Essee kristlus euroopas (0)

Essee
Kristlus Euroopas
Euroopa ajalugu on kristluse ajalugu. See on geograafiline piirkond, kus kristlus valitses, mõjutades nii ühiskonnakorda, ülikoole kui ka käitumiskultuuri. Tuntud ajaloolase Norman Davise järgi (kellelt ka tsitaadid eelmises lõigus) hakati kristliku kogukonna asemel kasutama poliitilist mõistet «Euroopa» siis, kui tugevnevad kuningad ei tahtnud ennast enam paavsti võimu alla heita. Siis, umbes 1700. aastatel hakati rääkima rohkem Euroopast, poeetiliselt on sellest kirjutanud sellised valgustusaja suured nimed nagu Voltaire ja Rousseau.
Euroopa on maailmajagu, milles me elame, kuid tema poliitiline tähendus on ajast aega muutunud. Külma sõja ajal tähendas Euroopa eelkõige Lääne-Euroopat, täna on põhjust rääkida kultuurilise Euroopa taasühendamisest. Aga millised riigid ja rahvad sellesse taasühendatud Euroopasse kindlasti kuuluma peaksid, pole praegugi selge. Nii on Euroopa Liit põhiliselt koondanud liikmeid läänekristluse ehk siis ajalooliselt Rooma paavsti mõjualadelt. Sellesse rühma kuulub ELis ka Eesti. Idakristluse, Bütsantsi aladelt on ainult üks liige, Kreeka. Bulgaaria ja Rumeenia tee Euroopa Liitu pole veel lõppenud, Türgi oma (kes praegu islami-usu ühiskond) lausa algusjärgus.
Väidetakse, et ristiusuline kultuur on kõrgeim ideoloogiate seas ja Eesti, Euroopa ja kogu maailma arengulugu võlgneb tänu kristlusele.
No ega ikka võlgne küll. Kultuuride võrdlus skaalal parem- halvem , kõrgem-madalam jms on ääretult kahetsusväärne, ebateaduslik ja kahjulik. Vaatamata ajaloo vältel sagedasele ekspluateerimisele usumeeste ja ka poliitikute poolt, on seesugune vassing üldjoontes viinud vaenule ja vihale rahvaste ja tsivilisatsioonide vahel ning jõudnud ka rassismini. Iga kultuur on vaadeldav vaid oma ajaloolises kontekstis ega ole topitav mingitesse mõõtühikutesse. On ju rumal kõrvutada kõrvutamatut, näiteks küsida, kas võsainimeste kultuur on madalam kui katoliiklik kultuur Euroopas. Või kinnitada eestlaslikult, nagu meil tavaks ärbelda, et meie kultuur on justkui kõrgem lätlaste, soomlaste, ameeriklaste, venelaste või teiste rahvaste omast. Interneti näppimise oskus pole kuidagi vaadeldav kõrgema kultuuriilminguna kui Austraalia aborigeenide vilumus bumerangi käsitsemisel.
Piinlik on lugeda isegi eesti ajalooõpikutes korduvat väidet, nagu oleks vägivalla ja hirmuga maarahvale kaela vajutatud ristiusk tähendanud meile mingit kõrgema, euroopaliku kultuuri õnnistust. Eesti pole inimeste poolt nihutatav kord Euroopasse, kord välja. Oleme kogu oma eksistentsi jooksul asunud Euroopa provintsis ning see tõdemus on saatnud ja saadab meie olu igavesti , vaatamata isegi europürgijate hüüatusile: edasi, Euroopasse! Eestlaste igivana, siin Läänemere kaldail elamise kunst on nii õelda Euroopa kultuuri subkultuur ehk teisisõnu kolkalik kultuur. Ja küsigem edaspidigi: kas muinasaja eestlasel siis polnudki kultuuri? Või oli vallutajate kultuur domineeriv.
Ermo krull 10õhtune