Kuidas võidelda kliima soojenemisega (1)

Põhikool - Eesti keel - 9. klassi eesti keel

3 HALB

Lõik failist

Kuidas võidelda kliima soojenemisega?

Kliima soojenemine on päevakajaline teema. See on tõsine probleem, mis
puudutab kõiki inimesi ja tervet Maad. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud
viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist
tulevikus. Kuid mida saavad teha inimesed, et võidelda kliima soojenemisega?
Kliima soojenemist iseloomustab atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri
tõus. Selle põhjuseks on tõenäoliselt loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine
inimtegevuse tagajärjel. Kasvuhooneefektiks nimetatakse mõnede Maa atmosfääris
leiduvate gaaside toimimist samamoodi nagu kasvuhooneklaas, nad neelavad
päikeselt tuleva soojuse ja takistavad selle minemist tagasi kosmosesse. Kõik need
looduslikud gaasid on küll vajalikud, kuid mõnede gaaside sisaldus atmosfääris

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2020-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Kirjand teemal "Kuidas võidelda kliima soojenemisega"

9.klass eksam kirjand kliima soojenemine

Sarnased õppematerjalid

doc

Kasvuhooneefekt, referaat

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius

Keskkonnaõigus

doc

Mis on globaalne soojenemine?

Kõige kindlam abinõu madalal asuvatele kogukondadele ning riikidele on kaitsevallide tugevdamine ja inimeste ümberasustamine piirkondadesse, kus uputuse oht on väiksem või puudub. Vee soojusmahtuvus ületab tuhandekordselt atmosfääri oma ning seetõttu on ookeanides toimuvad muutused väga olulised. Atmosfääri soojenedes soojeneb ka maailmameri ja selle ookeanid ning praeguseks on selgunud, et ookeanide poolt omandatud soojusel on Maa energiabalansi ja kliima stabiilsuse säilitamisel väga oluline osa. Alates 1955. aastast, mil maailmamere temperatuur kasvama hakkas, on ookeanid omastanud üle 80% Maa kliimasüsteemi lisandunud soojushulgast. Soojenedes vesi paisub ning seeläbi tõuseb ka maailmamere veetase. Temperatuuri suhtes on väga tundlikud korallid, mis hävivad juba siis, kui temperatuur on muutunud vaid paari kraadi võrra. Laiaulatuslikku korallrahude hävimist on maailmas üha rohkem näha, see on

Geograafia

docx

Globaalne kliima soojenemine

.....13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis....................................................................................................20 Eesti kliima tulevikus......................................................................................................22 Loodusseadused ja inimtegevus...................................................................................22 Kliimamuutused...........................................................................................................22 Mis võiks toimuda Eestis ?...........................................................................................23

Keemia

doc

Põhilised globaalprobleemid

2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE?????

Geograafia

doc

GLOBAALPROBLEEMID

Globaliseeruv maailm

doc

Referaat Globaliseerumine

Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemid..........................................................................................................9 2.2.Õhu saastamine...................................................................................................................10 2.3.Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine.......................................................................11-12 2.4.Osooniaugud..................................................................................................................12-13 2.5.Loodusvarad..................................................................................................................13-14 2.6.Veekriis..........................................................................................................................14-15 2

Kodanikuõpetus

docx

Geograafia küsimused eksamiks

vööndid , kus toimub ookeanide laamade lahknemine. Hästi pikkad ja kitsad merid (Punane meri) toimub laamade lahknemine. Pikki vulkaanilisi poolsaari või saari (Jaapan või Kaamtsatka) sarkaarte tüüp situatsiion, kus üks laam sukkeldub teise alla. 3. Osata maailmakaardile kanda laamade piirjooned ning teada 13 laama nimesid ja asukohti, samuti osata riftivööndite, vulkaanide paiknemise ja saarkaarte järgi otsustada, kuidas konkreetsed laamad omavahelises suhtes liiguvad 4. Maavärinate põhjused, seismiliste lainete tüübid, fookus, hüpotsenter, epitsenter, mõõtmise skaalad, seismograafid ja grammid, energia vallandumise asukohtade kindlakstegemine Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S-lained (ristlained). Eristatakse pinna ja ruumilaineid

Geoloogia

doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

juurdevoolu tõttu. Hüdrometeoroloogia element on näitaja, mille järgi ilmastikuseisund püsis. Kui tuul on E NE ja Hajumise ülesanne viib üldiselt Maxwelli teenistus teadus, mis hõlmab andmete iseloomustatakse ilma. Ilmaelemendide baromeeter langeb pidevalt, siis saabub võrrandisüsteemi lahendamisele antud kogumise kliima, ilma, veeauru ja kohta saadetakse andmeid ilmajaamadelt, torm Sst või SWst. Tormi tsenter möödub rajatingimustel. veekogude seisundi kohta ning nende kus toimub nende mõõtmine 6 korda vaatleja ligidalt või S poolt 12 24 tunni Maxwelli võrrandite analüüsist järeldub, et andmete ja andmete töötlemise kohta. päevas

Hüdrometeoroloogia

Rohkem sarnaseid