meie ümber teatavad rituaalid.(65) Juhtimisrituaal nr 1 Seo tasu eesmärgiga. Kas sinu töötajate jaoks on firma eesmärgid innustavad, et anda endast parim? Eesmärkidel peaks olema ka emotsionaalne mõju.- Iga juhi üesannel on määratleda oma inimeste jaoks tegelikkus. parem, helgem, valgustatum arusaam maailmast. Ta võtab rasked ülesanded, millega nad silmitsi seisavad ning kujundab need ümber kasvu, täiustumise ja edu saamise võimalusteks. Ta ei näita, kuidas asju õigesti teha, see on juhataja ül. Juht annab alluvatele lootust,et kui nad liiguvad visiooni suunas, on nende jaoks olemas kõrgem reaalsus, süstib neisse vaimustust. Ära keskendu sellele, mida sa saad, kui oma visiooni ellu viid, vaid hakka tähelep. pöörama sellele, miks sa midagi teed.Suunates energia väärilisele eesmärgile, mis ootab sind tegevuse lõpus ning jättes selle eest saadava tasu kõrvale, saavutad sihi tunduvalt kiiremini.
leemi suhestada nõustatavat ümbritsevate inimestega. Kasutatakse mitmesuguseid kodutöid, millega kliendil tuleb vestluste vahelisel ajal iseseis- valt tegeleda. Nõustatava suhe nõustajaga on jagatud 3 kategooriasse. • Külastussuhe: nõustatav astub sisse ainult selleks, et “heita pilk peale”, mida nõusta- mine talle (või tema lähedasele) võiks pakkuda. • Kaebamissuhe: nõustatav soovib rääkida teatud talle olulisest probleemist, kuid ta ei näe veel, kuidas ta ise selle probleemiga seotud on. • Kliendisuhe: nõustatav on tõepoolest huvitatud nõustaja pakutava abi vastuvõtmisest. 10 Karjäärinõustamine Konstruktivistlik (sotsiodünaamiline) nõustamine Sotsiodünaamilise nõustamise teooria looja R. Vance Peavy lähtub sellest, et inimene kui sotsiaalne olend on pidevas muutumises. Peavy arvas, et keskkond pakub samal ajal nii võimalusi kui piiranguid, kuid enamik lahendus-
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool Ä 09 KÕ Julia Fokova Maris Umbleja Nastasja Musienko Kerli Valdre Kaisa Siitas MEESKONNATÖÖ Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS *Kuidas leida sobivaid meeskonnaliikmeid. Kuidas jaotada rollid meeskonnas? · Meredith Belbini meeskonnarollide mudel. · Kuidas toime tulla teistega, kui te teate tema meeskonnarolli? *Kuidas lahendada meeskonnatöö konflikte? *Kuidas arendada meeskonda? *Mis on eesmärk? Kuidas jõuda eesmärgini? *Kuidas motiveerida meeskonda? KOKKUVÕTE Lisa 1. - Huvitavaid tsitaate meeskonnatöö, eesmärgi, rollide, konflikti ja motivatsiooni kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus.
...........................................................................................17 Samm VII - Tee ruumi rohkemale liikumisele oma elus...................................................................17 Pointer 18: Liikumine teeb vaimiselt isegi rohkem head kui kehale...................................17 Tic-Toc tehnika.........................................................................................................................18 Pointer 19: Ainus viis olla füüsiliselt aktiivne on aktiveerida käitumine, mis teeb selle teoks......................................................................................................................................18 Activity Commitment...............................................................................................................18 Pointer 20: Väline motivatsioon lükkab hoo sisse, aga selle hoidmiseks on vaja sisemist motivatsiooni............................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 Tervislik toitumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Toiduta ei saa! . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 Ebatervislik toit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 Kuidas lugeda pakendit? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 Esmaabi toidumürgituse korral . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 KORDAMINE. Toitumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 INIMESE ARENG . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe. Teeninduses toimub teenuse pakkuja ja kliendi vahel arvukalt vastastikuseid
Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktoritega. Nõustaja on tänapäeval ka pihiisa eest. Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus Alates u 20. sajandi teisest poolest on nõustamisp eraldi suund. Kasvas välja psühhoteraapiast (oli peamiselt kliiniliste häirete raviks). Lisandus juurde probleeme, mis ei jäänud psühhoteraapia otsese fookuse alla
Minapilt Psühholoogias on kasutusel mõiste minapilt ehk arusaamine iseendast. Et saaksid kirjeldada oma minapilti, tuleb sul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad sinu igapäevategemisi ja arvamusi. Näiteks: Millega ma tegelen? Mis mulle meeldib? Milline on minu välimus? Millised on minu hobid? Vastused taolistele küsimustele aitavadki luua minapildi ehk portree iseendast. Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema "tõene", nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt minust endast, mida ma hoian oma teadvuses. Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul ega püsi muutumatuna. Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal. Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad inimesed ja see, millega sa tegeled.
Kõik kommentaarid