Tegelase analüüs Katniss Everdeen on peategelane postapapokalüptilises maailmas, kes elab riigis nimega Panem. Iga aasta toimuvad ellujäämismängu nimega Näljamängud. Osa peavad võtma üks poiss ja üks tüdruk vanuses 12 kuni 18 Panemi igast kaheteistkümnest ringkonnast. Mängude lõpus võib ainult üks osaleja ellu jääda. Bioloogiline: Katniss on pärit Ringkond 12-nest. See on kõige vaesem ja vähem asustatud ringkond Panemis. Katnissi isa suri, kui ta oli 11 aastane. Ta ema langes depressiooni ja ei suutnud oma kahe tütre eest hoolt kanda. Seega läks Katniss vastu seadust metsa jahile ja taimi koguma, mida ta isa oli talle õpetanud teha. Katniss pidi kaua aega oma õe ja ema eest hoolt kandma ning see kasvatas talle paksu naha ja teadis, milline maailm oli. Katniss on 16 aastane, tal on pikad, sirged, musta värvi juuksed. Hallid silmad ja oliivika tooniga nahavärv. Ta on väga kerge ja lühike, kuid tänu elule metsas om...
pingestatud , vaimukas. . Mõtted esitatakse järk-järgult, lõpuni avamata kujul. ÜLESEHITUS: Pealkiri- esitab aine, osutab probleemile, kujundlik, irriteeriv. Sissejuhatus- lühtub faktist, mälupildist, tundest, sündmusest. Arendus- konkreetselt nähtuselt üldistele probleemidele, eritleb. Lõpetus- üldistus, puänt, üldistus. KEEL: Stiil- erinevaid stiililaade ühendav (ilukirjanduslikkus, publitsistlikkus, teaduslikkus, kujundlikkus, suhtumised, mõisted, andmed) Sõnavara- isikupärane, uuenduslikkus. VORM: Laad- artikli ja novelli vahepealne, liigendatud vahepealkirjadega. Maht- 1,5 lk. -
tegelasteks on kujutatud loomad(rebane kaval, jänes arg jne). Loo lõpus on moraal, peegeldab ühiskonna ebakohti ja inimloomuse pahesid(Päts). Eepika- kirjeldab tõepäraseid sündmusi ja tegelasi. Jutustatakse juba toimunud asju, autor sekkub harva, kirjutatakse värsivormis. Anekdoot- lühike ajaviitejutt, mis ei vasta tavaliselt tõele. Nad on lühikesed, vaimukad ja üllatava lõpuga. Lüürika- luletused on lihtsad ja tundesügavad. Lüürikat iseloomustab kujundlikkus ja vahetu elamlikkus. Haiku- loodusluuletus, kolme reaga 5,7,5. Uudis- lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Esitatud sündmuste toimumise järjekorras, ei sisalda seisukohti ja hinnanguid. Intervjuu e. usutlus- tehakse kui tahetakse teadasaada kellegi seisukohta millegi kohta. Intervjuud juhib ajakirjanik oma küsimustega. Seiklus- üks vanemaid proosaliike. Põhineb huvitaval sündmustikul, iseloomulik on juhtumuste ja imede kuhjumine kangelase ümber.
Poodi toodi moodi Lausekonstruktsiooni taotluslik paigutus Kõnekujund hälbib harilikust Lausekujund hälbib lause Kõlakujund hälbib häälikute erineva, ülekantud tähenduse erilise struktuuri poolest tavatu esinemissageduse poolest poolest Kujundlikkuse põhiteesid 1. Kujund on markeeritud keelend. Oma olemuselt ei ole kujundlikkus keele eriomadus 2. Kujundlikkus eeldab alati tavalise ja tavatu suhet. See avaldub alateadlikus ja teadlikus võrdluses 3. Kujundlikkus esineb keele kõikidel tasanditel: foneetilisel, morfoloogilisel, leksikaalsel ja süntaktilisel tasandil. Eri sagedusega ning omapäraselt rakendavad kujundlikkust kõik keele stiilid. 4. Kujundlikkus on üks arvukaid mehhanisme, mis tagab keele toimivuse ja tõhususe.
Kuidas kantakse eesti keele eest hoolt? ??!! Mis on keelenormid? • … ehk normid on on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid. • Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat j...
vaimumängud (paradoksid ja nendele toetuvad kontseptid) ,,Jumalikud luuletused", ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid" Hispaania Gongora ja Quevedo Gongora, hämar luuletaja-vaimne süvenemine loodusega ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,,Letriljast"- rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Ta algatas metafoorse, mütloloogilisest vihjetest tulvil luulestiili-kultismi e. gongorismi. ,,Üksindused" Marinism-eriti peen ja valitud kujundlikkus Pretsioosne kirjandus-aristokraatlik salongikirjandus, lilleline stiil. Quevedo-looming ulatuslik ja mitmekesine. ,,Unenäod", ,,Kelm don Pablose elukäik" 4.Luuleuuendused Saksamaal Saksamaal tegi olulise pöörde luules Martin Opitz, tähtsaim tema teoses oli, et ta kinnitas silbilisrõhulise värsisüsteemi suurimat sobivust saksa keele võimalustega. Paul Fleming-võttis ette reisi diplomaatilise missiooniga läbi Eesti ja Venemaa Pärsiasse ja armus ühte Eesti neidu.
hulk uksi, treppe ja koridore, mis viivad ettearvamatutesse kohtadesse. Isegi inimesed, kes seal majas pikalt juba olnud on ei tunne maja piisavalt ja eksivad tihti. Nii selgub näiteks teose lõpupoole, et vaid üksikud majaelanikud on kursis sellega, et majas asub ka lift. See saab neile teatavaks kui sõdur räägib, et käis liftiga sõitmas. Samuti on teoses kirjeldatavad tegevused ja toimingud justkui ajaloo ja päris elus elus toimvate tegevuste kujundlikkus. Raamatus oli palju tegelasi, kelle nimed ja näod kippusid ununema. Kord olid nad ühe nimega siis jälle teisega, viies nii majas esimest korda viibiva tegelasse segadusse. Ta ei mõistnud miks ja mis eesmärgiga ta seal on. Ekseldes mööda pikki koridore, mis olid kord täiesti pimedad ja siis jälle eredalt valgustatud, lootis ta leida kedagi, kes seletaks tema osa selles majas. Nii seigeldes kohtas ta uuesti inimesi, keda ta juba näinud oli kuid selgus, et neil
gas mask gaasimask generate tootma, tekitama global warming globaalne soojenemine (power) grainmill/grain mill teraviljaveski grateful tänulik greenhouse gases kasvuhoone gaasid hold still paigal püsima, vankumatult seisma 1 hue värvitoon, värvus hum ümisema, sumisema, kihama humming fly mesilane hydropower hüdroenergia imagery kujundid, kujundlikkus, kujutlus industrial tööstuslik, tööstus-, töö-, industriaal- inspire inspireerima, vaimustama, sisse hingama insulate isoleerima, eraldama Injuit innuiit, eskimo (Kanadas ja Gröönimaal) knob nupp (kepi vm) lack puudus layer kith, paigaldaja lizard sisalik logger parvepoiss, palgiparvetaja lose heart põnnama lööma, heituma lyric(s) laulusõna(d) mahogany mahagon mammal imetaja mend hooldama, parandama, paikama nuclear tuuma-
Rõhutas lastepärasust, tegelaste ja keelekasutu- se lihtsust, luulelisust ja vooruslikkust. Romaanid ja luuletused pole lastele sobilikud. Lydia Koidula Rahvusliku liikumise aja luuleta- Lõi elurõõmsa sisuga lastelaule, mida iseloomustavad 1843-1886 ja. Eesti näitekirjanduse ja lava- looduse lastepärane isikustamine, rikas kujundlikkus, kunsti rajaja. Jutukirjanik. häälikuintonatsioonid, kordused ja onomatopöa. PERIOOD: 20 sajandi algus Iseloomustus: Lastekirjanduse teke. Pidev lasteperioodika väljaandmine. Väikelasteluule sünd. Tugevnes kunstita mel ületas padagoogilise piiratuse. Lastekirjanduse, kui spetsiaalse kirjandusharu väljakujunemine Vaimuliku- ja kommertskirjanduse paljusus (autorid koolmeistrid ja vaimulikud).
Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). Kalju Lepik (1920-1999) Luuletaja isamaaluule, modernsus, poliitilisus Kujundlikkus vorm-eksperiment Vabavärss, rühmitus Tuulisui, tõde ja ausus Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale
- meloodia rikas - tähtsal kohal vokaallooming - kirjutas ka sümfoonilist loomingut Gershwini looming: Sündis USA-s - Rapsody in Blue - klaverikontsert - ooper ,,Porgy ja Bess" - sümfooniline süit ,,Ameeriklane Pariisis" - laulud Rapsody in Blue esimene sümfoonilise dzässi teos, kuigi pole oma kompositsiooniliselt ülesehituselt just pärl, lummavad kuulajat meloodiate kujundlikkus ja helikeele värskus, teos klaverile orkestri saatel. Ühe osana ,,Skandaalidest" komponeeris George lühikese opereti nimetusega ,,Blue Monday" ehk ,,Sinine esmaspäev". Selle muusika jõudis Paul Whiteman`i (üks esimesi bändijuhte 1920. alguses) kõrvu kes volitas tema sümfoonilisest jazzust pala, mida mängitaks Aeolian Hall`is koos teiste esimeste töödega Whitemani juhtimise all. George unustas teose kirjutamise täiesti. Alles kolme nädalat enne ettekannet märkas ta kuulutust,
Ka need peavad tulema ja minema, plahvatama ja sähvatama ning värvi vahetama" (Arrak, 2011). Eesti keele dotsent Kersti Lepajõe leiab: ,,Neti pidev kättesaadavus, lõputu suhtlusvõrgustikes olek, jututubades osalemine, kus kiiresti reageerida tuleb, on kokkuvõttes vähendanud noore inimese kontsentreerumise võimet, mis omakorda avaldab mõju õpitulemustele" (Lepajõe, 2012). VÄIKE SÕNAVARA ,,Vähikäiku on teinud ka keele kujundlikkus, mis tuleneb vähesest ilukirjanduse lugemusest. Vanasõnad ja kõnekäänud, mis põlvkond varem olid iseenesestmõistetavalt arusaadavad, neid lapsed enam ei tea" (Järvela, 2012). ,,2010. aastal korraldatud uuringus näitasid tulemused, et sõnatundmise keskmine tase on testi piires hea, kuid on ootamatuid lünki ülioluliste sõnade tundmises ning samuti on silmatorkavalt nõrk harvema sõnavara tundmine" (Leitmaa, 2012). INGLISE KEELE MÕJU
religioosseid või allegoorilisi kompositsioone. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Eredalt on väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavatesse nähtustesse - see annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Kunstimõistmine - hinnati esmajoonel sõnastatavat sisu ja visuaalne kujundlikkus jäi enamasti teisejärguliseks. 3.Kriitiline realism: * Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. *Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele. *Kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutasid oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust. *Otseseks eelkäijaks võib pidada 18. sajandi valgustuslikku realismi (Johann Wolfgang von Goethe, Voltaire). *Kirjanduses kinnistus 19
just igati sobilik koht selle tüki mängimiseks. Lennuk on ,,Igavest kaptenit" kirjutades osavalt kokku monteerinud mitmeid merega seotud legende, muistendeid ja jutte. Narratiiv on täiesti olemas, kuid see pole päris selge alguse ja lõpuga lugu. Näidend on justkui tükk ühe rannarahva elust, pärast näidendi lõppu jätkuvad loodjutud omasoodu. ,,Igavene kapten" on lennuklikult poeetiline ning üldse mitte argine. Keele metafooririkkus ja kujundlikkus torkab tõepoolest silma, näitlejad on keelega ka sõbraks saanud ning selle kõrgstiili omaks võtnud. 3 4. Kokkuvõte Noor vähetuntud autor Urmas lennuk sündis 1971 aastal. Elab Tallinnas ning tegutseb Rakveres. Ta on lõpetanud kõrgema lavakunstikooli ning aastast 2001 töötab Rakvere Teatris. Eelkooli lastele on kirjutanud raamatu ,,Sööärasöö`". Saarlastele on lavastaja juba tuttav. Ta on lavastanud siin mitu lavatööd näiteks
Koolide poolt viiakse läbi ujumiskursusi. Direktori poolt anti meile hea hinnang. Eriti palju on tal kirjutatud loodusteemalisi luuletusi. 12. Nimisõnade liigtarvitamine. Viimases vagunis toimub pirukate müümine. Põllu künd teostati õigeaegselt. Teadlased viivad läbi põhjalikke uurimusi ohtlike ainete osast vähihaiguste tekkes. 13. Kõnekeelsus: Liikuda on suht võimatu. Tegelt oli see vale. Elu polnud enam üldse nii lilleline. 14. Liigne kujundlikkus: Pajudest probleemidest möödatuiskamine tekitab haavu, millest ümbritsev eluvedelik võib otsa saada. Inimene on nagu korvpall, mida püütakse korvi visata. 15. Lauselühendi vale kasutamine: Aknast välja vaadates jäi koer auto alla. Lauselühendis väljendatud tegevuse sooritaja peaks olema sama kui põhilauses. 16. Tähendusvead: Tihti põhjustab vigu sõna tähenduse mittetundmine. Ta ei osanud arvutit käsitleda.
1. Mis on lüürika? Lüürika on üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Alguse sai Antiik- Kreekast 7.saj eKr. Iseloomustab vahetu elamuslikkus autori mõtete, tunnete ja meeleolu eristamisel. Tunnused : riim, rütm, salm. Lüürikat iseloomustab a) seotud kõne b) jagunemine värssideks c) jagunemine stroofideks d) riim, rütm Lüürika lüüra saatel esitatav pala (kunagine tähendus) Riim sarnase kõlaga sõnade kunstkavanduslik kordamine värsirea lõpus Värss kõne rütmiline ühik, mis moodustab luuletuse rea
Sass Henno "Mina olin siin" aitas mõista inimesi; näidati, kui julm võib olla noorte elu ja kuidas mul on vedanud; käsitletakse tänapäeva probleeme. 4 Arvamused «Alguse uskumatu räigus, tunne, et isegi lugejal kohe hambad sisse lüüakse, ei takista kohest imetlust keelelise täpsuse ja nõtkuse üle. Parim minu jaoks on sõnade puhas, väga täpne rütm ja kujundlikkus ei midagi üleliigset ja kõik ometi täpselt paigas. Ka alistumatu vihahoog. Ka släng, mis oma jõhkruses on väga loomulikult kogu romaani situatsiooni, paika ja tegelastesse sisse kodeeritud.» Eeva Park, 2004. a. romaanivõistluse zürii liige. «Sassil on üks oluline omadus, mis eristab teda suurest enamikust eesti kirjanikest ta oskab kirjutada. Ja lugu on veenev, karm ja põnev. Ootan järgmist osa. Ja järgmist.» Kaur Kender, kirjanik.
Näit. Sajab kui oavarrest. Lausekujundid – tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse tavapäratut sõnajärge Näit. Kes ees, see mees Lugulaul – jutustav luuleteos Lõik – teksti osa taandreast taandreani, milles olevad laused on tihedalt üksteisega seotud Lüroeepika – kirjanudsesega liik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule Näit. Kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan Lüürika – kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab kujundlikkus ja autori tunnete väljendamine Näit. Peamised vormitunnetused on riim, värss ja stroof. Metafoor – piltlik väljend Näit. Lase jalga Miljöö – teose aeg-ruum Miniatuur – lühike, täpse sisuga proosa-väikevorm, mida iseloomustab lüüriline meeleolu Näit. Lydia Koidula ,,Talvine meeleolu“ ja A.H.Tammsaare „Poiss ja liblik“ Monoloog – ühekõne Näit. Juhan Smuul „Muhu monoloogides“ ja Jaan Kross „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“
Elu "raudse eesriide" taga vabamaks, ning inimesed said rohkem teada sellest,mis toimub noorte hulgas laias maailmas. Välisriikide muusikavoolud tõid uuendusi Eestisse. Kuuekümnendaid on loetud ka luulekümnendateks. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et õige luule on emotsionaalne luule, see asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks kujundlikkus. Mats Traat kassetipõlvkonda, mida ühendab elujaatav hoiak, maailma avastamine ning ränga minevikuga arvete õiendamine. Teoses kirjutab autor loodusest, tunnetest, isamaast. Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Tema loomingut iseloomustab kohanemise või kohanematuse teema. Traat on tegelenud mitmete muude asjadega, kuid soov kirjanikuks saada oli tal üsna varakult. Luulekogu pealkiri on ''Ilmakaared''
Friedebrt Tuglas, August Gailit Lühikest novelli nimetatakse novelletiks. Valm Õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt. Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid. Kahes osas on tavaliselt valm: Esimeses osas esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus ehk moraal. Ivan Krõlov Anekdoot Lühike, vaimuka, üllatav lõpuga naljalugu. LÜÜRIKA LIIGID JA ZANRID Tänapäeval on lüürika üks kirj anduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Lüürika zanrid on ballaad, ood, sonett, hümn. Riim- sarnase kõlaga sõnade kuntstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus. Värss- kõne rütmiline ühik, mis moodustab luulerea. Stroof ehk salm- kirjakujuliselt(2,3,4,5 jne kaupa) rühmakas ühendatud värsid Sonett koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimisskeemiga abab abab cdc dcd Itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3 Inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2 Marie Under Ballaad
igapäevases, n-ö tavalises inimelus. Kogu poeem on kirjutatud eleegilis-lüürilises laadis. Gongora stiili võõristati kaua, kuni see sai eeskujuks luule ,,1927. aasta põlvkonnale", eesotsas Garcia Lorcaga. 17. saj luules olid lähedased veel manerism (renes ja baroki vaheline stiil), marinism (itaalia luuletaja Marino järgi, tundeline ja sensuaalne stiil) ja pretsioosne kirjandus (aristokraatlik salongikirjandus 17.saj alg Pr-l); neid kõiki ühendas peen ja valitud kujundlikkus. QUEVEDO (1580-1645) oli hispaania luuletaja, kes sai juba varakult kuulsaks satiirikuna. Ta liikus ringi õukonnas, kus talle aga tõi rohkelt pahandusi satiir ja Hispaania allakäigu kriitika. See tõi talle pagenduse ja vangla. Quevedo looming on ulatuslik ja mitmekesine. Eeskätt fantastiliste ja grotesksete kujunditega proosasatiirid ,,Unenäod" (1627) ja kelmiromaan ,,Kelm don Pablose elukäik" tegid ta kuulsaks, ent ta oli ka ajastu suurimaid luuletajaid
Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, budism). Arenesid välja uued kirjandusezanrid( nt novell, ballaad). Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele tekkis ka vaimulik kirjandus. 1580 1630 aastatel peeti ka nõiajahte( tuntuim juhtub Rootsis) 3. Mida kujutasid endast vanimad keskaegsed tekstid : iiri saagad ja keldi eepika ? Iiri saagad loodud proosavormis, iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm, millega anti edasi sugukondade põlvnemist, muistseid müüte ja uskumusi. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse. Esitajateks olid filid ja bardid, kes kandsid saagasi edasi suuliselt. Kangelasteks olid Conchobar ja Cuchulinn. Keldi eepika laulud, mille sisuks olid pagandlikud müüdid ja pärimused, veel ka müüdid. Proosa oli mõjutad rüütlikirjandusest. Tegelasteks on jumalad või ka inimestest kangelased
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos
lõpplahendus) Novelle Jaan Tätte „Romantika“ Mehis Heinsaar „Kohtumine Taageperas“ Anton Tšehhov „Paks ja peenike“ Lüürika üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus – lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted lüürilistele tekstidele on omane tundeküllasus, kujundlikkus, hingestatus enamasti seotud kõnes (luulevormis) luuakse nii riimilist kui ka vabavärsilist luulet värsid ehk luuleread on enamasti seatud salmidesse ehk stroofidesse Lüürika žanrid riimiline luule sonett haiku ood hümn eleegia (kurvatooniline luuletus) jpm vabavärsiline luule Sonett kindla ülesehitusega 14-värsiline luuletus
KÕNE KÕNE ALUSTAMINE Oluline on luua kontakt kuulajatega. Alustatakse viisaka pöördumisega kuulajate poole e KÕNETUSEGA . Alustada auväärsematest. Ülesanne Koosta 2-3 erinevat kõnetust. Kõnesituatsioonid: esimene koolipäev, kooli lõpupidu, emadepäeva aktus, 18. sünnipäev. Sissejuhatuse eesmärgid luua positiivne suhe publikuga, äratada huvi, juhatada teema sisse, esitada kõne põhiidee. SISSEJUHATUS Õnnestunud sissejuhatusest sõltub, kas kõne vastu huvi tuntakse. Mõtle sissejuhatus korralikult läbi. Väldi keerukust ja vabandusi. Kasuks tuleb aktuaalsus. („Kuulsin tänastest uudistest…“, „Tänastes ajalehtedes on huvitavalt analüüsitud…“ VÕIMALUSI SISSEJUHATUSEKS Sõnasta auditooriumi meeleolu, ootused. Võta kõne põhisisu mõne lausega kokku. Esita üll...
pettekujutlusest vabanemise vajadus on draama peamotiiv. Tõelise vabaduse saavutab inimene C järgi üksnes iseeneses, uskudes kristlikku Jumalat. ,,Suur maailmateater" tuntuim barokne looming. Selles enamasti usumotiive sisaldavas lühinäidendis kasutas C tihti ainesena Piiblit, kuid leidub ka näidendeid, mille süzee kuulub tervikuna temale endale. Luule, metafüüsiline, metafüüsika- käsitlus kogemusvälisest tegelikkusest. Metaf luule kasutab väga selget kõnekeelt. Ka keerukas kujundlikkus sünnib luuletekstis otsekui sundimatult, rääkimise käigus. John Donne ,,Luuletused" 1650. manerism: peen ja valitud kujundlikkus. Sai nime Marino järgi, tähistades Marinole omast tundelist ja sensaalset, tugevasti mütoloogiale toetuvat kujundlikkust. Manerismina on mõnikord mõistetud renessansi ja baroki vaheliset metafoorset stiili tervikuna. Marino ,,Adonis" (1623) John Donne. (1572-1631) Tema loomingus ilmneb lähedus barokile. Rõhutud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud
Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver, Uku Masing. · Luulet iseloomustab eksistentsialism, modernism ja sürrealism. · Autoreid inspireerib zen-budism, muusika (poliit- ja folklaulud). · Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Luule · Sulaaja alguses on luule positiivse ja optimistliku alatooniga, umbes 1960. a keskpaigast lõimub sekka ka traagikat ja kurvameelsust. · Märksõnadeks on kujundlikkus, samas leidub ka väheste kujunditega loomingut. Populaarseks saab vabavärss. Jaan Krossi, Ellen Niidu ja Ain Kaalepi kirjutised vallandavad nn vabavärsipoleemika: Osa kirjanikkonnast väidab, et riimitu luule on kodanlik, osa kiidab uue vormi heaks. Lõpuks antakse vabavärsile nö "õigus elada". Luule · Mõjutusi tuleb Läänest: kasutusele võetakse haiku, romanss ja tanka, luuletekste kasutatakse tihti ka muusikas (progerokk, folkmuusika).
VANAKREEKA LÜÜRIKA. Kordamisküsimused 1. Nimeta ilukirjanduse kolm põhiliiki. Eepika, lüürika, dramaatika. 2. Lüürika. Mis seda iseloomustab? (6) Kuidas mõiste tekkis? Millest välja kasvas? Millal oli vanakreeka lüürika õitseaeg? Nimeta vanakreeka lüürika žanre. Iseloomulik on: Elamuslikkus Subjektiivsus Vahetus Kujundlikkus Kujutamisobjekt on luuletaja isiksus – tema sisemaailm, elamused, mõtted. Loogilisi ning põhjuslikke seoseid tähtsaks ei peeta. Mõiste tekkis keelpilli lüüra järgi, mille saatel laule esitati (hiljem lisandus ka flööt), ja mis võeti kasutusele hellenismiajastul. (Lüüra oli Apolloni pill, flööt Dionysose). Nii eepos, lüürika kui ka draama kasvasid välja müüdist ja riitustest, mis liitsid polise
Jutustuse "Nõia tütar" (1895) peategelane on külakeskkonnas tagakiusatav kasulaps. Ilmeka tõepärase elukujutajana oli Liiv sajandivahetuse eesti kriitilise realismi eelkäija. Hilisproosat koondab miniatuurikogu "Elu sügavusest" (1909). 1885. a. hakkas Liiv ajakirjanduses avaldama luuletusi. Püsiväärtuslikuna on tuntuks saanud hilislüürika. Seda iseloomustavad siirus, erakordne tundeintensiivsus, piltlikult mõjukas kujundlikkus, rahvalikkus ja rahvaluule võtted, näiteks värsside musikaalsust suurendavad kordused. Eriti tähenduslikud on rõhutud rahva valu ja lootust väljendavad isamaalaulud, looduslüürika ja isikliku traagika sõnastused. Liivi eluajal ilmus ainult üks värsikogu "Luuletused" (1909, kordustrükk 1910). Tema luule sai tähelepanu ja tunnustust eelkõige "Noor-Eesti" rühmituse kirjanikelt, nii ta elu- kui ka loomingut on enim tutvustanud F. Tuglas.
moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti 10 võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. *11.moderism- uuenduslikkust taotlev suund 19. saj. lõpu ja 20. saj. kirjanduses, kunstis ja muusikas 1.3.1. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabavärsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep). 2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka12. 3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused. 4. Murdeluule kirjutamine elavnes. 5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. 1.4. Proosa
igapäevaelule. 4. Marie Underi luule. Luule tema esimestes kogudes "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri" on kantud harmoonilisest ja terviklikust maailmanägemisest, keskmeks kahe inimese suur vastastikune armastus, mis annab kõigele ümbritsevale eksootilise värvingu, mis ka hedonismile iseloomulik. Erakordse armastuse taustal ka igatsus, nukrus, kiivus, üksindus. Underi luules valitseb visuaalne kujundlikkus, värvide- ja detailiderohkus. Palju taimi. Tema luules on mänglevat kergust ja artistlikkust, luuletuste areng liikuv ja vaheldusrikas. Värstitehnikas lubab endale suuremat kõrvalekaldumist ja vaheldusrikkust klassikaliste luulevormide puhul. Ekspressionism. Ballaadid, mis enamasti rahvapärimusainelised. Konkreetsete ajasündmustega seotud luuletused. MARIE UNDER (1883 1980) 1917 Sonetid 1918 Eelõitseng 1918 Sinine puri 1920 Verivalla 1923 Päriosa 1927 Hääl varjust
Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi 9. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. 10. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 11. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad 12. Följeton - pilkejutt, veste. 13. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talvRaudkivirahnu 14
-14. saj-l Xi you ji ,,Lääne retk"/"Ahvikuningas" - Wu Chen`en`i kirjutatud romaan 16. saj-l zanrid shi vokaal-istrumentaalseks esitamiseks mõeldud neljasilbilistest riimitutest ridadest koosnev luule (algselt laul), kõige tähtsamad olid hümnid ja ülikute kiidulaulud. chu ci Esimene autoriluule zanr, esimene autor oli Qu Yuan. Fu Han dünastia luule, mis ühendab laule ja proosat. Rapsoodia. Iseloomulik oli liigne kujundlikkus ja palee-elu kirjeldamine. pian wen proosaluule, mis oli kirjutatud kohmakas kõrgstiilis qiguai xiaoshuo imelised jutud ennekuulmatutest asjadest, pisijutud ja novellid chuanqi kevade ja sügise annaalid huaben Hiina romaani eelkäija, kogumikud, mis hakkasid tekkima 13. saj-l JAAPAN Autorid: Kakinomoto no Hitomaro Luuletaja Asuka perioodil, kõige tähtsam Manyoshu luuletaja. Ariwara no Narihira Waka luuletaja, ,,Ise monogatari" kangelane
(''Trips Traps-trull''), Valve Saretok. Fantaasiakirjandus 1960. muutus kirjandus fantaasiarikkamaks, liikus ulmekirjanduse suunas. Põhilised: Vladimir Beekman ''Aatomik'' ja ''Aatomik ja küberneetiline karu'' Eesti lasteluule tipud Ellen Niit, Viivi Luik. Realismi ja fantaasia luules sidusid Hando Runnel, Paul-Erik Rummo, Ott Arder, Eno Raud Autoriraamat – autor on ise teksti ja illustratsiooni autor 1990ndate lastekirjanduse arenguid Andrus Kivirähk (1995) „Kaelkirjak“ -mitmekihiline kujundlikkus -kujutuslik ja sümboolne maailm Kunstmuinasjutt ja fantaasia *Lehte Hainsalu „Pikkurilli“ (1994) *Jaan Rannap „Röövel Rinaldo“ (1995) - Kujutatakse inimese ja roti vastasseisu. Rott on intelligentne ja püüab konfliktidele leida rahumeelseid lahendusi. *Tiia Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune“ *Kaja Prügi „Me elame Tuulemäel“ *Leelo Tungal „Kollitame! Kummitame!“ *Juhani Püttsepp „Musta habemega kapten“ *Artur Jurin „Kõiges on süüdi Kotu“
Händeli muusika mõju oli nii suur, et naasnud Viini kirjutas Haydn ka ise kaks oratooriumi- "Loomine" ja "Aastaajad". Loomise sisu on erakordselt lihtne ja naiivne. Oratooriumi esimesed kaks osa pajatavad, kuidas maailm Jumala tahtel alguse sai. Kolmas, viimane osa räägib Aadama ja Eeva elust paradiisis kuni pattulangemiseni. Helilooja eluajal oli "Loomine" tohutult menukas ja lisas haydni kuulsusele veelgi rohkem aupaistet. Ent kõlas siiski ka kriitilisi hääli. Oratooriumi naiivne kujundlikkus sokeeris eelkõige filosoofe ja esteete, kes pooldasid "ülevamat" muusikat. "Aastaaegade" mahuka partituuri kirjapanemine ei olnud raugastuvale haydnile kerge, nõudes temalt rohkesti närvipinget ja unetuid öid. Töö lõpetamise eel piinasid teda peavalud ja apinavad muusikakatked. "Londoni sümfooniad" ja kaks oratooriumi kujunesid Haydni heliloomingu tipuks. Pärast oratooriume ei kirjutanud ta praktiliselt enam midagi. Elu oli olnud liialt pingeline. Tema jaks oli raugemas
Saagad olid vanad pärimused. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike (kuningate) lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumisi. Filid talletasid mitmeid lugusid sõjakäikudest. Teist rühma laulikuid kutsuti bardideks. Nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Nemad tegelesid ka armastusluulega. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, kuid neil oli rõhutatud lüüriline kujundlikkus ja poeetiline rütm. Sageli oli jutustuste vahele põimitud värsse. Iiri saagade kõige kuulsam kangelane oli Ulsteri sajast Ulaadide kuninga Conchobari õepoeg Cuchulinn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Noore Cuchulinni sangariteod ilmnesid tema võitluses Lääne-Iiri Connaughti maakonna kuninganna Mebdi vägede vastu, kes olid ulaadide maale tunginud, et röövida neilt ilus härg. Kui ulaade tabas maagiline unehaigus, võitles 17-aastane Cuchulinn kolm kuud üksinda
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte- ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid ja zanrid. Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast - Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine, mis s...
Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu", ,,Jaurat jauram";"Jaurat jaurami jõngermannid" ,,Summi Sulpsu sekeldused" ,,Kaval Hans ja Vanapagan" ,,Kalevipoeg" ,,Suur Tõll" ,,Võõrastütar ja peretütar" 3 J.Bergmann lastekirjanduse üheks teerajajaks, ,,Lastelehe" põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus. Reinhold Kamsen olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. (,,Kooli minek"). Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb Luul-d: ,,Memm ja Maimu"; ,,Mõistatus"; ,,Kraav" kogu"Küll on kena kelguga" 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas ,,Väikeste sõber" ja Taluperenaine lisas ,,Laste Maailm". Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult.
· võitles usupuhastuse eest · suleti kloostrisse, sealt põgenes, hiljem sai pühakuks · lüürika tõlkija · ,,Unico espiritual" · ,,Esposo/a" · ,,Noche oscuro" luuletus Barokkkirjandus · barokk kui vastandite kultuur · katoliiklik vastureformatsioon · ideaalide & reaalsuse kokkupõrge · taaselustatakse romaani vorm · surmateema · manerism, pretsioosne kirjandus: otsitud keeruline kujundlikkus · Gongora-gongorism: keeruline kujundirikas stiil · sotsiaalne langus ühiskonna arengus · ajaline-ajatu, kõrge-madal, kahesus · looduskultuur Gracian ,,Käsioraakel" · tragi-komöödiad · grotesk · Quevedo, Gongora Luis de Gongora (1561-1627) · 27- aasta põlvkond on nime saanud temat · õppis Salamanca ülikoolis, Madridis õukonnas vaimulik · tugev vastand Quevedole · eemaletõmbumine loodusesse, mis ka tema luules väljendub
reklaamiteooria ,,Reklaam turunduses," Neeme Roose tänases maailmas ei saa me lootmajääda et äki õitseb ilma hea reklaamita. nt on kaks seepi. müüb seep, millest kuuldakse rohkem. kõige suurem patt on teha halvale kaubale head reklaami ning heale kaubale üldse mitte mingit reklaami. hea kaup(ilma reklaamita) kaob konkurentsis reklaamitavate kaupadega. reklaamioskus on meie ajastu kirjaoskus kui reklaamsuudab meie meelt ühel või teisel moel lahutada siis annab tarbija talle enamjaolt kõik andeks. reklaam kui turunduskommunikatsioonivahend. loob margiteadvust, aktiviseerib müüki mida reklaam mõjutab? 1. Majanduslik roll. aitab kaupa müüa ja teenib omanikule kasumit. elavdab majandust, võib tekitada ebavõrdsust ja pingeid. 2. kommunikatiivne roll spetsiifiline massikommunikatsiooni liik. eesmärgikskokku viia müüa ja ostja. Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab ...
juba 1920. aastatel ilmunud kolm kahvatupoolset värsiraamatut ning ta 1930. aastate- küll vormikindlamaks muutunud-romantilise loodusnägemustega luule on vaid pinnapealseid kokkupuuteid ülejännud autorite omega. Mõnevõrra eraldi, niihästi tihedamast sõpruskondlikust läbikäimisest eemal kui oma loomingus suveräänsena, seisis ka teoloogiat õppinud ja õpetanud Uku Masing. Siiski kuuluvad Masingu luule vaimsete otsingute maailm ning avara kultuuritaustaga sümbolistlik kujundlikkus olulises osas kokku arbujate luule kesksete taotlustega. (Ants Oras) Arbujate luulesõpruskond hakkas kujunema kümnendi algul Tartus, kus neist enamik õppis ülikoolis filosoofiat ja tegutses üliõpilasseltsis ,,Veljesto". See oli esimene põlvkond luuletajaid, kes oli saanud olulises osas juba emakeelse hariduse ja saavutanud vaimse küpsuse iseseisvas Eestis. Need asjaolud ja omavaheline suhtlemine mõjusid lähendavalt ka kunstilistele tõekspidamistele.
sellest, et nende naine kellegi teisega on. Seda näitab Christine Harris`e poolt läbi viidud katse, milles paluti meestel kujutleda oma kaasasid teisega seksimas. Seksuaalne truudusetus erutas neid rohkem kui emotsionaalne. Et olla õiglane, tuleb lisada, et mehi erutas samavõrra palve kujutleda iseennast oma naisega seksimas, kui mõte et naine teisega vahekorras on. Võib-olla ergastab mehi igasugune seksuaalne kujundlikkus, sõltumata selle seisust, kuid reaalsuses lülitavad nad selle lihtsalt välja. Seega on see tavaliselt erutusele vastuvõtlikum meespool, kes teeb esimese ettepaneku svingimist proovida. Svingimine ja naised Enamus naisi on emotsionaalse petmise suhtes tundlikumad kui seksuaalse suhtes ning peaksid seega olema svingimise suhtes üsna avatult meelestatud. Siiski on naistel üks suur takistus, mis neid tagasi hoiab nad põevad igasugust petmisest tingitud stressi
La Bruyere ,,Karakterid e Selle sajandi kombed" *Moliere ,,Naeruväärsed eputised" ,,Tartuffe" ,,Don Juan" ,,Misantroop" 4.UUED ZANRID JA ZANRINÕUDED BAROKK *rahvuslik draama-palju tantse, põnev, narrid *mõõga ja mantlikomöödia- lõbus,põnev,peategelane naine *kultuism loogilistest vihjetest tulvil luulestiil *manerism renessanssi ja baroki vaheline metafoorne stiil *marinism tundeline,sensuaalne,mütoloogiale toetuv kujundlikkus KLASSITSISM *valm-õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt,mille tegelasteks on enamasti lomad, esemed, jumalad või inimesed. Otsese tähenduse all peitub teine,olulisem tähendus, mis selgub valmi lõpus olevast õpetusest e moraalist. Idamaadest pärit *ulmeromaan-vahendiks Cyrano de Bergerac'ile,et väljendada dogmavabu ideid religiooni, looduse ja poliitikaelu kohta ning seletada maailma
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sa...
väärarmastusega vastu hukkule. Racine asetab oma tegelased pidevalt üha julmadesse piirolukorradesse , kus nad peavad võilust iseenda ja oma tunnetega. Nagu muistsetes kreeka tragöödiates, võib inimese võitlus saatusega olla küll ülev, ent lõpuks jääb inimene siiski kõrgemale jõule alla. Racine ei kiida heaks oma teglaste nõrkusi, ent ta loobub kindlalt nende idealiseerimises, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude. Racinile on omane ka lüüriline kujundlikkus, võrreldes Corneille'ga muutub tegelaste hingeelu kujutamine peenemaks ja tundlikkumaks; tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. Racine'i taotlusi ei mõistnud kaasaegne publik kuigi üheselt. Vaimulikes ringkondades süüdistati teda pimedate kirgede õigustamises ja õhutamises. Tegelikkult Racine muidudgi ei õigustanud neid. Küll näitas ta veenvalt nende püsimist inimese tegusid ajendava ürgjõuna mitte üksnes muinas-, vaid ka kaasajal.
Protsess Definitsioon: sekkumine Teadlikkuse suurenemine Teadlikkust suurendavad võtted: tagasiside, teavitamine, tõlgendamine, infomaterjalid, meediakampaaniad Minapildi muutumine, Eelneva enesehinnangu asemel uue kuvandi omaksvõtmine. Selgitused ümberhindamine kuidas inimene tunneb ja mõtleb iseenda suhtes. Väärtuste selgitamine, kujundlikkus, emotsionaalne kogemuse tõlgendamine Enesevabastamine Usk, et muutus on võimalik ja pühendumine seda usku toetavatele tegevustele. Oma kavatsustest teistele rääkimine. Sekkumine: otsuse tegemise teraapia, uue aasta lubadused, logoteraapia tehnikad jne Teistsuguse käitumise Ebasoovitavale käitumisele asenduse leidmine nt nikotiini õppimine asendusplaastrid sigareti asemel
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neok...
Luule on vormilt seotud kõne, proosa sidumata kõne. Luule võib olla kirjutatud vabavärsis, seega on raske piiritleda kumba zanri see kuulub. Teosed võivad olla lüürilised ehk tundelised ning eepilised ehk kirjeldavad. 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslikku keelekasutust iseloomustab: 1. kujundlikkus 2. rütmiline kõne ( e sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine ) 3. Häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus e parallelism 4. Kaudse või kaunistava ütluse ( kõne-ja lausekujundite ) tarvitus 5. Suurenenud tähendusühtsus ( sünonüümid, homonüümid, antonüümid ) 6. Koondumine sisuliselt või vormiliselt määraa mõtte, idee ümber 7. Kontrast ( e ühtsuse nägemine erinevad ja erineuse leidmine ühtsuses )
Kõige populaarsemaks keldi tsüklitest, mille kuulsus juba hiliskeskajal jõudis kaugele oma maa piiride taha, olid kuningas Arthuri ja tema rüütlite lood. Nende 13 kangelaslugude vanimate versioonide juured olid sügaval keldi folklooris ja maagias. Hiljem kaunisse vormi valatud lood muutusid hiljem õukonnaetiketi käsiraamatuteks. Samuti väljendub seal poeetiline kujundlikkus, mis on inspireerinud luuletajaid ja kunstnikke tänapäevani. (Allen, 2009) Iiri mütoloogia oluliseks osaks on eepilised jutustused merereisidest vaimuvalda. Tavaliselt on nende lugude peategelased tavalised inimesed, mitte suured sõdalased. Paljudes juttudes räägitakse vaimuvalla külalistest.(,,Tadgi teekond vaimuvalda"). Tähtsal kohal müütides on ka keltidele nii oluline number 3. Ainus müüt, mis baseerub tõestisündinud lool, jutustab 4. saj. Britannias tegutsenud
Bardid – ülistuslaulude esitajad valitsejaile või sangareile. Filide ja bardide looming levis suuliselt kuni 7.sajandini, kui seda hakkasid kirja panema iiri mungad (säilinud üleskirjutused 11.-12.sajand). USK: Ristiusu oli Iirimaale toonud apostel Patrick. Usk mõjutas pisut üleskirjutuste sisu, sest julmi sündmusi võidi pehmendada, kuid müütide rikas maailm on siiski säilinud. SAAGAD: Proosa vorm, kuid vahele põimitud värsse Poeetiline rütm Emotsionaalne kujundlikkus Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja Cuchlinn. Cuchlinni sangariteod ilmnesid võitluses kuninganna Medbi vägede vastu, kes olid ulaadide maale tunginud, et ilus härg varastada. Ulaade oli tabanud maagiline unehaigus ning 17a Cuchlinn sai võitu üksi kõigist Medbi sõdalastest. Ta võitleb ka oma kasuvennaga- proovitakse kõiki relvi, pinge tõuseb ja neljandal päeval ta tapab oma venna. Hoolimata vaenust peetakse lugu ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
