Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas võidelda kliima soojenemisega (1)

3 HALB
Punktid




Kuidas võidelda kliima soojenemisega?  Kliima soojenemine on päevakajaline teema. See on tõsine probleem, mis  puudutab kõiki inimesi ja tervet Maad. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud  viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist  tulevikus. Kuid mida saavad teha inimesed, et võidelda kliima soojenemisega?  Kliima soojenemist iseloomustab atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri  tõus. Selle põhjuseks on tõenäoliselt loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine  inimtegevuse tagajärjel. Kasvuhooneefektiks nimetatakse mõnede Maa atmosfääris leiduvate gaaside toimimist samamoodi nagu kasvuhooneklaas, nad neelavad  päikeselt tuleva soojuse ja takistavad selle minemist tagasi kosmosesse. Kõik need  looduslikud gaasid on küll vajalikud, kuid mõnede gaaside sisaldus atmosfääris  suureneb inimtegevuse tõttu. Nendeks tegevusteks on suuremalt jaolt fossiilkütuste põletamine, metsade maharaiumine, lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine  ja ulatuslikum loomakasvatamine.  Kliima muutused avalduvad kogu maailmas. Polaarjää sulab ja merevee tase  tõuseb, ujutades üle rannikualad ning madalad piirkondad. Mõnedes piirkondades  on vihm muutumas tavapärasemaks, kui mujal esineb senisest enam kuumalaineid  ning põuda. Prognoositakse, et kliima soojenemise mõjud suurenevad veelgi ning  varsti ei pruugi enam osad piirkonnad elamiskõlblikud olla. Veel saavad inimesed  selle vastu võidelda, aga varsti on see pöördumatu.  Kliima soojenemine on tõsine probleem, mille suhtes peaks ühiskond midagi  tõsisemalt ette võtma. Osad inimese ei usu, et see päris probleem on ning selle  tõttu protestivad kliimaaktivistid, et inimesed hakkaks sellele rohkem tähelepanu pöörama. Praegu on üheks kõige suuremaks kliimaaktivistiks noor Rootsi tüdruk  Greta Tintin Eleonora Ernman Thunberg. Ta on kogunud ülemaailmset tuntust, 


sest ta on aktiivselt protestinud ning tõstnud inimeste huvi ja teadmisi kliima  soojenemise tõsiduse kohta. Tema on hea näide, kuidas võib üks inimene väga  palju ära teha. Tänu temale ja teistele aktivistidele ning protestijatele on inimesed  hakanud rohkem tähelepanu pöörama ja mõistma, et kliima soojenemine on päris  ja juhtub praegu.  Paljud inimesed arvavad, et nemad ei saa ise midagi ära teha, et sellel pole mõtet.  Tegelikult saab iga inimene teha palju väikeseid asju, mis aitavad ning mida  rohkem inimesi neid teevad, seda suurem on mõju. Iga inimene võib rääkida oma  pere, sõprade ja tuttavatega, et tehtaks tarku ja säästlikke otsuseid, mis ei reosta  keskkonda. Inimesed saavad kasutada energiat, vett ja toitu targasti ja mitte  raisates. Veel on erinevaid asju, mida saab iga inimene ise teha, et säästa  keskkonda, võidelda kliima soojenemisega. Ühiskond peaks hakkama kliima  soojenemist täie tõsidusega võtma ning vähendama erinevaid tegureid, mis  paiskavad atmosfääri üleliia gaase, eriti CO2-te, metaani ja dilämmastikoksiidi.  Inimesed peavad endale teadvustama selle probleemi tõsidust ning mõistma, et  kliima soojenemine ei ole mingi nali. Iga inimene saab midagi ära teha, et asja  natuke parandada. Meil ei ole teist planeeti kuhu minna, me ei saa lasta sellel  hävida.
Kuidas võidelda kliima soojenemisega #1 Kuidas võidelda kliima soojenemisega #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Kirjand teemal "Kuidas võidelda kliima soojenemisega"

Sarnased õppematerjalid

Kasvuhooneefekt-referaat
12
doc

Kasvuhooneefekt, referaat

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius

Keskkonnaõigus
Mis on globaalne soojenemine-
12
doc

Mis on globaalne soojenemine?

Kõige kindlam abinõu madalal asuvatele kogukondadele ning riikidele on kaitsevallide tugevdamine ja inimeste ümberasustamine piirkondadesse, kus uputuse oht on väiksem või puudub. Vee soojusmahtuvus ületab tuhandekordselt atmosfääri oma ning seetõttu on ookeanides toimuvad muutused väga olulised. Atmosfääri soojenedes soojeneb ka maailmameri ja selle ookeanid ning praeguseks on selgunud, et ookeanide poolt omandatud soojusel on Maa energiabalansi ja kliima stabiilsuse säilitamisel väga oluline osa. Alates 1955. aastast, mil maailmamere temperatuur kasvama hakkas, on ookeanid omastanud üle 80% Maa kliimasüsteemi lisandunud soojushulgast. Soojenedes vesi paisub ning seeläbi tõuseb ka maailmamere veetase. Temperatuuri suhtes on väga tundlikud korallid, mis hävivad juba siis, kui temperatuur on muutunud vaid paari kraadi võrra. Laiaulatuslikku korallrahude hävimist on maailmas üha rohkem näha, see on

Geograafia
Globaalne kliima soojenemine
66
docx

Globaalne kliima soojenemine

.....13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis....................................................................................................20 Eesti kliima tulevikus......................................................................................................22 Loodusseadused ja inimtegevus...................................................................................22 Kliimamuutused...........................................................................................................22 Mis võiks toimuda Eestis ?...........................................................................................23

Keemia
Põhilised globaalprobleemid
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad ­ kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri ­Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 ­1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE?????

Geograafia
GLOBAALPROBLEEMID
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID

2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad ­ kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri ­Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 ­1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE?????

Globaliseeruv maailm
Referaat Globaliseerumine
29
doc

Referaat Globaliseerumine

Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemid..........................................................................................................9 2.2.Õhu saastamine...................................................................................................................10 2.3.Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine.......................................................................11-12 2.4.Osooniaugud..................................................................................................................12-13 2.5.Loodusvarad..................................................................................................................13-14 2.6.Veekriis..........................................................................................................................14-15 2

Kodanikuõpetus
Geograafia küsimused eksamiks
23
docx

Geograafia küsimused eksamiks

vööndid , kus toimub ookeanide laamade lahknemine. Hästi pikkad ja kitsad merid (Punane meri) ­ toimub laamade lahknemine. Pikki vulkaanilisi poolsaari või saari (Jaapan või Kaamtsatka) ­ sarkaarte tüüp situatsiion, kus üks laam sukkeldub teise alla. 3. Osata maailmakaardile kanda laamade piirjooned ning teada 13 laama nimesid ja asukohti, samuti osata riftivööndite, vulkaanide paiknemise ja saarkaarte järgi otsustada, kuidas konkreetsed laamad omavahelises suhtes liiguvad 4. Maavärinate põhjused, seismiliste lainete tüübid, fookus, hüpotsenter, epitsenter, mõõtmise skaalad, seismograafid ja ­grammid, energia vallandumise asukohtade kindlakstegemine Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S-lained (ristlained). Eristatakse pinna ja ruumilaineid

Geoloogia
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

juurdevoolu tõttu. Hüdrometeoroloogia element on näitaja, mille järgi ilmastikuseisund püsis. Kui tuul on E NE ja Hajumise ülesanne viib üldiselt Maxwelli teenistus teadus, mis hõlmab andmete iseloomustatakse ilma. Ilmaelemendide baromeeter langeb pidevalt, siis saabub võrrandisüsteemi lahendamisele antud kogumise kliima, ilma, veeauru ja kohta saadetakse andmeid ilmajaamadelt, torm Sst või SWst. Tormi tsenter möödub rajatingimustel. veekogude seisundi kohta ning nende kus toimub nende mõõtmine 6 korda vaatleja ligidalt või S ­ poolt 12 ­ 24 tunni Maxwelli võrrandite analüüsist järeldub, et andmete ja andmete töötlemise kohta. päevas

Hüdrometeoroloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

398101 profiilipilt
19:10 14-02-2021



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun