Jõud (0)

Jõud
10.02.14
Jõuga seotud valemid
Jõudu tähistatakse tähega F
 
Raskusjõud (N)
                             F = mg   (1)
Kaal (N)
                             P = mg   (2)
                       
m - keha mass (kg)
g - keha raskuskiirendus 9,83 (m/s2)
 
Mehaaniline  töö (J)
                             A = Fs    (3)
s - teepikkus
 
Rõhk (Pa)     
 
S - keha pindala (m2)
Archimedese  ehk üleslükkejõud (N) 
                           Fü = gVρ       (5)
V - keha ruumala (m3)
ρ - keha erikaal e. tihedus (kg/m3)
10.02.14
Jõud on tõuge või tõmme, mis põhjustab objekti liikumise kiirendamist, 
aeglustamist , või objekti kuju muutumist. Jõud võivad töötada samas suunas 
või teineteise vastu.
Pinge venitatud kummipaelas, raskusjõu mõju vihmapiisale ja reaktiivlennuki 
veojõud on kõik näited jõudude kohta. Jõud on mõju, mis võib panna objekti 
liikumist alustama, seda aeglustama, suunda muutma või siis objekti kuju 
muutma. 
10.02.14
Kiirendus on jõudude kõige ilmsem efekt. Kukuta kõrgelt pall ja 
raskusjõud sunnib seda üha kiiremini ja kiiremini maa poole liikuma. 
Palli kukkumine  kiireneb , sest jõud mõjub allapoole, palli liikumisega 
samas suunas. Viska pall otse üles õhku ja seesama raskusjõud teeb 
palli liikumise järjest aeglasemaks.
Seda nähtust nimetatakse aeglustamiseks, mis on kiirendamisele 
vastupidine.
Pall aeglustub, sest raskusjõud toimib vastupidises suunas palli 
liikumisele. 
JÕUD JA KIIRENDUS
10.02.14
JÕUD JA KIIRENDUS
10.02.14
Jõud esinevad alati paaris. 
Kui näiteks suusataja lükkab suusakepiga tahapoole, siis kepile tahapoole 
suunatud jõud tekitab jõu, mis lükkab suusatajat  ettepoole . Need jõud on 
suuruselt võrdselt, kuid  toimivad  vastassuundades. 
Mõnikord on jõudude paarist üks vähem ilmne kui teine. Jõud, mis tõmbab palli 
maa poole, on põhjustatud gravitatsioonist. Just samuti nagu tõmbab Maa palli, 
tõmbab ka pall Maad enda poole. Et aga Maa mass on nii suur, siis on tema 
liikumine palli suunas tühine.
JÕUDUDE PAAR
10.02.14
On olukordi, kus jõud mõjuvad ilma liikumist põhjustamata. Kui raamat lebab 
laual, siis mõjub sellele allapoole suunatud raskusjõud. Kuigi jõud saavad 
objekte suurendada, see raamat ei liigu, sest siin toimib raskusjõule võrdne ja 
vastupidine jõud, mille mõju raamatule on suunatud ülespoole. Kui raskus 
surub raamatut allapoole, siis laud surub raamatut ülespoole. Need kaks jõudu 
on tasakaalus ja seetõttu raamat ei liigu. 
Raamatule ülespoole suunatud jõudu nimetatakse reaktsioonijõuks – see tekib 
reaktsioonina raamatu kaalule.
STAATILISED JÕUD
10.02.14
Jõud teeb tööd, kui ta paneb massi liikuma. Töö on energia muutumine ühest 
vormist  teise. Näiteks kui inimene jalutab, siis tema  jalalihased  kasutavad veres 
olevatest ainetest saadud keemilist energiat jõu tekitamiseks. Jõud teeb tööd, 
sest ta paneb inimese liikuma ja suurendab tema  kineetilist  energiat.
JÕUD, TÖÖ JA 
ENERGIA
10.02.14
Jõuühik on njuuton , sümbol N. Ühekilogrammisele massile mõjub raskusjõud 
9,8 N. Tavaline automootor  võib tekitada veojõu kuni  4500 N, samal ajal kui 
Boeing 747 “ Jumbo ” neli  Rolls  Royce RB211-524 reaktiivmootorit arendavad 
lendu tõusmiseks täie võimsusega töötades kokku veojõudu enam kui 1 000 000 
N.
JÕUÜHIK
10.02.14
Jõudusid mõõdetakse nende mõju järgi asjadele.
Vedrukaal on lihtne jõu mõõtmise seade. 
Vedru on kinnitatud osuti ja konksu külge. Kui konksule rakendatud jõud vedru 
venitab, siis liigub osuti mööda skaalat, mis on gradueeritud njuutonites. Kui 
väljavenitatud vedru pingejõud on võrdne konksule rakendatud jõuga, siis jääb 
osuti skaalal liikumatuks. Mida tugevam on vedru, seda suurem on jõudude 
vahemik, mida seda tüüpi mõõteriist saab mõõta. 
Teistsugused seadmed  kasutavad piesoelektrilisi materjale, mille pind muutub 
laetuks, kui neid venitada või kokku suruda. 
 
JÕU MÕÕTMINE
10.02.14
Enamikel juhtudel kutsuvad mitu ühel ja samal ajal rakendatud jõudu esile 
mõju, mis näib olevat ühe jõu tulemus. Kujutleme jõe peal paadis vaikselt 
istuvat aerutajat.  Paat  ujub, sest selle kaal on tasakaalustatud paadi tõstejõuga. 
Aerutaja kaal on vastavuses istme reaktsioonijõuga. Kui miski ei liigu, siis 
ükski  nendest  jõududest ei tee tööd. 
Kui aerutaja haarab  aerud  ja tõmbab nendega, siis aerulabad suruvad vastu vett. 
See tegevus loob reaktsioonijõu, mis tõukab paati edasi. Samal ajal toimib 
liikumisele vastassuunas hõõrdumisjõud. Paadi  kiirenemine  või pidurdumine 
tuleneb aerude tõukejõu ja hõõrdumisjõu vahest.
KOMBINEERITUD 
JÕUD
10.02.14

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• JÕUD JA KIIRENDUS
• JÕUD JA KIIRENDUS
• JÕUDUDE PAAR
• STAATILISED JÕUD
• JÕUD, TÖÖ JA ENERGIA
• JÕUÜHIK
• JÕU MÕÕTMINE
• KOMBINEERITUD JÕUD