Kas ja kuidas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine Maast? (0)

Sarnased õppematerjalid

26

pdf

Referaat: kiirmoe kahjulik mõju inimesele ja keskkonnale

et hapestumist põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid võivad õhuvoogudega kanduda tehastest tuhandete kilomeetrite kaugusele." Seega on õhusaastest saanud globaalne, riigipiire ületav probleem. Osoonisaaste pole ainuüksi tööstuspiirkondade ja suurlinnade probleem, kuna maalähedane osoon ja selle eelühendid võivad tuulega kanduda isegi tuhande kilomeetri kaugusele. [15] 2.2.4. Muutused ökosüsteemis: liigirikkuse vähenemine ja maa hävitamine Meie elud sõltuvad maast, kus elame, seega on väga tähtis see, kuidas seda kasutatakse ja muudetakse ­ see pakub toitu, elukohta ning muid ressursse. [14, lk 138] Inimtegevus muudab maapinda ning sellest sõltuvalt ka keskkonda ja ökosüsteemi. [14, lk 162] Praegu kasutusel olevatest pestitsiididest enamik hävitab lisaks sihtliigile ka teisi liike. Kahjuritõrje kasutamine muudab ökosüsteemi tasakaalu ning tulemused on tavaliselt ettearvamatud

Bioloogia

96

pdf

Tarbimissotsioloogia

neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks tarbimisühiskonna lipulaev Norra, siis me peaksime rääkima hoopis teistmoodi tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk? See on õppekava osast, mille nimi on uurimissuundi sotsioloogias. Seepärast ongi eesmärgiks tutvustada, kuidas on mõeldud tarbimisest, kuidas on tekkinud mõned põhimõttelised küsimused: näiteks turg ja vabadus, turg ja kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk  2

Tarbimissotsioloogia

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

... SISSEJUHATUS Ülemaailmne linnastumine, kliimamuutused, prügistamine, liikide hävinemine, globaliseerumine, globaalne majandus, monokultuuridel põhinev ja keskkonda saastav põllumajandus ning tööstus ja sellest tulenev keskkonnakahju on juba aastaid olnud üle- maailmsete organisatsioonide ja keskkonnaorganisatsioonide aruteluküsimuseks. Nii valitsused, omavalitsused kui mittetulundusorganisatsioonid on ühiselt vastust otsinud sellele, kuidas luua jätkusuulikku elu maal. „Jätkusuutlikkus on võime kesta kindlal tasandil loodusressursse lõpuni kulutamata või loodust kahjustamata.” (The New Penguin English Dictionary 2000). Säästlik areng on areng, mis vastates praeguste põlvkondade vajadustele, ei sea ohtu tuleviku generatsioonide võimet rahuldada oma vajadusi. (ÜRO 1987). „Ühiskonnad peavad muutma radikaalselt tarbimise, tootmise ja käitumise mustreid, et

Eelkoolipedagoogika

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Tõlkija Katrin Mägi Toimetaja Berk Vaher Küljendus ja trükk AS Ecoprint ISBN 978-9949-481-23-1 Raamatu väljaandmist toetab Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil Eduko programm 2 3 Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ / (esimene ja teine väljaanne) „Bill Rogers pakub igale õpetajale laialdast suhtluskorralduse võttestikku. Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest

Psühholoogia

117

doc

Aforismid

31. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. 32. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. 33. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... 34. Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. 35. Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. 36. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. 37. Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. 38. Teiste inimeste juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi. 39. Viisakus on leppiva loomuga. 40. Jõhkrusega saab piinata kaaslasi, südametunnistusega aga iseennast. 41. Paindlik iseloom võib mõnikord osutuda iseloomutuseks! 42. Ülim vaprus on pealtnägijateta teha seda, mida ülejäänud võtavad ette vaid teiste silme all! 43. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 44. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 45

Kirjandus

281

docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide,

Kirjandus

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde. Kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult rikaste lapsed, vaid kõik lapsed. Kool kaitseb last - koolikohustus ei luba teda saata tööle, et ta hakkaks perele raha teenima. Ühiskonnal on õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeid kasvatatakse, s.t nii üldinimlike moraalinormide õpetamist kui ka selliste isiklike oskuste õpetamist, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka R. Barrow (1978) kinnitas, et koolikohustus on lapsele turvaline kasvuaeg. Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine Must kasvatus on antipedagoogika radikaalne suund, kus kritiseeritakse mitte ainult

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

477

pdf

Maailmataju

ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud.

Karjäärinõustamine

Kommentaarid (0)