vihane. Me oleme uhked ja leiame, et ka teised on uhked. Meil on hirm ja kujutleme endale ette, et ka temal on hirm jne. Me muudame ta paljude riiete puuks, mida me ise ei taha kanda, ja usume sellest hoolimata, et see on tema, ja ei märka, et need on vaid riided, millesse me teda riietame. Aga me mitte ainult ei projetseeri, me muudame ka oma pilti teisest, kuna meie oma emotsioonid muudavad meid jõuetuks, teist nii näha, nagu ta on. Kolm olulist omadust, mis selle resultaadi annavad, vastavad kolmele budistliku eetika põhi "patule": Iha, rumalus ja viha
jooksul mõne prohvetliku unenäo, täiesti tõenäoline. Kõik elusolendid peavad suutma ebakindluse ja juhustega rinda pista. Seda, kus leidub toitu, kus varitsevad vaenlased, ei oska ükski indiviid täpselt ette öelda. Teadmatus raskendab ka partneri valikut. Kellelgi ei ole võimalust heita pilku oma väljavalitu geenidele. Kui kaaslase otsijal on monogaamsed kavatsused, ei oska ta hoopiski prognoosida, milliseks kujuneb kooselu kandidaadiga paari aasta pärast. Me kujutleme aega noolena, mis osutab ettepoole. Sama sirgjoonelisena soovime näha oma elu, ettevõtte kasvu ja koguni edenemist ühiskonnas. Põhimõtteliselt usume, et selle saavutamiseks, mida tahes me soovime, tuleb vaid hoolikalt planeerida. Mõni ime siis, et teeme endale ja teistele ohtralt etteheiteid, kui asjad ei lähe mõnikord päris nii, nagu nad minema peaksid.
Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hi...
kõrgused. Sellisel juhul puudub näitlikus, kuid me saame määrata täpselt punktide vahelisi kõrguskasve ja interpoleerida teiste vajalike punktide kõrguseid. Kõrguasrvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel, kus asub palju maastikusituatsioonielemente ja kontuure. Kõige levinum reljeefi kujutamise viis on horisontaalide viis. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Kujutleme, et maa-ala reljeef on lõigatud kihikaupa nivoopinnaga paralleelsete pindadega, mille kõrgused on ühesugused. Lõike jooned ongi horisontaalid. Horisontaalid Kui nö lõikepinnad on võrdete vahedega 0,5m; 1m jne, siis kaugused väljenduvad kõrguskasvu naaberhorisontaalide vahel. Neid kauguseid nimetatakse horisontaalide lõikepindadeks ehk lõikevaheks. Horisontaalide konstrueerimisel on tarvis arvestada: *Plaani või kaardi mõõtkavaga (mida suurem mk. Seda väiksem lõike vahe);
Sellisel juhul puudub näitlikus, kuid me saame määrata täpselt punktide vahelisi kõrguskasve ja interpoleerida teiste vajalike punktide kõrguseid. Kõrguasrvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel, kus asub palju maastikusituatsioonielemente ja kontuure. Kõige levinum reljeefi kujutamise viis on horisontaalide viis. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Kujutleme, et maa-ala reljeef on lõigatud kihikaupa nivoopinnaga paralleelsete pindadega, mille kõrgused on ühesugused. Lõikejooned ongi horisontaalid (joonis 1). 19 61. Projektpunkti plaaniline maha märkimine. Projektpunkti plaanilisel maha märkimisel kasutatakse teodoliidi ja mõõdulindi abi. Leitakse
Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist. 2. Kreeka filosoofid (Aristoteles) kõigil asjadel on loodusest sisseehitatud eesmärk 3. Keskaja kistlased maailm=hierarhia, milles igale objektile on Looja poolt antud eriline funktsioon 4. 18.-19
juurde jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: “peegelpildimina”, “referentgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema hariduse ja parema elujärjega paksude inimeste seas rohkem depressiooni, ärevust jne. Teooria: paks on halb olla kui ühiskonnas vaadatakse selle peale viltu. 2) Referenstgrupp (reference group) on grupp kellega ennast võrreldakse.
uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: "peegelpildimina", "referentgrupp", "kaheastmeline kommunikatsioon". 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema hariduse ja parema elujärjega paksude inimeste seas rohkem depressiooni, ärevust jne. Teooria: paks on halb olla kui ühiskonnas vaadatakse selle peale viltu.
uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: “peegelpildimina”, “referentgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”. 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised meid hindavad c. Me kujundame oma isiksuse sellest hinnangust lähtuvalt NT PAKSUD- psühholoogilised näitajad ei erine kõhnade omast, kuid kõrgema hariduse ja parema elujärjega paksude inimeste seas rohkem depressiooni, ärevust jne. Teooria: paks on halb olla kui ühiskonnas vaadatakse selle peale viltu.
Väide, et jõu puudumisel jääb keha kiirus muutumatuks, tekitab rohkem kahtlusi, kuna igapäevategevustes märkame midagi muud. Iga liikuv keha, kui tema liikumist mitte toetada jõu mõjuga, jääb nii või teisiti seisma, kuid teiselt poolt, oma igapäevaste tegevuste juures märkame, et peatumine toimub kiiremini, mida suuremad on olemasolevad jõutakistused. Oleme harjunud vaatlema takistusjõude, kui liikumise aeglustumise põhjust ning seepärast kujutleme ka, et kui mingi keha liigub, kohtamata oma teel mingit takistust, siis on loomulik oodata, et keha kiirus jääb nendes tingimustes muutumatuks. Inertsiseadust vaadeldakse vahel kui aprioorset tõde (s.o. kui tõde, mis on püstitatud puhtmõtteliselt ega vaja põhjendamist katse abil). Nii see aga pole. Kõik Newtoni seadused (ka ülejäänud kaks, mida käsitleme järgnevalt) kujutavad endast tõdesid, mis on saadud katselisel teel. Selles peitubki nende tähtsus
Pluuto 3,5 km/s? Kui molekulide keskmine kiirus on 4,5 korda väiksem II kosmilisest kiirusest, siis atmosfäär hajub 30 000 000 aastaga. Kui molekulide keskmine kiirus on 5 korda väiksem II kosmilisest kiirusest, siis atmosfäär hajub 25 000 000 000 aastaga. AUTODE KIIRUSTE JAOTUS Aineosakeste kiiruste esitamisel kasutatavat võtet tutvustame makrokehade näitel. Kujutleme, et me peame esitada mingis linnas liiklevate autode kiiruse mingil ajahetkel. Me peame vaatlema kõiki linnas liiklevad autosid, näiteks 1. veebruaril kell 12.00. Võib arvata, et osa autodest on peatunud valgusfoori või mõne muu takistuse ees, nende kiirus on 0 m/s. Teatud arv autosid on just hakanud liikuma või on seisma jäämas ja nende kiirus on väike. Teatud osa autodest aga liigub lubatud piirkiirusega, 50 km/h. Võib juhtuda, et mõni auto liigub ka lubatud kiirusest
(kusjuures glossemaatika ei samasta väljendust ja keelt). Vastastikuse mõistmise protessis tuleb eristada sisu kahte külge: ainet ja vormi. Sama kahte külge tuleb eristada ka väljenduses. Sisuaine tähendab elavat tegelikkust ennast (objekte, inimesi, kogu maailma meie ümber) hõlmab tähendusi. Sisuvorm tähendab meie psüühilit kujutist sisuainest, so seda, kuidas me tajume ja kujutleme meid ümbritsevat tegelikkust mõisted ja nende seosed. Väljendusaine on keele füüsikaline, häälikuline külg konkreetse keel ,,ideaalsed" teostuskujud. Väljendusvorm on väljendusasine psüühiline kujutis, so see, kuidas me tajume ja kujutleme keelemärki suhtlemisprotsessis sisuvorm üksustega.Vormi võib ainest eraldada ja uurida tead eraldi. Glossemaatikute ül on õieti väljendusvormi uurimine ja selle seoses sisuvormiga. 49
häälega et me oleme veel väikesed). 15. Autor lisab lausungi lõppu sõnu juurde, mistõttu sõnajärg erineb kirjalause sõnajärjest (a=sis=ma mõtsin=et on olemas ka nukuteater tegelikult elus). Millest kõne ja kirja erinevused tulevad? Millest tulevad suulise ja kirjaliku keelekasutuse erinevused? Põhjused jagunevad viide suurde rühma. Kõige olulisem erinevuse põhjustaja on suulisus ise. Mida see tähendab? Kujutleme stseeni tänaval. Sõber tuleb vastu ja muu jutu sees ütleb: tule mulle külla. Mina vastan: ma tulen üleho- ee homme kell kell kuus. Miks ma ,,ilusasti" ei kõnele? Siin tulevad mängu suulise keele kolm põhimõttelist omadust: kõne tempo, kustutamatus, lineaarsus/protsessuaalsus. Kirjutamise tempo on individuaalne ja üldiselt oleme tempo valimises vabad. Professionaalsed kirjutajad löövad ca 250-400 lööki minutis, kahe sõrmega toksijad 130-180
Nii võib tegelikult justkui tootmise viljad endale jätta. Ei ole ka õigust maad pärandada lastele. 8. Iseloomustage vähemalt kahte argumenti vabaturu vastu! Engels: Vabaturg toob vältimatult kaasa ühe kriisi teise järel, kus inimesed jäävad tööta ja äris laostuvad, kaubad aga lähevad raisku või müüakse maha kahjumiga. Engels: kapitalistlikus ühiskonnas on hulk inimesi, kellel puudub igasugune tootlik roll. 9. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda? Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn ,,teadmatuse loori" taga kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas, andeid, võimeid, mis on ,,hea" ja mida ihaldatakse; teatakse, et eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata, mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? 10. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte?
kuidas neid endid uuritakse, sekundaarne sotsiaalne reaalsus. Oma arvamust jagatakse teistega, kujundatakse läbi meedia vm. Kristlaste loodud sekundaarne reaalsus võib näiteks ateisti omast väga erinev olla. Mis on reaalne?! William I. Thomas: Mida iganes inimesed tegelikuks peavad, saab tegelikuks tegelikuks pidamise tõttu, sest tegelikuks peetu mõjutab inimeste tegusid, millel on nähtavad tagajärjed. Reaalsus üksikisiku tasandil: asjad on need, mis nad näivad. Nii, nagu me maailma kujutleme, me seda ka läbi elame. Tõe küsimus religioonisotsioloogias: ülesanne pole välja uurida, kas asjad, mida inimesed usuvad, on ka päriselt olemas, vaid pigem seda, kuidas inimesed käituvad, hakkama saavad jne. Seisukoht, et asjad pole need, mis nad näivad. Religioonisotsioloogia vahenditega on võimalik uurida jumala sotsiaalseid representatsioone ja nende mõju inimkäitumisele. Usu sisu eriti ei uurita. Teoloogilised argumendid jäetakse välja. Vaimse sfääri
seks olnud kladogrammidest pikemaks; niisiis on ta säästuprintsiibist läh- tudes nendest "halvem". Ühte ja väga olulist näitab range konsensuspuu ometi: kõik konsensuspuu harud (oksad) ühendavad taksoneid (liike), mis kõigi kladogrammide põhjal moodustavad monofüleetilise rühma. Niisiis on konsensuspuu hea abinõu mono- füleetiliste rühmade väljaselgitamisel. 8.14.2. Lisaks rangele konsensuspuule kasutatakse ka teisi. Kujutleme, et paljudes kladogrammides on mingi klaad (haru, seega oletatavalt monofü- leetilise rühma sisese fülogeneesi hüpotees) sama topoloogiaga, ainult ühes kladogrammis tuhandest on see detail erinevana kujutatud. Ranges konsensus- puus loetakse see klaad lahendamata alljaotuseks. Ilmselt oleks õigem ar- vestada ka kladogrammidevaheliste erinevuste esinemissagedust. PAUP pakub võimalust konstrueerida 50 %-enamusreegli konsensuspuud. Sel-
autentimine ebaõnnestus Tulemusena saadi äsjases näites ette teise masina viip ja võiks hakata seal toimetama. Sarnase tulemuse oleksite võinud saada telnetiga, kuid SSH abil tekitatud ühendust krüptitakse. Seansi lõpetamine toimub tavalisel moel välja-logimisega reptilus~$ logout gnoom~$ Niisiis · SSH klient teeb SSH serveri avaliku võtme abil kindlaks SSH serveri ehtsuse ja · seejärel SSH server autendib kasutaja Märkus Kujutleme olukorda, kus teil on harjumus külastada SSHga mõnda masinat ning te ühtäkki märkate sisselogimisel, et server vastab teile hoiatava veateatega, öeldes, et serveri avalik võti ei klapi, pakkudes aga teile võimalust jätkata sisselogimist. Sama toimub ka igal järgmisel korral. Sel juhul on kaks võimalust: · Te suhtlete võltsserveriga ning ei tohiks sisselogimist jätkata. Muude vahenditega tuleks kindlaks teha, mis täpselt toimub.
teistest projektidest loobumise tõttu saamata jäänud tulu ning riski, mis konkreetse projekti valimisega võeti. Õiglane tasu määr, millega oleksid nõus mõlemad tehingu osapooled, kujuneb turul samuti nagu kaupade hinnad. Raha ajaväärtust mõõdetakse kapitali hinnaga. Kapitali hind võrdub intressi- või tulumääraga, mida investor võiks teenida paigutades oma kapitali turul teistesse analoogilistesse projektidesse. Kujutleme investorit, kes paigutab aastaks 10 000 kr projekti, mille tulumäär on 10%. Aasta lõpuks on tal 11 000 kr ja ta on 1 000 kr võrra rikkamaks muutunud. Samal ajal oli ka palju muid analoogilisi suurema tulumääraga võimalusi, mis pakkusid 20%. 34 Oletades, et ülejäänud investorid paigutasid oma vahendid neisse projektidesse, on neil aasta lõpuks 12 000kr. On selge, et investorid on muutunud absoluutselt rikkamaks.
Fresnel kõigepealt välja koherentsete valgusallikate saamise viisi. Koherentsus ( ladina keelest - cohaerentia seostatus, seos ) on võnkeprotsesside (lainete) ajaline kooskõlastatus, mida iseloomustab nende faaside muutumatus. Kahe erineva allika poolt kiiratud valgus üldiselt ei interfereeru. Järelikult pole need valgusallikad koherentsed. Valguse tekkimine on seotud aatomis toimuvate protsessidega. Valgusallikat kujutleme koosnevat tohutust hulgast punktvalgusallikatest, mis kiirgavad üksteisest sõltumata. Koherentsed saavad olla ainult ühe ja sama punktvalgusallika poolt tekitatud lained. Valguse interferentsi tekitamiseks on vaja ühest punktvalgusallikast erinevates suundades lähtuvad lained mingi optikaseadme abil kokku juhtida. Fresnel kasutas selleks peegleid ja prismasid. * S1 * S2 Joonisel on kujutatud valgus -
annaabi.ee 
