Miks on vaja keskkonda säästvat arengut ja jäätmemajandust Eesti ühikonda? Uurimustöö Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..........................................................................................................................2 1.Säästev areng ja selle põhimõtted.....................................................................................3 1.2.Säästev eluviis.............................................................................................................4 1.3.Miks on vaja säästa energiat? ....................................................................................5 2.Jäätmed.............................................................................................................................6 2.1 Jäätmemajanduse arendamine.....................................................................................7 Kokkuvõte.......................
Kas ja kuidas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine Maast? Laura Hirvoja Kuigi inimestele on teadmised väga tähtsad ja me õpime maailma kohta aina rohkem ja rohkem, siis ometi kui mõtlema hakata, ei ole teadmiste suurenemine Maast meie igapäevaelu muutnud. Me ei ole loodusega enam nii seotud ja võib ka öelda, et oleme ka Maast eraldunud, kuna meid eraldab asfalt ning betoonmaja seinad ja vundament. Merest oleme kaugele südalinna kolinud ja meie värskest õhust on siin linnas saanud paks sudu. Inimesed teavad selliseid asju nagu näiteks, et Maal on magevett kõigest 3% ja sellest hoolimata raiskavad nad seda ja isegi reostavad. Hommikul, kui hambaid pestakse, lastakse veel joosta selle asemel, et kraan kinni keerata kuniks vett ei kasutata. Muidugi leidub inimesi, kes oskavad vett mõistlikult kasutada ja seda säästa ja mina üritan...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM E L E KT ROO NIL ISE D J ÄÄ T M E D LAURI PIISANG TALLINN 2010 MIS ON ELEKTROONILISED J ÄÄTMED? Elektroonilised jäätmed tekkivad enamasti kas üle jäänud, oma aja ära elanud või töökõlbmatuks muutunud elektroonikaseadmetest.Elektroonikaseadmed jagatakse EV määruse nr 376 järgi kümnesse kategooriasse: 1. Suured kodumasinad 2. Väikesed kodumasinad 3. IT- ja telekommunikatsiooniseadmed 4. Tavatarbijale määratud seadmed 5. Valgustusseadmed 6. Elektri- ja elektrontööriistad ( va suured paiksed tööstuslikud tööriistad) 7. Mänguasjad, vaba aja ja spordivahendid 8. Meditsiiniseadmed (va kõik implatandid ja nakatanud tooted) 9. Seire- ja valveseadmed 10. Automaadid. Kõigil neil kategooriatel on ka alamkategooriad, mida siinkohal välja tooma ei hakka. Jäätmed, mida vaieldamatult kõige rohkem tek...
Mis peab muutuma, et jätkusuutlik majandus toimiks? Majanduse jätkusuutlikuks toimimiseks peavad inimesed õppima ja kasutama ära võimalusi mida riik neile võimaldab. Samuti peavad inimesed olema avara silmaringiga ja kasutama looduse saadusi mõistlikult, et ei tekiks suurt keskkonna kahju. Kuid mida võiksid inimesed teha teisiti, et majandus toimiks ja sellega ei kaasneks suuri keskkonna kahjustusi? Inimesed peavad hakkama teadlikult tarbima ja mõtlema kas neil on vaja nii palju asju. Tihtipeale ostavad inimesed väga palju mõttetuid asju mida neil isegi tegelikult vaja pole. Asju ostetakse ja vahetatakse välja liiga tihti ning väga palju soetatud asju ei leia tegelikult rakendust piisavalt. Palju on asju mida soetakse hetke emotsioonide ajendil ning ei mõelda kas ja miks see osteti. Mida rohkem inimesed tarbivad, seda rohkem tehased toodavad kaupa ja atmosfääri eraldub suurel hulgal süsinikku ja kasvuhoonegaase....
Minu ökoloogiline jalajäg Enne eesti keele loengut ei ole mõelnud ökoloogia teema peale. Internetis on palju uudist kus inimesed räägivad või kirjutavad, et kuskil surevad loomad, veekogused reostuvad ja õhk hingamiskõlbmatu. Kõik need probleemid tekkivad, sellepäras et me kasutame kilekotid ja lihtsalt viskame neid õues ära, tehased välja valavad jäätmed vette ja heitgaasid tulevad autost välja. Kas ma teen midagi, et kuidagi loodust säästa? Kui te vaadate minu igapäeva harjumese peale, siis võite kohe öelda, et mina ei ole keskkonnasõbralik inimene. Ma kasutan väga palju vett: kui dusi all käin, kui pessen nõusi ja koorin kartuleid vett jookseb kraanist. Prügi on meil sorteerimata, viskame kõik ühele prügikastile. Kui on vaja midagi süüa, siis käime turul ja poes. Tavaliselt käib ema poodi toitu tooma ja ta vaatab, et pakendis ei olnud E ained. Elektrit kasutame palju, sest korteris on palju tehnikat (pesumasi...
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT NAFTAREOSTUSE MÕJU VEEKOGUDELE Essee Tallinn 2010 Naftareostus veekeskkonnas on alati äärmiselt traagiline ning südantlõhestav. See probleem on olnud juba aastakümneid ning esineb kahjuks ka tänapäeval. Massimeediast saame tihti teateid veekogude naftareostuse ilmingutest, telepilt toob meieni pilte surevatest lindudest, usinatest vabatahtlikest ning looduskaitsjatest, kes püüavad päästa veel hinges vee-elanikke. Taoline pilt ei saa kedagi külmaks jätta, kuid ometi domineerib suhtumine, et veekogude ökosüsteemi see ei mõjuta. Suure ja nähtava reostuse likvideerimine päästab kõiki ohust? Tegelikkusest on asi kaugel, sest on raske täpselt õelda kui palju suudavad veekeskkonnad reaalselt naftareostust taluda ning millist mõju see k...
6.oktoober 2008 Koduse kontrolltöö küsimused ja vastused Keskkonnapoliitilised ideed maailmas 1. Millised põhilised ideed iseloomustavad autoritaarset ja radikaalset ökoloogilist mõtlemisviisi? Autoritaarset ökoloogilist mõtlemisviisi iseloomustavad järgmised ideed: *keskkonnaaktivistidest inimesed(rohelised), kes pole rahul liberaalse ökoloogia n.ö tagasihoidliku tegutsemisega ja sooviksid enese kätte riigi keskvõimu, et viia läbi muudatusi ühiskonnakorralduses, kultuuris, hariduses, majanduses ja teistes valdkondades keskkonna kaitsmise eesmärgil. *ökofasism, mis pooldab maalähedast elu, kus loodust imetletakse ja austatakse ning seda ei kasutata kurjasti ära inimeste inda elu mugavamaks muutmise eesmärgil. *inimesed ja nende tegevused ohustavad planeet Maad, seega oleks vaja inime...
Kuidas olla hea kodanik? Koostas: Daniel Bittman Alusta väikestest asjadest · Ole sõbralik oma klassikaaslastele, õpetajatele, lähedastele · Õige kodanik teeb ja usub, mis on õige ja juhib oma sõpru, et nad teeksid sama · Heal kodanikul on tugev enesekontroll. · Pea lugu teiste asjadest Ühiskonnas käitumine · Ole aus ja usaldusväärne teiste vastu · Ole abivalmis, kui keegi seda vajab · Arvesta alati teiste inimestega ja ole viisakas ükskõik kus sa viibid · Oled kohustatud hoidma meie keskkonda puhtana Mõteviisid, mis aitavad maailma paremaks muuta · Säästa vett ja energiat · Austa kõiki rasse ja uske · Sa hea haridus · Ole teadlik sündmustest, mis toimuvad sinu rajoonis · Vanemaks saades on sul võimalik annetada verd ja käia valimas Ole ühiskondlikult aktiivne · Osale heategevuslikel üritustel · Ole tervisliku eluviisiga · Aita vajavaid inimesi annetades asju,...
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas Roheline mõtteviis levib tänapäeval järjest rohkem. Mõiste roheline mõtteviis käsitleb jäätmete tekke vähendamist ning meie sõltumatuse suurendamist taastumatutest loodusvaradest. Millised argumendid on aga rohelise mõtteviisi vastu ja millised on poolt? Kõige enam väljendub roheline mõtteviis tavakodanike seas prügisorteerimisel. See ei ole kasulik ainult looduse seisukohalt, vaid aitab ka raha kokkuhoida, sest jäätmejaamad võtavad sorteeritud prügi tasuta vastu. Levinuim sorteerimine on taara kogumine, mille eest on ka võimalik saada tagasi 10 senti pudeli pealt. Eelneva põhjal arvan, et prügisorteerimisest peaks alustama iga tavakodanik, kuna see ei nõua erilisi lisapingtusi, vaid aitab teha üksikinimesel head loodusele. Inimesin on ka pannud mõtlema kunagine projekt "Teeme ära". Vähendades tarbimist, taaskasutades asju ja töödeldes ümber jäätmeid, saame säästa ...
Kuidas mina mõjutan keskkonda Iga inimene saab keskkonda muuta, nii ka mina. Isegi väikesed teod muudavad keskkonda kas paremaks või halvemaks. Näiteks prügi sorteerimine. See mõjutab palju keskkonda. Mina sorteerin prügi kahte gruppi vanapaber ja muu prügi. Minu peres sorteeritakse nii, et on pakend, vanapaber, ohtlikud jäätmed ja muu prügi ning lisaks veel taara, mille me viime taarapunkti. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat, kuna paberi valmistamisel kasutatakse palju puitu ja paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev töö. Paberit ei tohiks raisata, vaid seda taaskasutada. Loomadele ja inimestele on väga ohtlikud pudelid, eriti klaasist. Mina viin kõik pudelid taarapunkti, mitte ei viska maha. Tuleks vaadata, et loodusesse ei satuks palju kilet, kile laguneb looduses kaua. Mina võtan poodi minnes oma koti kaasa, mitte ei osta iga kord uut ki...
Kuidas võidelda kliima soojenemisega? Kliima soojenemine on päevakajaline teema. See on tõsine probleem, mis puudutab kõiki inimesi ja tervet Maad. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus. Kuid mida saavad teha inimesed, et võidelda kliima soojenemisega? Kliima soojenemist iseloomustab atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Selle põhjuseks on tõenäoliselt loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tagajärjel. Kasvuhooneefektiks nimetatakse mõnede Maa atmosfääris leiduvate gaaside toimimist samamoodi nagu kasvuhooneklaas, nad neelavad päikeselt tuleva soojuse ja takistavad selle minemist tagasi kosmosesse. Kõik need looduslikud gaasid on küll vajalikud, kuid mõnede gaaside sisaldus atmosfääris suureneb inimtegevuse tõttu. Nendeks tegevusteks on suuremalt jaolt fossiilkütuste põletamine, metsade maharaiumine, läm...
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Ajaloo vältel on inimesed üha enam hakanud teadvustama saastatud keskkonna ohtlikkust ning väärtustama nn rohelist mõtlemist. Viiakse läbi kampaaniaid propageerimaks looduse saastamise vähendamist ning õhutatakse kasutama loodusvarasid kokkuhoidlikumalt. Probleem, millele leidub kindlasti lahenduski, ei puuduta üksikuid riike vaid hõlmab kogu maailma. Miks on meid ümbritsev keskkond nii saastunud? Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli algfaasis, ei osatud kartagi, et vedelike ning gaaside jäägid võivad loodust kahjustada. Roiskveed juhiti lähimasse veekokku. Taimede ja loomade hukku ei osatud pikka aega seostada reostatud pinnasega. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid saabunud sõdade perioodil ei olnud oluline, kuidas relvi toodeti või mil määral heitgaasid atmosfääri mõjutasid. Tähtis oli toodangu maht, hinnast ol...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOMAJANDUS REFERAAAT Ene Külaots Gerlin Jaanson LH-11 12.12.2012 Pärnu 2012 Sissejuhatus Minu võimalused säästa keskkonda saastumisest on ? Mis võimalused mul siis on, et hoida ära keskkonna saastumist? Selleks saab muidugi igaüks palju ära teha.Kui igaüks annab oma panuse keskkonna puhtamana hoidmisel siis oleks meie metsaalused ja ka põllud ,kraavid jne.puhtad. Mina saan samuti anda oma panuse selleks. Olen juba praegu selle panuse ka andnud sorteerides prügi.Tuleb ju panna meil kõik eraldi klaas,paber jne. Samuti ei viska ma prügi maha, selleks on meil ikka jätkuvalt prügikastid kuhu saab prügi panna. Prügimäele saab viia ka ohtlike jäätmeid, et need ei jääks kuhugile vedelema. Ohtlike jäätmete punktid peaks minu teada olema ka igas...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Reedo Koort Elektri säästmine Uurimus Juhendaja: Aivar Metsaveer Tallinn 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2.Taastuvenergia ja taastumatu energia.................................................................................................4 2.1.Elektri kasutamine Eestis.............................................................................................................5 2.2.Elektri säästmise vajadus.............................................................................................................6 3.Lambipirnide võrdlus.........................................................................................................................7 3.1.Täius...
AUTOD Autotootjad ning autodisainerid püüavad alatasa vähendada autode mõju keskkonnale. Üks võimalus on muuta autosid järjest kütusesäästlikemaks, sest kütusetarbimise vähenemisega muutub ka CO2 kiirgus väiksemaks. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad. Kaasaegsed materjalid, nagu näiteks plastmassid, annavad autodisaineritele ka vabaduse luua aerodünaamilisemaid sõidukeid, mis on jällegi üks mooduseid kütuse säästmiseks. On veel mitmeid võimalusi, kuidas autod saavad olla keskkonnasõbralikumad. Üheks näiteks on hübriidautod, mis ühendavad traditsionaalse bensiinimootori elektriliakuga. Saksa autotootja BMW on välja töötanud auto, mis ta...
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Roheline mõtteviis leiab endale järjest rohkem poolehoidjaid. Eestis mõeldakse tarbimise ja saastamise kõrval üha rohkem säästmise peale, roheline argument muutub ka müügiargumendina iga päev olulisemaks. Planeet Maa on meie kõigi jaoks ühine elupaik ja meie kohus on hoida ja säilitada seda nii, et ka tulevastel põlvkondadel oleks kus ja millest elada. Kui me raiskame kõik taastamatud maavarad ära ja loobime metsaalused kõdunematut prügi täis, ei ole ka meil endil varsti kuskil elada. Tänapäeva kaasaegne ühiskond on suuresti rajatud elektrile ning naftale. Järjest enam räägitakse sellest, kuidas säästlikumalt ja loodussõbralikumalt toota elektrienergijat ning ehitada tehnikat mis töötaks nt gaasi või elektriga, ning propageeritakse autoga sõitmise alternatiivina ühistransporti, jalgrattaid ning jala liikumist. Loodussõbralikuma elektrienergija tootmiseks...
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks. Inimesed on enamasti oma loomuselt egoistlikud ning seadnud esikohale oma heaolu ja mugavuse, kuid oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Roheline mõtteviis leiab endale järjest rohkem poolehoidjaid. Eestis mõeldakse tarbimise ja saastamise kõrval üha rohkem säästmise peale, roheline argument muutub ka müügiargumendina iga päev olulisemaks. Inimesed kurnavad üha enam meie planeet Maad, mis on meie kõigi jaoks ühine elupaik ja meie kohus on hoida ja säilitada seda nii, et ka tulevastel põlvkondadel oleks kus ja millest elada. Tänapäeva kaasaegne ühiskond on suuresti rajatud naftale, kuid prognoositakse, et erinevad maavarad lihtsalt lõppevad ühel hetkel otsa. Ka Eestis...
Uurimustöö Keskkond ja säästev areng Jõhvi 2011 Sisukord Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubandus ja Ärindus osakond x Pakendiaudit Uurimustöö Juhendaja x Tartu 2014 Sisukord 2 1. SISSEJUHATUS Uurimustöö üledandeks on leida informatsiooni, mis on pakendiaudit. Lisaks leida materjali selle kohta, kuidas õige pakend aitab säästa, millised on levinumad vead kaupade pakendamisel ja markeerimisel. Kuidas transpordipakend kaitseb kaupu vigastuste eest. Kui transpordi käigus kaup kahjustub või saab viga, siis kelle kanda on vastutus. 3 2. PAKENDIAUDIT Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, kes pole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile ...
KEEMIA JA ELUKESKKOND Referaat Koostaja: Tallinn 2008 SISUKORD: Keskkonna saastumine........................................................................................3 Atmosfääri saastumine..........................................................................................4 Vee saastumine.....................................................................................................6 Kuidas säästa keskkonda..................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus...............................................................................................8 2 KESKKONNA SAASTUMINE Praegusel ajal on meie elukeskkonna saastumine tsivilisatsiooni arengu paratamatu ...
1. Kas Euroopa riigid pigem sarnanevad või erinevad oma sotsiaalkulude poolest? Euroopa riigid pigem erinevad oma sotsiaalkulude poolest. Kui EL-i keskmiseks on 26,9%, siis Eesti SKP-st moodustab sotsiaalkulutuste osakaal vaid 12,4%, Leedus 13,2% ning Rumeenias 14%. Samal ajal on see nii Belgias, Rootsis kui ka Prantsusmaal üle 30%. 2. Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks? Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega, kuid arengu protsess jätkub ning usun, et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõikide omade hüvedega. Hetkel on meile arusaam heaoluriigist veidi võõras ning praegune majanduslik olukord ei võimalda lahendada neid takistusi, mis on vajalikud heaoluriigi tingimuste täitmiseks. Heaoluriigi alused on paika pandud, kuid raskem töö on Eesti ü...
Ohud meie ümber Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid inimkonda ähvardavaid ohtusid, nende põhjusi ja tagajärgi. Pealkirjasta tekst ise. Peateemad minu kirjandis: looduskatastroofid, sõjad, keemia meie ümber. Inimkonda ähvardavaid ohtusid on mitmesuguseid. Nende hulgas on selliseid, mis inimestest otseselt ei sõltu ja selliseid, mis on otseselt seotud inimkonna tegevusega. Ohtude põhjused on erinevad, siinkohal jäävad arvamused tihtipeale erinevaks. Looduskatastroofid, sealhulgas maavärinad, vulkaanipursked, üleujutused, hiigellained, tornaadod, on midagi, millest inimese jõud üle ei käi, mille vastu on inimene võimetu. Inimesed on küll välja mõelnud mõningad meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida. Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa sisep...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz KESKKONNASÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES Referaat Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Turism on igale riigile väga oluline sissetuleku allikas. Tänapäeval üritatakse kõikjal kulusid elektri- ja veekasutamise pealt kokku hoida ning vähem kulutada, ka turismis ja hotellimajanduses on see võimalik. Antud referaadi eesmärk on selgitada välja ja uurida keskkonnasäästlikkuse arendamisest, efektiivsusest ning kulude kokkuhoiust hotellimajanduses. Ning samuti tuua autorite algupäraseid analüüsi- ja mõttearendusi. Uurimisülesanded, millele lahendusi otsitakse on alljärgnevad: · anda ülevaade säästvast turismist; · selgitada välja keskkonnasäästlikkuse olemus hotellimajanduses; · leida seoseid kuidas hoida hotellimajanduses kuludelt kokku; · analüüsida keskkonna sõbralikku majandamist. Uurimisülesannete lahendamiseks tul...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Prantsusmaa kuningas Louis XV on ajalukku läinud oma sõnadega: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus!''. Isekust täis öelduga on ta meelde jäänud kogu rahvale, kuid paraku käitutakse nendele kuulsatele sõnadele vastavalt. Probleem on muutunud globaalseks, inimesi ei heiduta tsivilisatsiooni või isegi maailma hukka määratus ega tulevate põlvkondade heaolu. Kus on sellise käitumise piirid ja kas saame probleemidele vastu, sõltub meie edasisest käekäigust. Tulevikku ähvardavad mitmed lahendamata küsimused, mis võivad saada inimestele saatuslikuks. Ühelt poolt varitseb meid loodus ,mille käike on raske ette aimata.Ülemaailmsed probleemid nagu kõrbestumine ja osoonikihi lagunemine on suurest meie endi põhjustatud ning loodus tasub meile kätte. Saame küll mõneti end looduskatasroofide eest kaitsta, kas siis elukohta muutes või kodupaika kindlustades, kuid loodusega võidu joost...
Kodune töö nr 1 Teemal EcoDriving Õppeaines: Andme ja tekstitöötlus Transporditeaduskond Õpperühm: AT-22 SISUKORD SISUKORD.. 2 SISSEJUHATUS. 3 1. ÖKOLOOGILINE SÕIDUSTIIL.. 4 2.1. Mis tähendab ökoloogiline sõidustiil (EcoDriving)?. 4 2.2. Räägime kokkuhoiust 5 2. SÄÄSTLIKU SÕIDU PÕHIMÕTTED.. 6 3.1. Sõiduki valik. 6 3.2. Teekonna ja kiiruse valik. 7 3.3. Mootori säästlikum kasutamine ja inertsi ning languste kasutamine. 7 3.4. Õhu- ja veeretakistus. 8 3. KAS SÄÄSTLIK SÕIDUVIIS PARANDAB KA LIIKLUSOHUTUST?. 9 KOKKUVÕTE.. 10 ALLIKAD.. 11 SISSEJUHATUS EcoDriving on säästliku ja ohutu sõiduviisi koolituskonseptsiooni registreeritud kaubamärk. Kaubamärgi omanik on EcoDriving Centre OY Soomest. EcoDriving koolitusketiga on liitunud lisaks Soomele Norra, Rootsi, Island, Eesti ja Lä...
Keskkonna probleemid Meid ümbritseb roheline keskkond. Iga päev me saastame ja lõhume seda. Tegelikkuses peaksime pigem seda kaitsma ning rohkem aitama kaasa selle arengule. Mida saaksid inimesed teha selleks, et meie keskkond oleks puhtam? Inimkond ise hävitab seda, mis on eluks vajalik. Kuidas saab eraisik aidata kaasa looduse säästmisele? Iga inimene kodus kasutab prügikasti. Kui me vaid viitsiks ka oma jäätmeid sorteerida, oleks see tohutult suureks abiks. Näiteks jäätmeid tuleks sortida nende tekkimise ajal. Sortimise tagajärjel taastavad taaskasutatavad jäätmed kõrgema kvaliteedi. Sorteerituid jäätmeid on kergem jäätmekäitlusjaamas ladustada ja seda hõlpsamini taaskasutatavate pakendite ümberkäitlus. Biolagunevad jäätmed ehk toiduained jms tuleks sortida eraldi, sest sellised jäätmed rikuvad ja määrivad materjale ning muudavad taaskasutamise raskeks või isegi võimatuks. Paljud sellest ei ...
Keskkond ja säästev mõtteviis Ajaloo vältel on inimesed üha enam hakanud teadvustama saastatud keskkonna ohtlikkust ning väärtustama nn rohelist mõtlemist. Tänapäeval leidub vähe haritud inimesi, kes poleks teadlikud kliima soojenemisest, õhu saastamisest, jäätmetega seotud probleemidest, röövmajandusest jms. Inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Miks on meid ümbritsev keskond nii saastunud? Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli alles alguses, ei osatud kartagi, et tootmisest tekkinud jäägid võivad loodust kahjustada. Veekogud saastati. Kui 71 protsenti maailmast katab vesi, siis joogiks kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid ...
Kuidas ühendada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Üha rohkem ja rohkem hakatakse tänapäeval rääkima loodussäästlikuset ja rohelisest eluviisist. On tekkinud väike inimgrupp, kes nimetavad end ÖKO-inimesteks. Nad ongi suutnud vähemal või suuremal määral oma elu loodusega kooskõlla viia. Kuid kui me soovime järeltulevaltele põlvedele säilitada Maa liigirikkuse, mitmekesisususe ja elamisväärse keskkonna, peaksid aga kõik inimesed hakkama mõtlema, kuidas käituda igapäevaelus loodussäästlikumalt. Alati polegi vaja minna äärmustesse või oma elu kardinaalselt ümerkorraldada. Piisab vaid väikestest muutustest, mis saavad alguse meie mõtlemisest ja suhtumisest. On vajalik mõista, et see, mida me praegu teeme või tegemata jätame, kajastub kunagi meie laste või omakorda nende laste eludes. Kas poes käies on juhtundud, et ostad kauba, mida sul tegelikult tarvis ei lähe...
Kordamisküsimused 1.TARBIMINE (lk 88-91): 1)Mis on tarbimine? Majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 2)Kes on tarbija? Teenuse või kauba ostja, saaja, kasutaja. 3)Iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid. *Reklaamiga meelitatakse tarbijaid ostma just nende reklaamitavat toodet. *Reklaam teeb kauba leidmise hõlpsamaks. *Reklaam soosib tarbimist. *Reklaam levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta. *Reklaamid pakuvad kaupasid soodsalt. 4)Tarbimise mõju keskkonnale. Euroopa Keskonnaagentuuri 2002.aasta aruanne näitab, et viimase 20 aastaga täisehitatud alage pindala Lääne- ja Ida-Euroopas on suurenenud 20% võrra, mis ületab tunduvalt rahvaarvu kasvu Euroopa Liidus. See on killustanud ja hävitanud taimestiku ja loomastiku looduslikke kasvualasid peaaegu igal pool Euroopas. Kui me tarbime vähem, tekib ka vähem jäätmeid ...
Tarbimisühiskonna mõjud Tarbimisühiskond on üles ehitatud põhimõttele, et toodetakse rohkem, kui tarbida jõutakse. Tootjad ja teenuse pakkujad näevad suurt vaeva, et klientide tähelepanu püüda, mistõttu eksisteerib suur konkurents igas valdkonnas. Kõige enam mõjutab tarbimisühiskond tarbijaid, sest soovitakse omada kõiki kaasaegseid ja populaarseid tooteid, mis lõpuks muudavad maailma. Tarbimisühiskonna surve laskub inimesele juba lapsepõlves. Lapsevanemad ostavad oma väikestele lastele telefone, tahvel- ja sülearvuteid, mida lapsed tegelikult aja veetmiseks ei vaja. Arvutimängude mängmimist peetakse lapse jaoks paremaks ajaviiteks. Tegelikult ei viitsita ise oma järeltulijaga tegeleda ning valitakse parem variant enda, mitte lapse jaoks. Lapsepõlv peaks mööduma õues lõbutsedes, mitte jõllitades arvuti ekraani. Tehnika kasutamine pärsib lapse aju arengut, mis võib kaasa tuua hüperaktiivsuse, ärevus...
Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine TALLINNA TEENINDUSKOOL Pilleriin Tamm PK12-PE SÄÄSTLIK ELEKTRITARBIMINE Referaat Juhendaja: Heikki Eskussoon Tallinn 2013 1 Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Säästlik elektritarbimine ..............................................................................4 1.2 Miks on oluline säästa elektrit.............................................
1. Doseering: 25ml/5l kohta.vaja 2l puhastuslahust. Kui palju tuleb lisada puhastusainet? 25ml-5000ml x ml-2000ml x = 25*2000/5000 = 10ml 2. Koristuskulude vähendamine: 3. Ohtlikud jäätmed: inimtegevuse need jäägid mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist ja keskkonda õlijäätmed,värvi ja laki ja liimijäätmned,elektrijuhtmed,päevavalguslambid,puidukaitsevahend,puhastusained ja lahustid, 4. Koristusruumi tingimused: puhas, avar, ventilatsiooniga ( õhurikas ), ainetel sildid ja eemal teistest ruumidest, päike ei tohi peale paista, ruum peab olema kuiv. 5. Koristusmeetodi valikut muudab pinnakattematerjal ja mustuse liik. 6. Koristusmeetodid kuivpuhastus ( pühkimine, kloppimine, harjamine, tolmuimemine, vahend korjab, harjab mustust, mehaaniline osatähtsus väike ) väheniiske puhastus e. kergelt niisutatud pühkimine ( kõige soovituslikum, pind tal...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Prügi ja jäätmed Referaat Õpilane: Virko Mägi E-06A Pärnu 2008 Kuidas sorteerida prügi? Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ... Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga? Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele. Pab...
TÜ Pärnu kolledz Turismi- ja hotelliettevõtlus SÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES Referaat Juhendaja: lektor Tiina Viin Pärnu 2008 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1 ROHELINE VÕTI (GREEN KEY)......................................................................5 1.1 ISO 14001 JA ROHELISE VÕTME VÕRDLUS......................................... 6 2 ENERGIASÄÄSTLIKKUSE VÕIMALUSED MAJUTUSASUTUSTES ........11 2.1 ELEKTER....................................................................................................11 2.2 VALGUSTUS..............................................................................................12 3. Paju, K. RV ja ISO 14001. [http://visitestonia.com/index.php?page=612]. 10.12.2008.............................................................
Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises Sisukord 1. Lk. 1- Tiitelleht 2. Lk. 2- Sisukord 3. Lk. 3- Sissejuhatus 4. Lk. 4-5- Majapidamine 5. Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis 6. Lk. 9- Säästumeetmed elutoas 7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis k...
Kuidas tagada Eesti jätkusuutlik areng? Eesti jätkusuutlikus tähendab Eesti ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid peetakse silmas ka tulevasi põlvkondi. Jätkusuutlikus ei saa olla ühekülgne, näiteks, kui keskendutakse ainult valitsemise kvaliteedi ning inimese heaolu arendamisele, olulised on ka kultuuri säilitamine ning keskkonna säästlik kasutus. Kuid milliseid samme peaks tegema Eesti, et tagada kõigi eelmainitud punktide ühtlane areng? Kõige valulikumaks punktiks meie koduriigi ühiskonnas võib lugeda rahvastiku vähenemist ning selle läbi kultuuri hävinemist. Praegu on eestlasi maailmas ligi miljon, kuid see arv väheneb kahjuks pidevalt. Esimeseks probleemiks on väike sündivus. Paljud noored perekonnad ei taha muretseda lapsi olukorras, kus nad ei suudaks oma järglastele võimaldada materiaalset heaolu. Kui ka perekonna hetkeline sissetulek...
METSADE KAITSE Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................lk. 3 1. Mis on mets?.....................................................lk. 4 2. Metsade tähtsus.................................................lk. 5 3. Kuidas metsa kaitsta?.......................................lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................lk. 9 Kasutatud materjalid..............................................lk. 10 Sissejuhatus Sellest ajast alates, kui inimesest sai meie planeedi valitsev ja edukaim liik, on meie teod põhjustanud keskkonnamuutusi ning mõjutanud loomade elutingimusi. Aastasadade vältel on inimene raiunud maha metsi, hävitanud keskkonda, küttinud loomi, püüdnud kalu, oma tegude tagaj...
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energimajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja tarbijateni toomisega. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud...
Koolinimi õppetool Õpperühma kood () Ökoloogiline jalajälg Iseseisev ainetöö Juhendaja: Linn (aasta) 1 Sisukord SISUKORD.................................................................................................................................2 ,,KELLELE ON VAJA KESKKONNAARUANNET?"............................................................3 1. KESKKONNAARUANDE KOOSTAMINE.........................................................................4 2. ÖKOLOOGILISE JALAJÄLJE KOOSTAMINE..................................................................5 3. KOMPONENTIDE MÕÕTMINE..........................................................................................6 4. VESI........................................................................................................................................7 ...
Referaat Eelsoendus Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 3 Mis on auto eelsoojendi? ..............................................................................................................................................4 Mis on auto sõidusoojendi ?................................................................................................ 4 Autonoomse soojendi tööpõhimõte..................................................................................... 5 Auto eelsoojendi kasutamise eelised............................................................................... 5 Kuidas säästa auto akut tühjenemise eest............................................................................ 6 Töötamise aeg..................
KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni kuulub vähemalt kaks inimest, kellest üks on juht ja teine alluv. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? • Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) • Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) • Ees...
Sissejuhatus Õpimapi eesmärk on väga lihtne. Seda läheb vaja meil nii õpingute ajal kui ka tulevikus. Õpimapis on kogu hotelliruumide hoolduseks vajalik informatsioon ja seda saame kasutada milla iganes vaja. Et saada ülevaatlik õpimapp tuleb kindlasti otsida täpseid andmeid ja pilte. Peame teadma täpselt millest rääkida ja kui täpne peab olema meie informatsioon mingi kindla teema kohta. Õpimapis võiksid olla ka erinevad pildid mis meie pilti asja juures rohkem seletaks. Veel tuleb ka seda tähelepanna et õpimapp peab olema korralik ja seal peab olema mitmeid erinevaid teemasid. Korrastustööde tähtsus ja teostamine majutusettevõttes. Koristamine ehk siis puhtus on hotellis väga oluline asi, sest kes ikka tahab viibida majutusettevõttes kus valitseb täielik mustus. Muidugi oleneb puhtuse tähtsus ruumi eesmärgist ( Fuajee, köök, koridor, tualettruum, majutusruum). Sujuv töö: · Tagab normaals...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Kristina Mazova Kilekottide maksustamine Eestis Uurimistöö Juhendaja: Jelena Rõbakova Tallinn 2017 Deklareerin, et olen koostanud töö iseseisvalt ja olen viidanud kõikidele töö koostamisel kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele, ning ei ole esitanud sama tööd varasemalt ainepunktide saamiseks. Töö pikkuseks on 3800 sõna sissejuhatusest kuni kokkuvõtte lõpuni. Kristina Mazova ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 155485TAAB Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja: Elena Rõbakova Töö vastab kehtivatele nõuetele ................................................... (allkiri, kuupäev) ...
JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Inimeste kogum, is toimib ühise eesmärgi nimel. Tunnused: kordineeritus, tegevus eon eesmärgistatud. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Selged eesmärgid, haritud töölised, teadlik ohtudest. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside effektiivse kasutuse. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Tegevuste planeerimine, jooksvate tegevuste organiseerimine, inimtöötajate rakendamine, liikmete motiveerimine, tegevuste kordineerimine ja kontrollimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtimistasandid: moodustuvad samal tasemel olevatest ametikohtadest, nt tippjuhid, keskastmejuhid jne. (INIMESED) - juhivad mingit kindlat t...
Kommunikatsioon ja üldsuse kaasamine keskkonnaalaste muudatuste teostamisel. Essee Eestis on viimastel aastatel käsikäes Euroopa Liidu nõuete ning demokraatia arenguga suurenenud üldsuse kaasamine nii kohalike kui üleriiklike probleemide lahendusprotsessi. Keskkond puudutab otseselt kogu elanikkonda ning seetõttu on igati loomulik ja loogiline, et iga kodanik saaks kaasa rääkida erinevate valdkondade tegevuste planeerimisel. Üheks kaasamise tõhustamise eelduseks on tugevam kommunikatsioon, sealhulgas informeerimine kui üks kaasamisviise (Kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine ..., 2004). Kaasamine otsuste tegemisse loob võimaluse vältida vigu ja saada paremaid tulemusi: saada põhjalikumat infot tegelikust olukorrast, poolte eelistustest ning saavutada ka nende nõusolek, kellest sõltub otsuse ellurakendumise edukus. See aitab pikas perspektiivis säästa nii ...
Ökoloogilise jalajälje analüüs 1. Määratle ökoloogilise jalajälje mõiste; kuidas erineb see nt süsiniku jalajäljest? Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel lähtutakse inimtegevuse nõudlusest selliste ökosüsteemi toodete ja teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusaine. (Wikipedia) Süsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib inimese, ettevõtte vm üksuse või mingi toote/teenuse olelusringi jooksul. Saadud väärtuste järgi on võimalik hinnata inimtegevuse mõju keskkonnale ja eriti kliimamuutustele. (Wikipedia) Ökoloogiline jalajälg seega väljendab inimeste keskkonnakasutust võrreldes sellega, kui suutlik on Maa taastama inimese poolt ära kasutatud ressursse. Süsiniku jalajälg aga näitab ...
Jäätmed Koostas: Carmen Koppel Juhendas: Siret Saarniit 2005 Ääsmäe Sisukord Sissejuhatus lk 3 Mis On jäätmed? lk 4 Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid lk 5 Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid lk 6 Prügisorteerimine on vajalik lk 7 Prügiveo homne päev lk 8 Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud kirjandus lk 11 3 Sissejuhatus Asjad meie umber muutuvad varem või hiljem kasutuks, s. o. jäätmeiks. Jäätmeidon igasuguseid- tahkeid, vedelaid ja gaasilisi. Neid tekid koduses majapidamises, tööstuses, kaubanduses, maavarade kaevandamisel, ehitamisel ja lammutamise- igas inimtegevuse valdkonnas. Osa neist ladestatakse prügilasse, osa ksutatakse ära, osa pääseb vett, pinnast ja õhku saastama ning osa neist on lausa terviseohtlikud. Kui ini...
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas ...
Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismi...
1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport...
annaabi.ee 
